KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15714 Kohtuasi W.Y k

) § 412 alusel välja mõistetud kohtutäituri põhitasu suurus ei sõltu võlgniku majanduslikust olukorrast ega sissetulekute suurusest, nagu leidis võlgnik. Kohtutäitur oli seisukohal, et esitatud tõenditest ei selgunud võlgniku tegelik majanduslik olukord. Avaldaja esitatud andmed ei andnud alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks

§ 412alusel.

Juhul, kui võlgnik leidis, et tema majanduslikust olukorras tulenevalt oli täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane, tulnuks kohtutäituri otsuse vaidlustamise asemel esitada kohtule avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Samuti oli avaldajal võimalus taotleda kohtult võlgade ümberkujundamist. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohus jättis 24.11.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja 24.10.2023 e-kirja alusel tuli lugeda otsus kätte toimetatuks 24.10.
3. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 2 järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Avaldaja 24.10.2023 e-kiri ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 5 nõuetele, eelkõige ei sisaldanud see kinnitust otsuse kättesaamise kohta, mistõttu ei saanud lugeda otsust kätte toimetatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega tuli arvestada TsMS § 3141 lg 2 alusel, millele oli kohtutäitur ka oma e-kirjas viidanud. Selle järgi tuli kaebus kohtusse esitada hiljemalt 06.11.
4. Seega oli kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.
5. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri 22.09.2023 otsusega olid täiteasjades nr 022/2010/6185, 022/2011/6737, 022/2012/2056, 022/2013/5428, 022/2012/3115 ja 022/2021/2387 täitemenetlused lõpetatud nõuete täitmise aegumise tõttu, mille tõttu tuli kohtutäituri tasu määrata

§ 412

järgi.

§ 412

järgi on kohtutäituri tasu seotud täitemenetluses sisse nõudmata jäänud summaga ega näe ette täiendavaid aluseid, millest peab kohtutäitur tasu määramisel lähtuma.

§-s 412 tasu sätestamisel on seadusandja lähtunud eesmärgist, et täiturile saaks hüvitatud keskmised kulud nõude täitmisel ka juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur ei pea tasu väljamõistmisel lähtuma 2 2-23-15714 muudest asjaoludest, nt võlgniku majanduslikust olukorrast või sellest mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu muudest asjaoludest. Maakohus märkis täiendavalt, et kui kohtutäituril lasuks kohustus võtta tasu suuruse arvestamisel arvesse ka võlgniku majanduslikku olukorda või muid täiendavaid asjaolusid, mis sõltuks võlgnikust, puuduks kohtutäituril ilmselt paljudel juhtudel üldse võimalus täitemenetluse läbiviimise eest tasu saada. See on vastuolus

§ 412 eesmärgiga.

Kohtutäitur on lähtunud kõikidel juhtudel põhitasu väljamõistmisel

§-st 412 mõistes avaldajalt välja põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Avaldaja ei väitnud ega tõendanud, et täitmisel olnud nõuded oleksid suuremas ulatuses täidetud. Seega oli maakohus seisukohal, et kaebuses toodud väited ei andnud alust vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamiseks ning jättis kaebuse rahuldamata.

1. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel avaldaja kanda ning märkis, et asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. MÄÄRUSKAEBUS
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha ringkonnakohtul uue määruse, millega tühistatakse kohtutäituri 22.09.2023 otsus osas, millega kohtutäitur mõistis avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu 1539,30 eurot ja kohtutäituri 23.10.2023 otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3. Avaldaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud täiteasjades tasu määramisel arvestama avaldaja raske majandusliku olukorraga. Avaldaja on töötu ning tema tervislik seisund ei luba lähemal ajal tööle asuda.

§ 412sõnastus annab kohtutäiturile kaalutlusvõimaluse põhitasu määramisel.

Esiteks ei tulene sättest kohtutäiturile kohustust põhitasu nõuda, vaid annab õiguse seda nõuda. Teiseks annab tasu määramisel kaalutlusvõimaluse sõna „kuni“. Ainetud on kohtutäituri viited 23.10.2023 otsuses täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu esialgses seletuskirjas (edaspidi seletuskiri)

§-le 41 2 antud selgitustele kui ka samad viited Harju Maakohtu 24.11.2023 määruses, millega kohtutäitur ja kohus õigustavad avaldajalt põhitasu nõudmist täies ulatuses jättes arvestamata seadusega antud kaalutlusruumi selle määramisel. Seadusandja on andnud üsna suure kaalutlusruumi põhitasu suuruse määramisel täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise aegumise tõttu. Arvestada on võimalik avaldaja rasket majanduslikku olukorda ning tervislikku seisundit. Avaldaja on võimeline maksma tasu 230,90 eurot. Põhitasu määramisel saab lisaks arvestada, et lõpetatud täitemenetluste puhul ei olnud tegemist keerukate ega suurte töömahuga täiteasjadega. Menetlusosaliste seisukohad

1. Kohtutäitur esitas seisukoha avaldaja määruskaebusele, milles palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2. Kohtutäituri hinnangul ei anna määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ning kohtutäitur jääb oma 22.09.2023 otsuses ja 21.11.2023 koostatud seisukohas märgitu juurde. Maakohus on leidnud õigustatult, et tasu väljamõistmisel ei pea kohtutäitur lähtuma muudest asjaoludest, nt võlgniku majanduslikust olukorrast või sellest mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Avaldajalt välja mõistetud kohtutäituri põhitasud ei ole põhjendamatult suured ega ebaproportsionaalsed. Põhitasu suurus sõltub sisse 3 2-23-15714 nõudmata jäänud nõude summast. Kohtutäiturile ei tulene kohustust põhitasu määramise otsust ja tasu suurust põhjendada (

§ 35, § 32 lg 5, vt ka Tln

RnKm 06.06.2023, 2-2218624, p 10, HMKm 12.10.2023, 2-23-12680). Kohtutäituri tasu ei sõltu võlgniku sissetulekutest ega maksevõimest. Vastasel juhul jääks kohtutäitur tihti ja ilmselt ka praegusel juhul üldse ilma tasuta. Seletuskirja kohaselt on kohtutäituri keskmine põhitasu ühe asja kohta keskmiselt 250 eurot. Kohtutäitur on avaldajalt välja mõistnud kohtutäituri põhitasu kokku 1536 eurot ja täitekulu summas 3,30 eurot. Põhitasu moodustub põhitasudest, mis on välja mõistetud kuue täiteasja raames. Seega moodustab keskmine kohtutäituri põhitasu ühe täiteasja osas 256 eurot. Avaldaja suhtes on täitemenetlused kestnud keskmiselt 11 aastat, mistõttu on kohtutäituri põhitasu aastas ca 23 eurot (koos käibemaksuga). Ca 23 eurot ühe täiteasja kohta aastas kohtutäituri põhitasuna ei ole ebamõistlikult suur summa ning üksnes asjaolu, et avaldajal ei ole majanduslikult võimalik tasusid tasuda, ei saa tuua kaasa olukorda, kus kohtutäitur ei peaks tasu saama või peaks tasu saama üksnes ulatuses, mis on avaldajale sobilik. Täitemenetluste kestel ei ole avaldaja püüdnud leida lahendust võlgnevuste tasumiseks ning täitemenetluse algatamise toobki üldjuhul kaasa võlgniku mittekorrektne rahaliste kohustuste täitmine. Avaldaja ei ole kohtule oma tegelikku majanduslikku olukorda tõendanud, mistõttu on tõendamata ka asjaolu, et avaldaja on võimeline tasuma kohtutäituri tasu üksnes 230,90 euro ulatuses. Menetluse edasine käik 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 14. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu

§ 412

alusel määramiseks oleks pidanud arvestama avaldaja rasket majanduslikku olukorda, tervislikku seisundit ning asjaolu, et lõpetatud täitemenetluste puhul ei olnud tegemist keerukate ega suure töömahuga täiteasjadega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 41

2 järgi on kohtutäituri tasu seotud täitemenetluses sisse nõudmata jäänud summaga ega näe ette täiendavaid aluseid, millest peab kohtutäitur tasu määramisel lähtuma. Seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Lisaks on märgitud, et täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma (seletuskirja lk 8–9). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur ei pidanud tasu väljamõistmisel lähtuma muudest asjaoludest, nt võlgniku majanduslikust olukorrast või sellest mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud, kuivõrd ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu muudest asjaoludest. 4 2-23-15714 15. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur ja maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata

§ 412alusel põhitasu väljamõistmisel seadusega antud kaalutlusruumi.

Ringkonnakohus leiab, et

§ 412

annab kohtutäiturile küll põhitasu väljamõistmisel kaalutlusruumi ning seatud on üksnes ülempiir, kuid kohtutäituril ei ole kohustust nõuda tasu igal juhul alla ülempiiri. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäitur on lähtunud kõikides täiteasjades põhitasu väljamõistmisel

§-s 412 sätestatust. Avaldaja käsitlus, et kohtutäitur ei peaks ainuüksi seetõttu avaldajalt tasu nõudma, et

§ 412 kohtutäiturit selleks ei kohusta, on asjakohatu.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et täitemenetlused on lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu ei tähenda seda, et kohtutäitur ei peaks saama tehtud töö eest tasu või peaks tasu nõudmisest loobuma.

§ 412

eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab määruskaebuse rahuldamata. ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus tuvastas, et asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puudusid. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud ka ringkonnakohtus.
3. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TMS § 218 lg 3 ls 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5