Obsah (4)

§ 101§ 102§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-2

) §-s 101 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga laenuga soetatud kahetoalises korteris. Kostja ei ela hagejaga koos alates

1. a juulist. Hageja ema on saatnud kostjale sõnumeid ja palunud hagejat toetada, kostja ei ole hageja ema kirjadele vastanud. Eluasemekulud koosnevad laenumaksest, kommunaalkuludest, elektri-, TV- ja internetiarvetest, mis on pereliikme kohta 175 eurot kuus. Hageja käib XXX koolis ning tegeleb võrkpalliga. Hageja ei viibi kostja juures. Hageja ema sissetulekuteks on töötasu (850 eurot) ja lapsetoetus (80 eurot).
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ema takistanud kostjal hagejaga kohtumist. Kostjal puuduvad vahendid elatise tasumiseks. Kostja on ise ülalpeetav. Kostja perekonda kuuluvad elukaaslane ja veel kaks ülalpeetavat, pere ainsaks sissetulekuks on elukaaslase sissetulek. Kostjale kuulub äriühing, millel on alates
3. aastast majanduslikud raskused. Ettevõttel on 86 837,73 euro suurune maksuvõlg. Tõenäoliselt tuleb kostjal taotleda ettevõtte pankrotimenetluse algatamist. Kostja ja hageja ema abielu lahutamisel jagati vara arvestades hageja püsivat elukohta ema juures. Kostja loovutas varast hageja emale oluliselt suurema osa kui 50%, mida tuli vanemate kokkuleppel kasutada hageja eest hoolitsemiseks. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus rahuldas
5. märtsi 2024 otsusega hagi ning mõistis X V.E V.E kasuks välja elatise perioodi
6. juuni 2022 kuni
7. märts 2024 eest 5128,57 eurot ja alates
8. märtsist 2024 kuni V.E täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXXXXXXXX) igakuise elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
9. aprillil (esimest korda
10. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätte järgi on elatise suurus alates 28.06.2023. a 260,33 eurot kuus.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja ei viibi kostja juures, seega ei saa elatist

§ 101lg 6 alusel vähendada.

Elatisevaidluse 2 lahendamisel ei saa lähtuda kostja soovist, et hageja tema juures viibiks. Kohus on kohtuistungil selgitanud, et kui kostja soovib hagejaga kohtuda, kuid see on takistatud, on tal võimalik esitada kohtule suhtluskorra määramise avaldus. Kohus leidis, et elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa puudub alus.

Kostjal ei ole lisaks hagejale teisi lapsi. Hagi vastuses märgitud kaks ülalpeetavat on kostja elukaaslase lapsed. Seega ei esine

§ 102

lg-s 2 nimetatud olukorda ehk kostjal ei ole teist last, kes elatise väljamõistmise korral §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja on 50-aastaseks saav töövõimeline mees. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks töövõimetu või tema töötamine oleks mingil muul põhjusel takistatud. Kuigi kostjal on põhiseadusest tulenev õigus tegeleda ettevõtlusega, on ta ise tuginenud sellele, et tema äriühingul (X OÜ) on juba 2018. aastast (seega kuus aastat) majanduslikud raskused, mis aina süvenevad. Olukorras, kus ettevõtlus ei võimalda teenida piisavat sissetulekut oma lapse vajaduste rahuldamiseks, tuleb kostjal leida töö, mis seda võimaldab. Alaealine laps ei saa kannatada puudust seetõttu, et isa soovib tegeleda ettevõtlusega, mis ei võimalda elatist maksta. See ei ole õiglane ka hageja ema suhtes, kuna kogu hageja ülalpidamise koormus langeb emale, kelle sissetulek on tagasihoidlik (ca 1000 eurot kuus bruto). Kohtu järeldust ei mõjuta ka asjaolu, et kostja pangakontolt ei nähtu 01.06.2022 kuni 01.05.2023 ja 01.05.2023 kuni 08.02.2024 mistahes väljaminekuid ega sissetulekuid. Maksuja Tolliameti tõendist nähtuvalt puudusid kostjal juunist 2022 kuni jaanuarini 2024 deklareeritud väljamaksed. Kohus ei pidanud vajalikuks käsitleda kostja äriühingu majanduslikku olukorda. Kostjal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal ei ole võimalik seda kohustust objektiivsetel põhjustel (nt tervise tõttu) täita. Eelneva tõttu kohus rahuldas hageja elatisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras.

§ 108

järgi võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 101

lg-te 1–7 järgi oli 01.04.2022 kuni 31.03.2023 elatise suurus 225,64 eurot ja alates 01.04.

1. a 260,33 eurot. Tagasiulatuv elatisenõue on 2784,79 eurot. Hageja on tuginenud sellele, et hageja ema on saatnud kostjale sõnumeid ja palunud hagejat toetada, kuid kostja ei ole sõnumitele reageerinud. Hageja on esitanud ka vastava sõnumi. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Kostja on tuginenud vaid sellele, et tema raske majanduslik olukord ei võimalda elatist tasuda. Kohus möönis, et kostja majanduslik olukord võib olla halb. Kohus on tuvastanud, et kostja kontol puuduvad 01.06.2022 kuni 01.05.2023 ja ka sealt edasi väljaminekud või sissetulekud. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et kostjal puudusid tagasiulatuva elatise perioodil deklareeritud väljamaksed. Samas hageja ema on kostjalt ülalpidamist nõudnud. Kostja on teadlik, et tal on alaealine laps ning lapse ülalpidamise kohustus. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks oma kohustust muul moel (nt vahetult ülalpidamist võimaldades) täitnud või teinud mingeid kulutusi lapsega seoses. Tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine võiks tulla kõne alla eelkõige olukorras, kus kostja oleks mingil perioodil püüdnud tegeleda ettevõtlusega, kuid tal ei õnnestunud piisavalt rahalisi vahendeid saada ja 3 praeguseks oleks ta tegevusala vahetanud. Kostja aga on aastaid tegelenud kahjumliku ettevõtlusega ning jätkab seda ka praegu. Eelneva tõttu rahuldas kohus ka tagasiulatuva elatisenõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 27.06.2022 kuni 27.06.2023 eest 2784,79 eurot. Selguse huvides mõistis kohus otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise välja kindla summana, kokku 5128,57 eurot, sh tagasiulatuv elatis 2784,79 eurot ja elatis alates 28.06.2023 (hagi esitamisest) kuni 28.03.2024 (otsuse tegemiseni) 2343,78 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. B.Y esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. märtsi 2024 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega ajatada otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud elatise 5128,57 eurot tasumine viisil, et kostja tasub maksimaalselt 25 eurot kuus, ja mõista kostjalt alates
4. märtsist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatis 125 eurot kuus tingimusel, et ema võimaldab edaspidi kostjal hagejaga suhelda ja kohtuda. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud ega õiguspärane. Kohus on tuginenud hageja ema üldsõnalistele väidetele, mida on tõlgendatud ebaõiglaselt kostja kahjuks. Kostja on pikaajaliselt kulmineerunud majanduslike raskuste tagajärjel olukorras, kus tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. Kostjal puudub sissetulek ja ta on elukaaslase ülalpeetav. Kostja pere (kuhu kuulub veel kaks ülalpeetavat) ainukeseks sissetulekuks on kostja elukaaslase sissetulek. Kostjale kuulub ettevõte, millel on alates

1. aastast majanduslikud raskused. Ettevõttel on maksuvõlg 86 837,73 eurot. Kuna majanduslikud raskused on aasta-aastalt süvenenud ja on ettenähtavalt püsiva iseloomuga, tuleb kostjal algatada ettevõtte pankrotimenetlus. Seega on tõendatud, et kostjal ei ole praegu ega ka lähitulevikus vahendeid elatisekohustuse täitmiseks. Maakohus ei ole arvestanud, et ülalpidamiskohustuse täitmise alternatiivseks võimaluseks on hageja viibimine kostja juures võrdselt ema juures viibimise ajaga. Kostja on hageja emale korduvalt väljendanud soovi, et hageja elaks poole ajast kostja juures. Kostja pole hagejat sisuliselt kolm aastat näinud, kuna ema on kostja ja hageja kohtumisi takistanud. Ressursi puudumise tõttu ei ole kostjal olnud võimalik suhtluskorra määramise menetlust algatada. Hageja ema on vältinud hageja eest hoolitsemise ja tema kasvatamise küsimustes kostjaga igasuguseid kokkuleppeid. Ema ei anna kostjale teavet hageja ja tema vajaduste kohta, ei ole kostjaga läbi rääkinud mitte ühtegi kuluartiklit ega arutanud võimalusi hageja kulutuste katmiseks. Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Kostjale on jäetud vaid kohustused. Kostja ja hageja ema abielu lahutamisel jagati kostja ja hageja ema vara selliselt, et kostja loovutas oma varaosalusest hageja emale oluliselt suurema osa kui 50%. Kostja ja hageja ema leppisid kokku, et seda osa kasutatakse hageja igapäevase heaolu eest hoolitsemiseks. Hagiavalduses esitatud nõue on ennatlik ja lühinägelik. Kostja on nõus arutama võimalikku kompromissi, mh hageja edasist elukorraldust ja ühise hooldusõiguse mõistlikku teostamist. 4
2. V.E vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole asjas tuvastatud mõjuvat põhjust, mis võimaldaks elatise suurust vähendada. Kostja ei ole tõendanud oma rasket majanduslikku olukorda. 50-aastane kostja ei ole võimetu endale ja oma lapsele elatusvahendeid hankima. Kostja ei ole töövõimetu või vähenenud töövõimega. Kostja elukorraldus on tema teadlik valik. Hageja ema teada kasutab kostja välismaa pangakontot ning majandab elukaaslase nimele asutatud ettevõtte kaudu. Hageja ema ei keela kostjal hagejaga suhelda. Kostja ei ole selleks huvi üles näidanud. Samas ei puuduta see väide elatisevaidlust. Hageja ei välista kompromissi sõlmimist tagasiulatuva elatisevõla ajatamiseks, kuid mitte kostja pakutud 25-euroste osamaksetena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28.03.2024 otsus muutmata.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust vähendada kostjalt alates 29.03.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatist 125 euroni kuus ja kas otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud elatise 5128,57 eurot tasumine tuleks ajatada.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub kõigi esimese astme kohtu põhjendustega ega pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
6. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
7. Kostja väited seonduvalt lapsega suhtlemisega ei ole antud tsiviilasjas asjakohased.

§ 101

lg 6 näeb küll ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kuid vaidlust ei ole selles, et hageja kostja juures ei viibi. Kostja väljendatud soov, et hageja tema juures viibiks,

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust ei anna.

Maakohus on kostjale nii maakohtu istungil kui ka otsuses selgitanud, et juhul kui kostja soovib hagejaga kohtuda, kuid see on mingil põhjusel takistatud, on kostjal õigus esitada kohtule suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus. 9.2.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Maakohus ongi kostjalt elatise

§ 101alusel arvutatud summas välja mõistnud.

Erandina saab alla

§ 101

alusel arvutatud summa alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem. Kostja väitel ei ole tal praegu ega ka lähitulevikus vahendeid elatisekohustuse täitmiseks, kuna kostjal sissetulek puudub ja teda peab ülal elukaaslane, kostja ettevõttel on alates 2018. aastast majanduslikud raskused, mis on aasta-aastalt süvenenud ja on ettenähtavalt püsiva iseloomuga, mistõttu tuleb kostjal algatada ettevõtte pankrotimenetlus. 5 Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et tema puhul esineksid alused elatise väljamõistmiseks alla

§ 101kohast alammäära.

Maakohus on muu hulgas õigesti lähtunud kohtupraktikas juurdunud põhimõttest, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3, 21.4). Juhul kui ettevõtlus ei võimalda kostjal oma lapse vajaduste rahuldamiseks piisavat sissetulekut teenida, on kostja kohustatud leidma töö, mis seda võimaldab. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik (kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema töövõime oleks piiratud), kellel on kohustus anda ülalpidamist ühele lapsele – hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole objektiivsetel põhjustel võimeline üht last seaduses sätestatud alammääras ülal pidama. Ringkonnakohus märgib, et kostja väitel on tema ettevõte raskustes juba aastast 2018 (s.o kuus aastat) ja algatada tuleb pankrotimenetlus. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on kostjal juhul, kui tema osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kohustus esitada kohtule osaühingu pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Kostja ei ole siiani oma ettevõtte pankrotiavaldust kohtule esitanud. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtule usutavad ka kostja väited, et ta ettevõtlusest sissetulekut ei saa. 9.3. Kostja väitel jagati kostja ja hageja ema abielu lahutamisel nende vara selliselt, et kostja loovutas oma varaosalusest hageja emale oluliselt suurema osa kui 50% ning kostja ja hageja ema leppisid kokku, et seda osa kasutatakse hageja igapäevase heaolu eest hoolitsemiseks.

§ 100

lg 3 esimese lause kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepet peab tõendama pool, kes kokkuleppele tugineb (antud juhul kostja). Kostja ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist mitte millegagi tõendanud ega ka konkretiseerinud, milles täpselt kokku lepiti, st millises ulatuses pidi kostja hageja emale loovutatud varaosaluse arvel hageja ülalpidamisest vabanema. Seega ei saa kohus elatise väljamõistmisel kostja paljasõnalise väitega arvestada. Vanemate vastav kokkulepe ei välista ega piira

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

9.4. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja

§ 101

alusel arvutatud miinimumsuuruses elatise vastavalt hageja nõudele tagasiulatuvalt alates 27.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9.

1. Kostja palub ajatada otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud elatise 5128,57 eurot tasumine viisil, et kostja tasub maksimaalselt 25 eurot kuus. Hageja on märkinud, et ta ei välista kompromissi sõlmimist tagasiulatuva elatisevõla ajatamiseks, kuid mitte kostja pakutud 25-euroste osamaksetena. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamine tähendaks, et hagejal tuleks saamata elatise 5128,57 eurot tasumist oodata rohkem kui 17 aastat. Selline taotlus on kohatu, hageja ei ole sellega nõustunud ja seega ringkonnakohus seda ei rahulda. Pooltel on võimalik maksegraafikus kokku leppida ka kohtuotsuse täitmise käigus.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud ringkonnakohtus B.Y kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7