KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-24-125019 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490; lepinguline esindaja Ahto Järvela; otsustamine, kostja X.M , isikukood XXX. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
- AS ÜHISTEENUSED esitas
- juulil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 137,79 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi
- septembri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- Tartu Maakohus jättis avalduse
- oktoobri 2024 määrusega käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrus on hageja esindajale elektrooniliselt kätte toimetatud
- oktoobril
- novembril 2024 teatas hageja, et loobub esitatud hagist ja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sh riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja sai Transpordiametilt andmed sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja isikukoodi kohta ning seega sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja vastava eelduse maksekäsu kiirmenetluses ümber lükkas. Kostja oli teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning seega oli kostjal võimalus juba kohtueelselt korduvate võlateadete saamisel info hagejale esitada. Kostja ei ole kordagi kohtuvälises menetluses hageja poole pöördunud ega esitanud vastuväiteid või müügilepingut, et hageja saaks leppetrahvid ümber vormistada sõiduki omanikule. Alles pärast maksekäsku kiirmenetluse avalduse esitamist on esmakordselt kostja hageja nõuetele reageerinud ja teatanud, et ei tunnista nõuet ning esitanud vastava tõendi, et sõidukit kasutab teine isik. Kostja põhjustas oma käitumisega maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise.
- Kohus küsis
- novembri 2024 kirjaga kostja seisukohta hageja taotlusele. Hageja taotlus ja kohtu kiri on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt
- novembril
- Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et tsiviilasja menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Kohus on
- oktoobri 2024 määrusega määranud hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole tähtaegselt kohtu nõudeid täitnud
- novembri 2024 avaldusest nähtuvalt ei soovi hageja kostja vastu hagiavaldust esitada, kuna maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise eest vastutab teine isik. Seega puudub kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sisu ja vorminõuetele vastav hagiavaldus, mida menetlusse võtta, tasumata on riigilõiv, samuti kohtule esitatud asjaoludel ei oleks hagiga kostja vastu võimalik hageja eesmärki üldse saavutada.
- Eeltoodu ning TsMS § 4 lg 1, 2, § 371 lg 1 p 9, 10 ja lg 2 p 1 ja 2 ning § 372 lg 1, 4 alusel tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata.
- Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
- Üldjuhul tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumisel menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS § 168 lg-st
- Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 32-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13).
- Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Kuigi hagejal võib olla parkimistingimuste järgi õigus eeldada, et sõidukit juhtis ja parkimislepingu pooleks on seega sõiduki omanik (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11), kannab hageja riski, et sõiduki omanik lükkab selle eelduse ümber (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 12.3). Kuna hageja ei tuvasta lepingu sõlmimisel teise 2 lepingupoole isikut, on tegemist on hageja majandus- ja kutsetegevuse eripärast tingitud riisikoga. Hageja viited tsiviilasjades nr 2-21-141014 ja 2-21-117712 tehtud lahenditele ei ole asjakohased, kuna erinevalt nendest tsiviilasjadest ei ole kostja põhjendamatult viivitanud sõiduki võõrandamisest ja tegeliku omaniku isikust teatamisega. Kostja on sõiduki võõrandamisest ja ostja isikust teatanud juba esimeses kohtule esitatud seisukohas ehk maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ning esitanud ka vastava tõendi. Hageja viited kohtueelsete teadete saatmise kohta on küll eluliselt usutavad, aga hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja on teated ka kätte saanud ja jätnud pahatahtlikult jätnud neile vastamata.
- Kohus leiab, et menetluskulude jaotus tuleb otsustada TsMS § 162 lg 4 alusel ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.