1-08-14936/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 14936 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. mai 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi H.E süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. jaanuari 2009.a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav H.E, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav H.E sünd 13.07.1965.a, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxxxxxx, varem kohtu poolt korduvalt karistatud, viimati 27.04.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7 199 lg 2 p 4 ja 418 lg 1 järgi 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega 4 kuud ja 13 päeva. Kaitsja Adv Talvi Vaske RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. jaanuari 2009.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 H.E tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (4 kuud ja 13 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 13 päeva vangistust. 1.2 H.E tunnistati süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 09.08.2008.a kella 04-05 paiku Tallinnas Xxxxx xx juures ründas selja tagant H-M. V., kattis tal käega suu kinni ja teise käega surus noa vastu kõri, käskides vait olla. Psüühilise vägivallaga ja noaga ähvardades võttis H.E alaealise H-M. V. käekoti, otsis selle läbi ja võttis ära mobiiltelefoni ja fotoaparaadi kokku 9500 krooni väärtuses. APELLATSIOONIDE SISU
5. H.E taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 2.1 Apellant märgib, et vabanes 04.08.2008.a karistuse kandmiselt, tal oli piisavalt raha ning veel samal päeva ostis endale uue mobiiltelefoni, mille kohta on olemas kviitung. Mõeldamatu on, et 4 päeva pärast vabanemist oleks ta toime pannud kuriteo. Ta on esitanud korduvalt taotlusi kontrollida tema ütlusi valedetektoriga, võtta DNA proov, kontrollida veel mingeid asjaolusid, kuid tema taotlusi ei arvestatud. 2.2 Pärast vahistamist ilmus tema juurde operatiivtöötaja A. T. ja nõudis, et ta võtaks kõne all oleva kuriteo enda peale ning vastutasuks lubas 3 aasta ja 6 kuu pikkust karistust ja vabanemist pärast poole karistuse ärakandmist. Pärast seda hakati teda nii prokuröri kui uurija poolt mõjutama, et ta ennast süüdi tunnistaks ja pakuti kokkuleppemenetlust karistusega 4 aastat. H.E märgib, et kui ta oleks tõesti selle kuriteo toime pannud, siis miks oleks ta pidanud ära ütlema sellistest ettepanekutest. Ta saab ju aru, et üldmenetluse puhul on karistused raskemad, ta on ju analoogseid kuritegusid varemgi toime pannud. 2.3 Ta ei ole seda kuritegu toime pannud, ta on täie mõistuse juures, sellist röövimist ei saa aga täie mõistuse juures isik toime panna. Apellant palub tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele. 2 Prokurör ja kohus ignoreerisid fakti, et A. G., kellelt kannatanu telefon kätte saadi, helistas kuriteo toimepanemise ajal samast rajoonist. 2.4 Isikud, kellega koos teda äratundmiseks esitati, ei sarnanenud sugugi temaga. Keegi ei pööranud tähelepanu erinevustele tunnistajate ütlustes. Telefonikõnesid ei olnud esitatud ega ära kuulatud. Neist oleks võib-olla selgunud tõeline süüdlane. Tema poolt taotletud tunnistajat R. G. üle ei kuulatud. 2.5 Kannatanu on eeluurimisel väitnud, et ei tunneks kallaletungijat ära, kuid samas, äratundmiseks esitamisel tunneb ära täpselt tema. 2.6 Kuidas saab äkki kahekordistuda röövitud asjade väärtus, arvestades seda, et need ei olnud uued, vaid remonditud. Kohus ei arvestanud seda, et talle avaldati eeluurimisel prokuröri ja politseitöötajate poolt tugevat survet.
6. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega H.E-le 8 aastase vangistuse mõistmist, millest moodustaks liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. 3.1 Prokuröri arvates ei ole kohus piisavalt arvestanud KarS §-s 56 lg 1 nõuetega, mistõttu on mõistetud liialt leebe karistus. Olukorras, kus puuduvad kergendavad asjaolud ning süüdlane on 5 päeva pärast karistuse kandmiselt vabanemist pannud toime uue kuriteo, on põhjendamatu mõista sanktsiooni keskmisest määrast madalam karistus. 3.2 Arvestamata on, et H.E ei avaldanud mingit kahetsust, arvestatud pole ka seda, et kuigi kannatanule ei tekitatud füüsilisi vigastusi, avaldas kuritegu kannatanu psüühilisele tervisele kauapüsivat mõju. Kannatanu näol oli tegemist juhusliku ohvriga, kes oma käitumisega ei andnud mingilgi määral kuriteoks põhjust. 3.3 Prokurör on seisukohal, et seoses jõhkrate tänavaröövide sagenemisega, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed, on oluline roll karistuse üldpreventiivsel mõjul. H.E-l on raskete kuritegude toimepanemine saanud elustiiliks, temale leebe karistuse mõistmine ei teeni üldpreventsiooni eesmärke. Kokkuvõtvalt märgib prokurör, et kohus ei arvestanud piisavalt õiguskorra kaitsmise huvisid, üldpreventiivseid eesmärke, teo iseloomu, süüdlase isikut ja kergendavate asjaolude puudumist. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4.1 Prokurör toetas enda poolt esitatud apellatsiooni ja taotles süüdistatavale 8-aastase vangistuse mõistmist. H.E apellatsiooni kui põhjendamatu palus prokurör jätta rahuldamata. 4.2 Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega H.E õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
7. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, otsus on põhjendatud ja seaduslik. 5.1 Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks osundada kohtupraktikas omaksvõetud tõendite hindamise põhinõudele, mille kohaselt olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03; 3-1-1-16-04; 3-1-1-89-06). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu. Vastupidi, kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, neid omavahel kaalunud ja usaldusväärsust hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Maakohtu järeldused tuginevad tõendite hindamisele kogumis, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 1 tulenevalt vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. 5.2 H.E väited selle kohta, et tal oli vaidlusaluse kuriteo toimepanemise ajal piisavalt raha ja äsja ostetud mobiiltelefon, ei mõjusta maakohtu järeldusi mingilgi määral. Isiku käitumine võib olla käsitatav röövimisena ka juhul, kui tal on piisavalt raha, need asjaolud ei ole teineteisega puutumuses. 5.3 Samuti on põhjendamatud apellandi etteheited kohtueelsele uurimisele. Kriminaalasja materjalides puuduvad viited sellele, et H.E oleks kuidagi mõjustatud või survestatud. Kohtukolleegium märgib, et prokuratuur ja uurimisasutus on kriminaalmenetlusõiguse sätteid järgides vabad valima, milliste tõenditega nad kavatsevad tõendamiseseme asjaolusid tuvastada. Käesolevas kriminaalasjas on kohus eeluurimisel kogutud tõendeid kohtuistungil kontrollinud, neid kogumis hinnanud ja leidnud põhjendatult, et H.E süü on tõendatud. Mis puutub H.E arusaama, et tema väidete õigsust tulnuks kontrollida valedetektoriga, siis tuleb märkida, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted ei pea sellist tõendamise viisi aktsepteeritavaks. Süüdistatava väited on kummutatud mitmete teiste usaldusväärsete tõenditega. Ka ei sea maakohtu poolt esitatud järeldusi kahtluse alla apellandi arutlused talle pakutud kokkuleppemenetlusest loobumise kohta. 5.4 Mis puutub tunnistaja A. G., siis juba kohtuistungil tekkisid kahtlused tema ütlustes, kuivõrd need olid kohtueelses menetluses antud ütlustega vastuolus /tl 51/. Ringkonnakohtule esitatud avalduses soovib A. G. oma kohtuistungil antud ütlusi jällegi muuta. Ütluste kardinaalne muutmine aga viitab otseselt asjaolule, et A. G.i näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiallikaga. Seega ei saa A. G.i poolt pärast esimese astme kohtus ütluste andmist avaldatu kuidagi kahtluse alla seada maakohtu poolt tuvastatut. 5.5 H.E on äratundmiseks esitatud kannatanule ja kahele tunnistajale. Äratundmiseks esitamised on toimunud KrMS §-des 81 ja 82 sätestatut järgides. Siinjuures rõhutab 4 kohtukolleegium, et nii kannatanu kui tunnistajad on enne isiku äratundmiseks esitamist üle kuulatud ning nad on ülekuulamisel kirjeldanud kuriteo toimepanijat /kannatanu H-M. V. tl 4-6; tunnistaja A. A. tl 37-39/. Äratundmiseks esitamise protokollides on mõlemal juhul märgitud, milliste tunnuste alusel H.E ära tunti. Võrreldes ülekuulamisprotokollides esitatud tunnuseid ja isiku äratundmiseks esitamise protokollides märgitud tunnuseid, on need kokkulangevad /vastavalt tl 14 ja 41/. Seega on kaks isikut kindlalt väitnud, et kannatanu ründajaks oli H.E . Tunnistaja A. O., kes nägi kurjategijat kaugemalt, on teda ka ülekuulamisel kirjeldanud napimalt – kõhna kehaehitusega tüdrukust pikem mees. Isiku äratundmiseks esitamisel ongi ta seetõttu kinnitanud, et H.E üksnes sarnaneb kuriteo toimepanijaga kehaoleku ja pikkuse poolest /tl 34/. Asjaolu, et esmasel ülekuulamisel ei ole kannatanu üles näidanud täit kindlust, et ta teda rünnanud mehe ära tunneks, ei kahanda kohtukolleegiumi arvates isiku äratundmiseks esitamise protokollis kajastatu usaldusväärsust. 5.6 Teatud erinevusi tunnistajate ütlustes (ründaja riietuse osas) on maakohus käsitlenud ja leidnud põhjendatult, et riietuse värvuse nägemine sõltub sellest kui kaugelt hommikuhämaruses keegi süüdistatavat nägi ja kas nägija oli ise valgemas kohas kui sündmuskoht. Kahtlustäratavaid vastuolusid tunnistajate ütlustes ei esine. 5.7 Maakohtu otsuse kohaselt kinnitab H.E viibimist 09.08.2008.a varahommikul Põhja-Tallinna linnaosas jälitusprotokoll, millest nähtub, et H.E-le kuulunud mobiiltelefonilt tehti kell 03.37 ja 07.54 kaks kõnet nende mobiilimastide levipiirkonnas, mille leviala asub Põhja-Tallinnas. Seega ei saanud süüdistatav viibida samal ajal XXX tänava korteris, mis asub Lasnamäel. Ka on väheusutav süüdistatava väide, et unustas telefoni R. G. autosse, kuivõrd H.E enda sõnade kohaselt elab tema seadusekuulekas sõber R. G. XXXXXXXXX tänaval, mis asub aga samuti Lasnamäe piirkonnas, mitte aga Põhja-Tallinnas. Kohtukolleegium osundab, et H.E kinnitas kohtuistungil, kuidas ta õhtul kella 6-7 paiku R. G.ga kohtus ning pärast seda viimane koju sõitis /tl 53/. Kohtukolleegiumi hinnangul on seega maakohus põhjendatult süüdistatava väited paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks hinnanud. 5.8 H.E märgib apellatsioonis eksitavalt, et tsiviilhagi suurus on menetluse vältel kahekordistunud. A. V. on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil kinnitanud, et fotoaparaadi maksumus on 4500 krooni ning telefon maksis 5000 krooni /I kd tl 7-8 ja II kd tl 24/. Seega on kohus H.E-lt põhjendatult 9500 krooni kahju katteks välja mõistnud. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt aga tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavale mõistlikule kulutustele. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on neis sätetes sisalduvatest põhimõtetest lähtunud. 5.9 Kohtukolleegium on seisukohal, et H.E apellatsioon on põhjendamatu ega anna alust maakohtu otsuses esitatud tõendite kogumile tuginevate järelduste ümberhindamiseks. 5.10 Prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid ei anna kohtukolleegiumi hinnangul alust H.E-le mõistetud karistuse tühistamiseks. 5 5.11 Apellandi arvamuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata, et H.E ei avaldanud mingit kahetsust. Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri käsitlusega ning osundab, et kohtuotsuse kohaselt on maakohus karistust mõistes arvestanud vastutust kergendavate asjaolude puudumisega, st, et KarS §-s 57 loetletud asjaolusid, sealhulgas puhtsüdamlikku kahetsust ei ole kohus tuvastanud. Raskendavad asjaolud on ammendavalt loetletud KarS §-s 58 ning tuleb silmas pidada, et kahetsuse ja vabanduste mitteavaldamist ei saa käsitada karistust raskendavana. 5.12 Asjaolu, et H.E pani uue kuriteo toime 5 päeva pärast eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamist, on maakohus arvestanud, analüüsitud on H.E suhtumist õiguskorda ka üldisemalt ning kohus on selgesõnaliselt järeldanud, et kuritegelik käitumine on kujunenud H.E-le elustiiliks (lk 7). 5.13 Vaieldamatult tekitas H.E kallaletungi ja rööviga kannatanule pikaajalisi psüühilisi kannatusi, kuid samas tuleb siiski märkida, et KarS §-s 200 lg 2 on sätestatud kümme koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu, sealhulgas näiteks röövimine, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega. H.E-le on süüks arvatud röövimine kahe koosseisulise raskendava asjaoluga – H.E on isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ning kasutades röövimisel nuga. Raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes maakohus ei tuvastanud ning ühelegi neist ei viita ka prokurör oma apellatsioonis. 5.14 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et väljakujunenud kohtupraktikast ja ka karistusõiguse teoorias heaks kiidetud põhimõtetest lähtuvalt tuleb karistusmäära valiku lähtepunktiks võtta mitte sanktsiooni keskmine määr, vaid esimene kolmandik, millele järgnevalt tuvastatakse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus neid põhimõtteid järginud, arvestanud sealjuures üldpreventsiooni eesmärke. Süü piiridesse jääva karistuse leidmisel on üldpreventsioonil eelkõige alammäära fikseeriv roll. Silmas pidades, et üldpreventsioon peab olema muuhulgas suunatud ka kannatanule, näidates talle tehtud ülekohtu heastamist ja õiguse taastamist ning mõistetav karistus ei tohiks olla ka alla üldsuse poolt veel tunnistatavat miinimumi. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb H.E-le mõistetud karistusest, et maakohus on kõiki eelnevalt esiletoodud põhimõtteid järginud. 5.15 Lõpetuseks osundab kohtukolleegium, et karistuse mõistmine kujutab endast kohtuniku antud väärtusotsustust, millest omakorda kajastub konkreetsele õigusrikkumisele õiguskaasluse poolt antud hinnang. Karistuse leidmisel mänguruumi piires ei ole tegemist mitte punkte või kriipse sisaldava joonise ega ka arvutusega, vaid kohtuniku väärtushinnanguga. Ei ole olemas teaduslikku meetodit, mille abil seda väärtushinnangut selliselt mõõta, et saada vastusena kontrollitav tulemus ehk üks ja ainuõige karistus. Eelnevast lähtudes leiab kohtukolleegium, et prokuröri apellatsioonis esitatud väited ei anna H.E-le mõistetud karistuse tühistamiseks alust, mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.01.2009.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 6 Malle Preimer Julia Katškovskaja 7 Ivi Kesküla