Obsah (6)

§ 657§ 207§ 208§ 392§ 232§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-17022 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. W. I.A suri 14.08.
2. Pärimismenetluses on esitatud pärandaja omakäeliselt kirjutatud testament (s.t kodune testament), mis kannab kuupäeva 10.03.
3. PärS § 25 lg 1 sätestab, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. PärS § 25 lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Hageja on esitanud nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, kuna leiab, et 10.03.2022 kuupäeva kandev testament on tegelikult koostatud 2021.a lõpus, mistõttu on testament kaotanud kehtivuse. 10.03.2022 testamendis on määratud varalised hüved hagejale, kostjale, Yle ja lastelastele.
4. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud hagi PärS § 25 lg 1 alusel testamendi tühisuse tuvastamiseks üksnes kostja vastu. Samas kaasnevad sellise hagi puhul õiguslikud tagajärjed ka teistele testamendi järgi õigustatud isikutele, kuna testamendi tühisuse tuvastamise korral ei saa selle testamendiga pärimismenetluses arvestada. Kolleegiumi arvates on testamendi järgi õigustatud isikute puhul käesoleval juhul tegemist vältimatute kostjatega

§ 207

lg 3 mõttes, st et õiguslikult on võimalik asi lahendada kõigi suhtes ainult ühiselt, mistõttu peaksid ka teised õigustatud isikud osalema sellises asjas kostjatena. Riigikohus on selgitanud, et kui hagi ei ole esitatud kõigi vältimatute kostjate vastu, võib taotletava eesmärgi saavutamine olla võimatu, mis võib olla aluseks hagi läbivaatamata jätmiseks (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 34). 29. Kohus ei saa kostjaid omal algatusel kaasata (

§ 208lg 2).

Küll aga tuleb olukorras, kus tegemist on vältimatute kostjatega, kohtul hagejale selgitada, et tema nõude 6 menetlemine sõltub sellest, kas ta taotleb teiste kostjate kaasamist.

§ 392

lg 1 p 6 kohaselt on eelmenetluses kohtu ülesandeks ka menetlusosaliste väljaselgitamine. Viidatud selgituskohustust on maakohus käesoleval juhul rikkunud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda eksimust kõrvaldada, kuna kohtul on hageja taotlusel võimalik kostjat kaasata kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus (

§ 208lg 2).

1. Hageja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et 10.03.2022 kuupäeva kandva testamendi tühisuse korral kehtib 11.07.2019 testament ning Yle ning lastelastele on seal määratud samad varalised hüved. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on vaidluse all 10.03.2022 kuupäeva kandva testamendi kehtivus ning kuna Yle ja lastelastele on määratud selles varalised hüved, siis puudutab see vaidlus nende õigusi. Lisaks ei ole 11.07.2019 ja 10.03.2022 testamendid identsed.
2. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja selgitamiskohustuse täitmiseks.
3. Seoses apellatsioonkaebuse väidetega tõendite hindamise reeglite rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus analüüsinud tunnistajate C ja S. I.A ütlusi igakülgselt ja täielikult, vaid on viidanud üksnes paarile lausele. Ebaselgeks jääb ka maakohtu viide, et kohtul ei tekkinud muljet, et S. I.A kirjeldas vahetult tajutud sündmust. Maakohus ei ole kahtluse alla seadnud C ütlusi, et S. I.A viibis 02.04.2022 W. I.A juures.

1. Maakohus jättis tähelepanuta F ja U kirjalikud selgitused, kuna pole tähtis, mida pärandaja on soovinud oma varaga teha ning mida ta on kolmandatele isikutele rääkinud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et pärandaja kavatsused oma vara pärandamise kohta on tähtsusetud. Need võivad koosmõjus teiste tõenditega omada tähtsust hindamaks, millal on vaidlusalune testament koostatud. Maakohus märkis ka, et F selgitused on ebausaldusväärsed seetõttu, et kostja pöördus F poole küsimustega kahel korral. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks muudab see F selgitused ebausaldusväärseks. Samuti ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks muudab U digitaalallkirjastatud selgitused küsitavaks see, et selgitused on saadetud kolmanda isiku e-posti aadressilt. Tõendite hindamisel ei ole maakohus vastanud ka kostja väitele, et pärandajal puudus vajadus koostada testamenti mitu kuud etteulatuva kuupäevaga.
2. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, kas maakohus rahuldas hagi PärS § 25 lg 1 või lg 2 alusel. Maakohus on otsuse p-s 15 avaldanud, et on usutav, et kostja sai 10.03.2022 dateeringuga testamendi Qlt. Samas on maakohus otsuse p-s 19 märkinud, et kuna tõsikindlalt ei ole võimalik tuvastada, millal on vaidlusalune testament tegelikult tehtud, siis on testament PärS § 25 lg 2 alusel tühine. 7
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis jääb menetluskulude jaotus

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 8