Obsah (4)

§ 175§ 173§ 2§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2491 Tsiviilasi F.Z kohustustest vabastamise menetlus Me

) § 175 lg 1 alusel, alles

1. juulist
2. Creditstar Estonia AS on seisukohal, et F.Z ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Võlgnik on teinud Creditstar Estonia AS-le kohustustest vabastamise menetluses makseid kokku 1053,18 eurot. F.Z on tasunud seega võlausaldaja nõudest 48,5%, mis ei ole arvestatav ulatus, et kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest. Ennetähtaegse vabastamise kohustuslik eeldus ei ole võlausaldaja arvates täidetud. 5.
3. Bondora AS esitas oma seisukoha 31.10.2024, märkides, et ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist. 2 5.
4. Holm Bank AS esitas oma seisukoha 31.10.
5. Võlgnik on teinud võlausaldajale menetluse jooksul makseid kokku 1128,69 eurot ning võlgnevuse jääk on 1039 eurot. Holm Bank AS-i seisukohalt ei ole tagatud võlausaldaja õigustatud huve ning eeltoodu tõttu ei saa võlausaldaja nõustuda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega. 5.
6. Monefit Estonia OÜ esitas oma seisukoha 08.11.
7. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud võlausaldajale kolm makset summas 1060,57 eurot ning võlgnevuse jääk on 1290,21 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist ei toimu sellise formaalse tingimuse saabumisel nagu kolme aasta möödumine, vaid võlgniku kohustuse täitmisel. Samuti võlausaldaja ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuna see eeldus ei ole täidetud, ei saa kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt vabastada. Monefit Estonia OÜ on seisukohal, et

§ 175

lg 11 eesmärk ei ole vabastada võlgnik kohustustest üksnes seetõttu, et kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat. Võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist on siiski erandlik ja võimalik juhul, kui võlgnik on tõesti esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatavas osas rahuldada. Antud hetkel ei ole Monefit Estonia OÜ nõus et võlgniku poolt tehtud maksed moodustavad olulise osa pankrotimenetluse käigus tunnustatud summast. Võlausaldaja leiab, et puudub alus võlgniku ennetähtaegselt kohustustest

§ 175lg 11 alusel vabastamiseks.

Eelnevast lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et võlgadest vabastamise otsustamine tuleks lükata edasi kuni viie aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest. 5.6. Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 08.11.2024, milles palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma

§ 173tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada.

Võlausaldaja teavitab, et võlgnikult on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel Bigbank AS nõude (218,84 eurot) katteks 105,47 eurot ja Aktiva Finance Group OÜ nõude (4813,39 eurot) katteks 2334,44 eurot. KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
2. aasta
3. juunini. 7.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 9.

§ 175

lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 3 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest. 12. Kohus kontrollib F.Z taotluse üle otsustamisel esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

13.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. F.Z ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 14. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on töötanud ettevõtetes Mercantile OÜ ja Skuba Eesti OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 14.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid korrektselt. Aruandele on lisatud kõik kontode väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

14.3.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, Maksu- ja Tolliameti tulumaksutagastus ja töövõimetushüvitis. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra ning võlgnik on teinud regulaarseid eraldisi võlausaldajatele. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 12 304,92 euro ulatuses, mis moodustab 48,5% nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks

§ 175

lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav

§ 175

lg 1 1 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 48,5% ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes

§ 175lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks.

Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõigetes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 4 14.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

14.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit infot oleks varjanud. 15. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 16. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
2. aprilli 2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
3. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid.
4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ja arvestatavas ulatuses. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 11 alusel on põhjendatud.

18.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 5 19.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud F.Z pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka F.Z pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6