KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13. november 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-5424 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 4,

§ 184

lg 2 p 2,

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav Artur Aldusevitšus, isikukood: 38809280242; XXX; emakeel: XXX, XXX; käesoleval ajal Tartu Vanglas eelvangistuses; elukoht vabaduses: XXX; XXX; XXX, XXX. Kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 30.11.2021. a otsusega nr 1-21-7999

§ 4231järgi 9-kuulise vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 3 kuu vangistuse võrra ja kanda jäi 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kanda jäi 3 kuud ja 2 päeva vangistust. Kohus määras, et 3 kuud ja 2 päeva vangistust ei pöörata

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele 1-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana peeti kinni 04.04.

1. Tõkend – vahistamine. Kaitsja Anu Pärtel RESOLUTSIOON KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Artur Aldusevitšus

§ 184lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Artur Aldusevitšus

§ 199lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Artur Aldusevitšus

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Artur Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Artur Aldusevitšusele mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Artur Aldusevitšusele karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise aja algust Artur Aldusevitšuse kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.04.

1. Tõkend – vahistamine – jätta Artur Aldusevitšuse suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tühistada kohtuotsuse kuulutamisest Artur Aldusevitšusele Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 06.04.
2. a määrusega (kriminaalasjas nr 24260150009) kohaldatud lisapiirangud.
3. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikuludest 2628 eurot, kaitsjatasudest 848,90 eurot ja sundrahast 1366 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Artur Aldusevitšuselt välja menetluskuluna riigieelarvesse: - ekspertiisikulu ja joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 1315 eurot; - kaitsjatasu 426 eurot. - sundraha 684 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Artur Aldusevitšusel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 2425 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99924700032106 ning selgituse “Artur Aldusevitšus, otsus nr 1-24-5424, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 3.

§ 83

lg 4 ja

§ 191

alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele EKEI keemiaosakonnas asuvad ekspertiisidest järelejäänud ained (aktid nr 24E-AN00186-01, 24E-AN00484-01).

§ 83

lg 1 ja

§ 191

alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri hoiulaos akti nr 24ATH31044 alusel hoiul olevad kaks kasutatud süstalt ja pakend (pakend nr 1.1), minigrip kott ja pakend (pakend nr 1.2), viis fooliumi ja pakend (pakend nr 1.3), läbipaistev kile ja pakend (pakend nr 1.4), pruun kott, mille sees foolium (pakend nr 1.5), klaaspudel ja pakend (pakend nr 1AA), tops ja pakend (pakend nr 2AA) ja soonkinnitusega kilekott ja pakend (pakend nr 3AA). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde selle juures asuvad DVD-R, DVD+R plaadid ning CD plaat neile salvestatud andmetega (kokku 5 tükki). Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 04.12.2024. a kell 10.00. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Süüdistus Artur Aldusevitšust (Aldusevitšus) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 26.01.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-11025 karistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid - metadooni ning suures koguses protonitaseeni järgnevalt eeluurimisel tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas viis

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, so.

narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Samuti süüdistatakse Artur Aldusevitšust (Aldusevitšus) selles, et tema isikuna, keda on 26.01.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-15-11025/13 karistatud

§ 199

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, võttis 17.04.2023 kella 14:05 paiku Tartu linnas Kalda tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse kesksissepääsu juures asuvast jalgrattaparklast kinnitustrossi eemaldamise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sinna trosslukuga kinnitatud kaks elektritõukeratast: Xiaomi Pro 2 väärtusega 499 € ja Xiaomi Pro 2 Mercedes-AMG väärtusega 599 €. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuritegu, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse Artur Aldusevitšust selles, et tema juhtis 13.01.2024 kella 23:06 ajal Tartu linnas Laial tänaval ja Rüütli tänaval mootorsõidukit Audi registreerimisnumbriga 4 XXX, olles narkootiliste ainete metamfetamiini, amfetamiini, metadooni ja alprasolaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus Artur Aldusevitšus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Samuti rikkus Artur Aldusevitšus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Liiklusseadus § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 2. Prokurör pidas süüdistust tõendatuks ja ta palus A. Aldusevitšuse süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 järgi, karistades teda 1-aastase vangistusega,

§ 184

lg 2 p 2 järgi, karistades teda 5 aasta ja 6-kuulise vangistusega, ja

§ 424

lg 1 järgi, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

Seda karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algust kahtlustatavana kinnipidamisest 04.04.2024.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

1. Kaitsja märkis, et vaidluse all ei ole süüküsimus, vaid karistus. Juhtimisõiguse äravõtmine tuleks jätta kohaldamata. Kohus võiks mõista leebema karistuse prokuröri küsitust, s.o 4 aastat ja 6 kuud kõige eest kokku, mida vähendada 1/3 võrra. Kaitsealune leiab, et karistus võiks olla osaliselt tingimisi. Kohaldatud suhtluskeeld tuleks tühistada.
2. Süüdistatavale on süüdistus arusaadav. Tunnistab, et tema valduses olid süüdistuses toodud narkootilised ained ja ka tõukerataste vargust. Ta juhtis mootorsõidukit narkojoobes, kuid peab vajalikuks märkida, et kui tunneks, et ei suuda sõita, ei istuks ta kunagi rooli. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus hindab A. Aldusevitšusele

§ 184

lg 2 p 2 järgi (I),

§ 199

lg 2 p 4 järgi (II) ja

§ 424lg 1 järgi (III) esitatud süüdistusi.

Seejärel mõistab talle karistuse ja võtab seisukoha kohaldatud lisapiirangute osas (IV) ning otsustab menetluskulude hüvitamise (V) ja asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed (VI). (I)

1. Süüdistatav kinnitas kohtulikul uurimisel, et tema käes olid süüdistuses toodud narkootilised ja psühhotroopsed aineid. Kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitas ta, et metadoon ja diasepaam olid tema valduses, kuid ei kuulu talle. Nitaseeni ostis enda tarbeks. 13.01.2024 ära võetud metadooni tabletid kuulusid G. T. ja protonitaseeni ostis ta Valgast E. S. käest 13.01.
2. Selleks sõitis ta üksinda Valga linna ja ostutehing võis toimuda kell
3. See oli pulbri kujul, fooliumi sees ja kotis. Ta sai E. käest sama palju ainet, kui politsei 5 temalt ära võttis (II kd, tl 10-14). 13.01.2024 sõitis ta endale protonitaseeni ostmiseks S. N. Valga linna. Selleks hakkasid nad S. kella 19 ajal Tartust sõitma. Ostmine pidi toimuma E. S. tuttava käest. Tema ostis müüjalt neli fooliumis pakendit, kus sees protonitaseeni ja ühe koguse ainet kiles, mis ei olnud tema teada protonitaseen. S. ootas autos. Ta ei mäleta, kust sai 15.03.2024 temalt ära võetud diasepaami, metadooni ja oksükodooni. Ühtegi neist ei ole talle arsti poolt väljakirjutatud (II kd, tl 82-87).
4. Kohus nendib, et Valgast protonitaseeni ostmise osas on A. Aldusevitšuse kohtueelses menetluses antud ütlused mõnevõrra erinevad, samas on ütlused ühetaolised selles, et ta nimetatud aine Valgast omandas. Lisaks süüdistatava ütlustele ainete päritolu ja omandamise asjaolude kohta on kohtu käsutuses ka muid tõendeid, millised kogumis A. Aldusevitšuse ütlustega tõendavad talle

§ 184lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust.

13.01.2024 leitud ja ära võetud ained 8. Tunnistajate K. A. (I kd, tl 135-136) ja S. N. (I kd, tl 144-146) ütluste kohaselt käis A. Aldusevitšus 13.01.2024 Valgas. K. A. sõnul oli Arturil Telegrammis kasutajaga E. lepitud kokku Valka minemine. Ta teadis, et Artur läheb ostma narkootilist ainet „raske“, mis on fentanüül või nitaseen. Artur pidi korra ära käima ja õhtul helistas talle S. N., et nad on Arturiga kinni peetud, kuna Arturi rahakotist leiti midagi. S. N. sõnul, kui nad umbes kella 21.30 Valgasse jõudsid, läks Artur kortermajja, kus oli 15-20 minutit. Ta ei rääkinud Arturiga, kelle juures ja miks ta käis. Tartusse tagasi jõudes pidas politsei nad kinni ja kontrollis asjad üle. Ta ei tea, mis Arturil kaasas oli. 9. A. Aldusevitšuselt võeti tema kinnipidamisel ära mobiiltelefon Xiaomi 12 Note (II kd, tl 1-7). Seadmes olevatest andmetest ja kahel SIM kaardil olevatest andmetest tehti koopiad (I kd, tl 147-149). Andmeid vaadeldi 15.07.2024. a (I kd, tl 150-223). Need andmed tõendavad, et A. Aldusevitšus suhtles 13.01.2024 Telegram rakenduses E.-nimelise kasutajaga (I kd, tl 155-156, 158-159), kellega lepiti kokku kohtumine (I kd, tl 194, tõlge tl 214) ning A. Aldusevitšus käis 13.01.2024 Valgas aadressil XXX (I kd, tl 154). XXX, Valga on ka üheks E. S. kehtivaks elukohaks (I kd, tl 98). Märkimisväärne on seegi, et ülekuulamisel selgitas A. Aldusevitšus, kuidas tal ei olnud soovitud protonitaseeni ostmiseks piisavalt raha, mistõttu lepiti E. kokku, et ta annab talle gaasirelva ja saab E. selle eest 60 eurot (II kd, tl 85). Sellest on juttu ka A. Aldusevitšuse ja E.-nimelise kasutaja suhtluses (I kd, tl 193, tõlge tl 213). Samas ei räägita kogu suhtluse jooksul sellest, et soovitud protonitaseeni müüjaks on keegi kolmas isik. Sellest ei rääkinud tegelikult kuni 05.08.2024 toimunud ülekuulamiseni (II kd, tl 82-87) ka süüdistatav - kohe pärast tema kinnipidamist toimunud ülekuulamisel kinnitas A. Aldusevitšus, et protonitaseeni müüjaks oli E. S. (II kd, tl 10-14). 10. Tunnistaja O. S. ütlused (I kd, tl 55-57) ja 06.02.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 24-30) nähtuv kinnitab, et 13.01.2024 peeti Tartus Rüütli tänaval kinni A. Aldusevitšuse juhitud mootorsõiduk Audi A4 reg.nr. XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati kontroll nii A. Aldusevitšusele kui ka sõidukile ning A. Aldusevitšuse dressipluusi kõhutaskust leiti kaks kasutatud süstalt, püksitaskust minigrip kott viie valge tabletiga. Samuti oli tal taskutes kasutamata süstlaid, väikesed anumad. Sõiduauto pagasiruumist leiti pruun kiletatud topeltfooliumiga kott ning rahakoti münditaskust viis väikest fooliumpakikest ja valget värvi aine läbipaistvas kiles. Tunnistaja ütlustega, mis A. Aldusevitšuse ja tema juhitud sõiduki kontrollimisel leiti, on kooskõlas viidatud 06.02.2024. a ning ka 09.02.2024. a asitõendi vaatlusprotokollides (I kd, tl 31-33, tl 34-43) sedastatu. Samuti 13.01.2024. a vallasasja läbivaatuse protokollis (I kd, tl 47-pöördel) ja 13.01.2024. a vallasasja 6 hoiulevõtmise protokollis (I kd, tl 48-pöördel) märgitu. 11. 02.02.2024. a vaadeldi A. Aldusevitšuselt 13.01.2024 ära võetud kahte kasutatud süstalt, viit ümmargust valget värvi tabletti minigrip kotis, viit hõbedast värvi fooliumpakki ja valget värvi ainet läbipaistvas kilekotis (I kd, tl 58-65) ja nende suhtes määrati teostada ekspertiis (I kd, tl 66-68). Ekspertiisiaktis nr 24E-AN00186-01 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt (I kd, tl 69-71) sisaldavad A. Aldusevitšuselt ära võetud viis tabletti arvestuslikult kokku 90 mg (0,090

1. g)metadooni ja valge pulber massiga 0,43 g sisaldab 2,0% protonitaseeni, pulbris sisaldub 0,0086 g protonitaseeni. Valkjas pulber massiga 0,10 g sisaldab 2,7% protonitaseeni ja pulbris sisaldub 0,0027 g protonitaseeni. 12. Seejuures teostati ka DNA ekspertiis (I kd, tl 75-81) ja varem analüüsitud DNAprofiilide võrdlemise ekspertiis (I kd, tl 92-97). Neist selguvalt leidus A. Aldusevitšuse bioloogilist materjali nii süstaldelt võetud proovidelt kui ka minigrip kilekotil, milles olid tabletid, ning ainet sisaldanud kilel. E. S. bioloogilist materjali leidus ainet sisaldanud fooliumvoldikul nr 1 ja ka ainet sisaldanud kilel. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN0018601 (I kd, tl 69-71) sisaldasid nii kiles kui ka fooliumvoldikus nr 1 olnud pulbrid protonitaseeni. 13. Ekspertiisiakti nr 24E-AON00008-01 (I kd, tl 85-88) kohaselt piisab valgest pulbrist massiga 0,43 g, mis sisaldab 0,0086 g protonitaseeni, narkootilise joobe tekitamiseks umbes 86-344, keskmiselt umbes 137-le tavalisele inimesele. Kümnele tavalisele inimesele umbes 0,0314 g ekspertiisiks esitatud pulbrist. Valkjast pulbrist massiga 0,10 g, mis sisaldab 0,0027 g protonitaseeni, piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 27-108, keskmiselt umbes 43le tavalisele inimesele. Kümnele tavalisele inimesele piisab keskmiselt umbes 0,0233 g ekspertiisiks esitatud pulbrist. 14. Lisaks eelnevale, millega on tõendatud A. Aldusevitšuse valduses erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete leidumine, on lükatud ümber tema väide, et 13.01.2024 temalt ära võtud metadooni tabletid kuulusid G. T. Tunnistaja kinnitusel (I kd, tl 139-141) ei ole ta endale väljakirjutatud ravimeid, s.o metadooni tablette ega diasepaami jätnud A. Aldusevitšuse elukohta või neid talle andnud. 15.3.2024 leitud ja ära võetud ained 15. Tunnistaja I. A. (I kd, tl 99-101) ja G. P. (I kd, tl 102-103) ütlused kinnitavad, et 15.03.2024 peeti Tartu Lõunakeskuses kinni A. Aldusevitšus. A. A. ütluste kohaselt olid isikul taskus süstlad ja fooliumpaberit ning tunnistaja G. P. sõnul olid tal taskutes süstlad ja õlakotis soonsuletav läbipaistev kott, milles valge aine, valget värvi tops, milles ainejäägid, ning pruuni värvi klaaspudelis läbipaistev vedelik kirjaga XXX 10 mg/ml 25ml. Isik oli silmnähtavalt narkojoobes ja talle tehtud süljetest reageeris positiivselt ainetele AMP, BZO ja MTD. Soonkinnisega kilekoti valge pulbrilise ainega, väikese klaaspudeli vedelikuga ja valget värvi topsiku pakendasid nad ümbrikusse. 16. Tunnistaja G. P. ütlusi A. Aldusevitšuse joobe kontrollimise kohta kinnitab 15.03.2024. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, tl 105-pöördel) – testi tulemus andis positiivse vaste ainetele AMP, BZO, MTD. See, et väljakutsele vastanud patrull võttis A. Aldusevitšuselt hoiule soonkinnisega koti koos sisuga, klaaspudeli vedelikuga ning valget värvi topsiku, on tõendatud 15.03.2024. a hoiule võtmise protokolliga (I kd, tl 104-pöördel). Seejuures toimetati eelnimetatute suhtes ka ekspertiis (I kd, tl 106-108). Selle tulemusena asus 7 ekspert seisukohale (I kd, tl 110-112), et valkjas pulber massiga 0,063 g sisaldab metadooni, valge pulber massiga 0,015 g sisaldab metadooni ja valkjas pulber massiga 0,21 g sisaldab diasepaami ja oksükodooni, kuid nende protsendilisi sisaldusi ei määratud ainete vähesuse tõttu. Seevastu ekspertiisiks esitatud läbipaistev värvusetu vedelik massiga 22,14 g (25,0
2. mg)sisaldab diasepaami. Vastavalt etiketil toodule sisaldab 1 ml vedelikku 10 mg (0,010
3. g)diasepaami, seega sisaldub 25,0 ml vedelikus arvestuslikult 0,25 g diasepaami. 17. Kokkuvõtvalt loeb kohus tõendatuks, et A. Aldusevitšuse valdusest leiti ja võeti ära 13.01.2024 ja 15.03.2024 süüdistuses toodud ained. Samuti oli neid aineid vastavalt eelnevalt käsitletule süüdistuses toodud kogustes. Seejuures on kohus seisukohal, et protonitaseeni sisaldavate pulbrite osas võimaldab tõendikogum lugeda tõendatuks, et need omandas süüdistatav 13.01.2024 Valga linnas E. S. käest, kuivõrd ühtegi objektiivset viidet sellele, et protonititaseeni sisalduvad pulbrid müüs talle keegi teine isik peale E. S., tõendikogumist ei nähtu. Teiste A. Aldusevitšuselt ära võetud ainete päritolu ja omandamise asjaolude kohta tõendid täpsemaid järeldusi teha ei võimalda. Ehk siis omandas A. Aldusevitšus need, nagu süüdistuseski märgitud, eeluurimisel tuvastamata asjaoludel, ajal ja kohas. 18.

§ 184

lg 2 p 2 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemise isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 3 1 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.
3. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
4. Määruse lisa 1 nimekirjas I on nimetatud protonitaseen, II nimekirjas metadoon ja oksükodoon ning diasepaam IV nimekirjas. Ehk siis vastavad need ained NPALS § 3 1 lg 1 tunnustele. Selleks, et jaatada suures koguses käitlemist, peab eelnimetatud ainetest vastavalt NPALS § 31 lg-s 3 sätestatule piisama narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetele (II kd, tl 185-186) on sellisteks kogusteks metadooni puhul 650 mg (0,65 g), tavalise oksükodooni puhul 163 mg (0,16 g) ja prolongeeritud vormis 430 mg (0,43 g) ning diasepaami puhul 210 mg (0,21 g). Protonitaseeni puhul on selliseks koguseks tavalise inimese puhul 0,25-1 mg (0,00025-0,001 g) ja keskmiselt umbes 0,63 mg (0,00063 g) (I kd, tl 87). Seega oli 13.01.2024 A. Aldusevitšuse valduses suures koguses protonitaseeni ja 15.03.2024 suures koguses diasepaami. Kuivõrd A. Aldusevitšust on karistatud Harju Maakohtu 26.01.
5. a otsusega nr 1-15-11025 (II kd, tl 130-133)

§ 184

lg 2 p 2 järgi, milline karistus oli nii 13.01.2024 kui ka 15.03.2024 kehtiv, realiseeris ta

§ 184lg 2 p 2 objektiivse koosseisu.

20. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik vähemalt võimalikuks, et käitleb narkootilist või 8 psühhotroopset ainet.1 Kohtu hinnangul tegutses A. Aldusevitšus tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Materjalidest nähtuvalt on ta pikaaegne narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitaja. Tal on nendest ainetest sõltuvus. Teda on varem käitlemise eest kriminaalkorras karistatud (omandas suures koguses aineid ja hoidis neid enda valduses kuni äravõtmiseni) ning väärteokorras tarvitamise eest (II kd, tl 98-184). Käesolevas asjas on eelnevalt käsitletuga tõendatud, et temalt äravõetud ained omandas ta enda tarbeks ning selleks, et saada soovitud protonitaseeni, sõitis ta Tartust Valga linna. Eelnevat arvestades puudub kohtul kahtlus, et A. Aldusevitšus oli teadlik, et ta omandab ja hoiab enda valduses narkootilisi/psühhotroopseid aineid ja teadis ka, et omandatud ja 13.01.2024 ära võetud protonitaseeni ja 15.03.2024 ära võetud diasepaami on suures koguses. (II)

1. A. Aldusevitšus tunnistas kohtulikul uurimisel varguse toimepanekut. Seda tegi ta ka kohtueelses menetluses (II kd, tl 44-46, 47, 82-87). Ta oli kevadel 2023 Eedeni juures. Tal olid pikemad juuksed, seljas tume jope, dressid ja tossud ning peas must müts. Talle tuli idee võtta sissepääsu juurde pargitud tõukerattad. Nende kinnitustross oli lihtsalt ja valesti kinnitatud, mistõttu polnud vaja seda tõukside võtmiseks isegi läbi lõigata. Ta pani kaks ära võetud tõukeratast enda tõukeratta Xiaomi juhtrauale rippuma ja sõitis Eedeni silla poole. Ta viis tõukerattad koju ja hiljem müüs need maha, et saada raha amfetamiini ja Oxykotini ostmiseks (II kd, tl 44-46).
2. A. Aldusevitšuse kirjeldusega kattub Eedeni Kaubanduskeskuse videofaililt nähtuv (I kd, tl 10-16). Videosalvestiselt on näha, kuidas kell 13:56:49 saabuvad Kalda tee 1C, Tartu asuva keskuse juurde lapsed tõukeratastega ja kell 13:59:10 saabub keskuse juurde tumedates rõivastes ning musta nokamütsiga meesterahvas. Seejärel on alates kell 14:07:32 näha, kuidas see meesterahvas toimetab tõukerataste juures ja sõidab seejärel tõukerattaga minema – tema tõukeratta juhtraual on seejuures 2 tõukeratast, mida seal keskuse juurde saabumisel ei olnud.
3. Eelnevaga on kooskõlas ka kannatanu X.D ütlused (I kd, tl 17-19). Tema lapsed läksid 17.04.2023 kella 13.45 paiku jäätisemahlakokteili ostma. Tõukerattad Xiaomi Pro 2 (maksumus 499,99 eurot) ja Xiaomi Pro 2 Mercedes-AMG Petronas F1 Team Edition (maksumus 599,99 eurot) pargiti Eedeni peasissepääsu juurde ja umbes 40 minutit hiljem tõukerattaid seal enam ei olnud. Tema XXX esitas varguse kohta süüteoteate. Tõukerataste maksumuse, v.a omavastutuse 185 eurot, hüvitas kindlustus. Lisaks kannatanu X.D ütlustele tõendavad tõukerataste väärtust Metaan AS kviitungid (I kd, tl 20). Ka nende kohaselt maksid Xiaomi tõukerattad 599,99 eurot ja 499,99 eurot.
4. Seega kinnitavad eelpool käsitletud tõendid kogumis, et A. Aldusevitšus võttis 17.04.2023 süüdistuses toodud ajal Tartu linnas Kalda tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse juurest kinnitustrossi eemaldamise teel ära tõukerattad Xiaomi Pro 2 väärtusega 499 eurot ja Xiaomi Pro 2 Mercedes-AMG väärtusega 599 eurot. Kuivõrd A. Aldusevitšust on karistatud Harju Maakohtu 26.01.
5. a otsusega nr 1-15-11025 (II kd, tl 130-133)

§ 199

lg 2 pde 7, 9 järgi, milline karistus oli 17.04.2023 kehtiv, realiseeris ta

§ 199lg 2 p 4 objektiivse koosseisu.

25. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.2 Kohtu hinnangul tegutses A. 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 184 komm. 3 9 Aldusevitšus varguse toimepanemisel kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Eelnevalt käsitletu pinnalt ei saa järeldada, et A. Aldusevitšus oleks pidanud tõukerattaid enda omaks. Vastupidi, ta teadis, et tõukerattad, millised ta Eedeni Kaubanduskeskuse juurest ära võttis, ei ole tema omad ehk on talle võõrad. Ta võttis tõukerattad ära, eemaldades tema hinnangul valesti kinnitatud kinnitustrossi, eesmärgiga saada sõltuvusainete ostmiseks raha. Seetõttu viis ta need esialgu koju ja müüs hiljem maha (II kd, tl 45 all). Seega jättis ta tõukerataste omaniku nendest jäädavalt ilma, pöörates need enda kasuks. (III) 26.

§ 424lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

27. Kohtulikul uurimisel A. Aldusevitšus ütlusi anda ei soovinud, kuid tunnistas end mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi. Kohtueelses menetluses oli tema seisukoht, et tal olid mootorsõidukit juhtides jääknähud (II kd, tl 10-14). Ta oli 13.01.2024 hommikul kella 11 paiku viimati metadooni tarvitanud, kuid ei arva, et oli joobes, kui politsei ta Tartus Rüütli tänaval peatas. 12.01.2024 tarvitas ta oksükodooni ja diasepaami, amfetamiini tarvitas umbes 3 päeva enne seda (II kd, tl 82-87). Kohtu käsutuses on aga ka muid tõendeid, mis kogumis eelnevaga tõendavad A. Aldusevitšusele

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistust.

1. Tunnistaja O. S. sõnul (I kd, tl 55-57) märkas temaga tööl olnud politseiametnik 13.01.2024 kell 23:06 Tartus Laial tänaval liikumas kahtlase välimusega sõidukit, mis pööras järsult Rüütli tänavale. Nad otsustasid sõiduki peatada. Sõidukit juhtis A. Aldusevitšus, kelle juhiload olid aegunud. A. Aldusevitšus kinnitas, et tarvitas umbes kolm päeva tagasi amfetamiini. Nad viisid ta uriiniproovi võtmiseks psühhiaatriakliinikusse.
2. 06.02.
3. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 24-30) ja 09.02.
4. a asitõendi vaatlusprotokollides (I kd, tl 31-33, tl 34-43) vaadeldi kiirreageerijate vormikaamerate salvestisi 13.01.2024 Tartus Rüütli 24 toimunud sündmusest. Sealt nähtuv on eelnevaga kooskõlas. Salvestistelt on näha, et peatatud on sõiduauto Audi reg.nr.-ga XXX, mille juhipoolsest uksest väljub musta värvi nokamütsi ja jopega ning halli dressipluusiga meesterahvas (I kd, tl 25, 35). Ta tuvastatakse kui A. Aldusevitšus (I kd, tl 30). Teostatud turvakontrolli käigus avaldas A. Aldusevitšus politseiametnikele, et pole hetkel narkootikume tarvitanud - viimati tarvitas kolm päeva tagasi (I kd, tl 37, 39). Ühtlasi avaldas A. Aldusevitšus, et tema juhiload on aegunud (I kd, tl 35).
5. Edasise osas nähtub, et A. Aldusevitšus kõrvaldati mootorsõiduki Audi A4 reg.nr. XXX juhtimiselt samal päeval, s.o 13.01.2024 kell 23:06, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 44-pöördel). Sõiduk Audi A4 reg.nr. XXX teisaldati hoiukohta (I kd, tl 45-pöördel) ja anti hiljem üle selle vastutavale kasutajale (I kd, tl 46).
6. Sündmuse raames kontrolliti A. Aldusevitšuse joovet indikaatorvahendiga (I kd, tl 51pöördel). Indikaatorvahend andis positiivse näidu, reageerides ainetele MDMA, OXY, MTD, BZD, AMP, MET, MDA. Protokollist nähtuvalt edastati uriiniproov riiklikule ekspertiisiasutusele. Pärast kinnipidamist teostati A. Aldusevitšusele läbivaatus 14.01.2024 kell 00:30, mille käigus kirjeldati nii tema terviseseisundit kui ka võeti uriiniproov (I kd, tl 522 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1 10 pöördel). Terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt muutus ta läbivaatuse edenedes kärsitumaks ja rahutumaks. Tal ei olnud artikulatsioonihäireid, kuid tema kõne oli aeglane, samuti oli pupillide reaktsioon valgusele tavapärasest aeglasem. Tema täpsemad liigutused olid kergelt ebakorrapärased, ta ei suutnud hoida rütmi. Tarvitatud ainete osas avaldas, et hommikul võttis 0,5 mg alprasolaami ning 3-4 päeva tagasi amfetamiini. Ühtlasi oli joonud 13.01.2024 jooksul pool purki 4,5%-list õlut. Võetud uriiniproovist (juhtum nr 24T-TXT00234) leiti metamfetamiini, amfetamiini, metadooni ja alprasolaami (I kd, tl 53). Võttes arvesse terviseseisundi kirjeldamise saatekirjas sedastatu ning saatekirjas nr 24T-TXT00234 märgitu, asus kohtuekspert-arst-toksikoloog M. T. seisukohale, et A. Aldusevitšusel esineb narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove.
7. Nagu nähtus, leidus A. Aldusevitšuse uriinis metamfetamiini, amfetamiini, metadooni ja alprasolaami. Tervisekassa vastuse kohaselt ei ole neist ühtegi talle aastal 2024 välja kirjutatud, varasem alprasolaami retsept oli annulleeritud (II kd, tl 92-97). Metamfetamiin ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
8. a määruse nr 73 lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-IV) I nimekirja, metadoon II nimekirja ja alprasolaam IV nimekirja. Ehk siis on kõikide A. Aldusevitšuse uriinist leitud ainete näol tegemist narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Ühtlasi nähtub, et mõningad A. Aldusevitšuse kehalised ja psüühilised reaktsioonid ning funktsioonid olid tema läbivaatusel häiritud ning sel põhjusel, lisaks uriinist leituga, asuski kohtuekspert-arst-toksikoloog seisukohale, et tal esineb joove.
9. Eeltoodu alusel on tõendatud, et A. Aldusevitšus juhtis 13.01.2024 kella 23:06 ajal Tartu linnas Laial ja Rüütli tänaval mootorsõidukit Audi reg.nr. XXX, olles metamfetamiini, amfetamiini, metadooni ja alprasolaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ehk siis realiseeris ta

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu.

34. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 3 Vaadates eelnevat, selgub, et A. Aldusevitšus kinnitas politseiametnikule, et tarvitas paar päeva tagasi amfetamiini, kuid läbivaatusel kinnitas sellele lisaks ka alprasolaami tarvitamist. Ütlustes kinnitas ta 13.01.2024 hommikul metadooni ja 12.01.2024 oksükodooni ja diasepaami ning umbes 3 päeva tagasi amfetamiini tarvitamist. Ühtlasi on ta menetluses avaldanud, et arvab, et tal olid mootorsõidukit juhtides jääknähud. Seejuures muutus ta tema läbivaatuse käigus järjest rahutumaks ja tema pupillide reaktsioon valgusele oli häiritud, samuti kõne aeglasem ning täpsemad liigutused ebakorrapärased. Ta ei suutnud hoida rütmi. Kohtu hinnangul pidi A. Aldusevitšus eelnevat vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Seda enam, et materjalide kohaselt on tegemist pikaaegse narkootiliste ainete tarvitajaga, kellele on seetõttu erinevate ainete mõju ja nende tarvitamise järgne enesetunne teada. Seega on kohus seisukohal, et A. Aldusevitšus pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

1. Ühegi A. Aldusevitšusele etteheidetava teo puhul ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. (IV)
2. 3

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1 11 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 37. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.4 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.5 38.

§ 184

lg 2 p 2 sanktsiooniks on kolme- kuni viieteistaastane vangistus.

§ 199

lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik rahalise karistuse kõrval mõista kuni kolmeaastane vangistus.

1. Hinnates A. Aldusevitšuse süü suurust, märgib kohus, et süüdistusest tulenevalt pani ta toime eriliigilisi ning erinevaid õigushüvesid ründavaid süütegusid, s.o varguse, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses käitlemise. Seejuures võtab kohus arvesse, et kahe tõukeratta varguse pani ta toime päevasel ajal sõltuvusainete jaoks raha saamiseks ning mootorsõiduk joobeseisundis juhtimise öisel ajal, kus liiklustihedus on tavapärasest väiksem. Samas ei saa jätta arvestama, et joobeseisundis mootorsõidukit juhtides ohustatakse sellega lisaks iseendale ka teisi isikuid. Lisaks puudus tal juhtimisõigus. Narkokuriteo puhul arvestab kohus aga seda, et süüdistuses väljatoodud metadooni ja oksükodooni ning suures koguses protonitaseeni ja diasepaami puhul ei olnud tal asja materjalidest nähtuvalt nende levitamise eesmärki. Kohus arvestab sedagi, et viimati karistati teda kriminaalkorras käitlemise eest aastal
2. Kohtu hinnangul ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus A. Aldusevitšuse süü keskmiseks.

1. Karistusregistri teatise (II kd, tl 98-113) ja erinevate otsuste väljatrükkide (II kd, tl 114-184) kohaselt on A. Aldusevitšust korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Seejuures on väärteokorras karistatud teda nii rahatrahvide kui ka arestiga ning võimaldatud teha üldkasulikku tööd. Kriminaalkaristuste puhul on samuti näha, et ta on saanud kohtult nii võimalusi karistuse vabaduses ärakandmiseks kui ka kandnud mitmel korral reaalset vangistust. Seejuures on reaalselt kantud vangistused olnud nii pika- kui ka lühiajalised. Ka viimati tema suhtes kuulutatud Tartu Maakohtu 30.11.
2. a süüdimõistva otsusega nr 1-21-7999 võimaldati tal mõistetud 3 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust kanda vabaduses – ta vabastati karistuse kandmisest

§ 74

lg-te 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga ning kohustati lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustust.

A. Aldusevitšus ei olnud võimeline seda katseaga edukalt läbima ning karistus pöörati Tartu Maakohtu 13.03.

1. a määrusega reaalselt täitmisele. Ka enne 4 5 Riigikohtu 03.04.
2. a otsus nr 1-18-2232, p 71 Riigikohtu 03.04.
3. a otsus nr 1-22-227, p 10 12 30.11.
4. a otsust kandis A. Aldusevitšus reaalset vangistust – ta mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 29.01.
5. a otsusega nr 1-19-9538 ja karistuseks mõistetud 9 kuud ja 2 päeva kuulus reaalselt kinnipidamiskohas ärakandmisele. Samuti, kuigi käesolevalt on Harju Maakohtu 26.01.
6. a otsusega nr 1-15-11025 mõistetud karistus kustunud, oli see kehtiv, kui ta pani toime talle käesolevas asjas inkrimineeritavad kuriteod. Ehk siis on kohus seisukohal, et eelnev näitab ilmekalt, et eelnevad karistused ega ka kohtu antud võimalused kanda karistust vabaduses, ei ole A. Aldusevitšusele seaduskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et A. Aldusevitšust tuleb toimepandu eest ka käesoleva otsusega karistada reaalse vangistusega, kuivõrd puudub igasugune alus väitmaks, et karistades teda (kasvõi osaliselt) tingimisi vangistusega, paneks see teda edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
7. Eeltoodu alusel kogumis ja arvestades A. Aldusevitšuse süü suurust, mõistab kohus talle

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 järgi 1 aasta vangistust ja

§ 424

lg 1 järgi 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistab kohus A.

Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb seda karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista A. Aldusevitšusele karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning seega tuleb selle karistuse kandmise algust lugedes alates A. Aldusevitšuse kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.04.

1. Kuivõrd kohus ei pea võimalikuks karistada A. Aldusevitšust toimepandu eest kasvõi osaliselt tingimisi vangistusega, tuleb tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuste täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Kuigi riiklik süüdistaja taotles A. Aldusevitšuselt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kohus seda, kuigi seda võimaldab Riigikohtu praktika6, käesoleval juhul põhjendatuks ei pea. A. Aldusevitšus pani toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ja seega ei ole mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine obligatoorne. Samuti, kuivõrd ta peab käesoleva otsuse alusel kandma küllaltki pikaaegset reaalset vangistust, puudub oht, et ta võiks lähiajal uuesti mootorsõiduki, s.h joobeseisundis juhtima asuda. Ehk siis ei ole ka selleks, et minimeerida temast lähtuvat võimalikku ohtlikku käitumist lisakaristuse kohaldamine käesolevalt vajalik.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 06.04.
2. a määrusega nr 24260150009 kohaldati A. Aldusevitšusele lisapiiranguid, s.o piirati tema lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi ja telefoni kasutamist kuni vahistamise lõpuni (II kd, tl 37-39). Kohus on seisukohal, et lisapiirangute kohaldamise alus ja ka vajadus langeb ära A. Aldusevitšuse osas süüdimõistva otsuse kuulutamisega. Seega tuleb sellest hetkest kohaldatud lisapiirangud tühistada. (V)
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
4. 6 Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi- ja Riigikohtu 17.10.
5. a otsus nr 1-22-6248 13 joobeseisundi tuvastamise kulud kokku 3943 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud kokku 1274,90 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates
6. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 7267,90 eurot.
7. Nii A. Aldusevitši enda kui ka tema kaitsja poolt kohtuliku uurimise käigus avaldatust selgub, et A. Aldusevitšusel on varasemast ajast võlgnevusi, mis on kohtutäiturite menetluses. Ühtlasi avaldas süüdistatav istungil, et ta ei saa tööle minna, kuna siis hakkavad täiturid kohe temalt võlgnevusi nõudma. Kui ta XXX, sai ta XXX eurot, kuid sellest XXX eurot, XXX eurot läks täiturile. A. Aldusevitšus taotles menetluskulude vähendamist ja ka tema kaitsja leidis, et neist võiks 2/3 jääda riigi kanda. A. Aldusevitšus taotles ka võimalust tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul.
8. Arvestades eelnevat ja seda, et kohtu käsutuses olevate andmete (II kd, tl 187-190) kohaselt on A. Aldusevitšusel viimastel aastatel puudunud sissetulek ja et ta on alates aprillikuu algusest viibinud kinnipidamisel, on kohus seisukohal, et talle käib menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. Seega on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tema menetluskuludest üle poole riigi kanda, s.o ekspertiisikuludest 2628 eurot, kaitsjatasudest 848,90 eurot ja sundrahast 1366 eurot. Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel temalt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisi- ja joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 1315 eurot, kaitsjatasu 426 eurot ja sundraha 684 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus tal menetluskulud 2425 eurot ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (VI)
9. Käesolevas asjas on EKEI keemiaosakonda jäetud ekspertiisidest järelejäänud ained (aktid nr 24E-AN00186-01, 24E-AN00484-01; I kd, tl 69-71 ja tl 110-112). Kohtu hinnangul tuleb antud ained

§ 83

lg 4 ja

§ 191alusel konfiskeerida ning jätta need NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele.

49. Lõuna prefektuuris (Riia 132, Tartu) on akti nr 24ATH31044 (I kd, tl 50) alusel hoiul kaks kasutatud süstalt ja pakend (pakend nr 1.1), minigrip kott ja pakend (pakend nr 1.2), viis fooliumi ja pakend (pakend nr 1.3), läbipaistev kile ja pakend (pakend nr 1.4), pruun kott, mille sees foolium (pakend nr 1.5), klaaspudel ja pakend (pakend nr 1AA), tops ja pakend (pakend nr 2AA) ja soonkinnitusega kilekott ja pakend (pakend nr 3AA). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tuleb

§ 83

lg 1 ja

§ 191alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

1. DVD-R plaadile on salvestatud Eedeni Kaubanduskeskuse poolt uurijale edastatud videofail 17.04.2023 kohta (I kd, tl 16) ja kolmele DVD+R plaadile kiirreageerijate vormikaamerate salvestised 13.01.2024 kohta (I kd, tl 24-30, 31-33, 34-43). Ühtlasi on CDplaadile salvestatud sideettevõtjalt saadud andmed (I kd, tl 119-134). Eelnimetatud andmekandjad (kokku 5 tükki – II kd, tl 227-228) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.
2. Süüdistatavalt leiti ja võeti ära ka mobiiltelefon Xiaomi 12 Note, mille ekraanil suured mõrad. IMEI: XXX; IMEI2: XXX; SN: XXX, sees SUPER SIM-kaart nr XXX (pakend nr 1518666; II kd, tl 1-7). Kuivõrd antud telefon on lisatud A. Aldusevitšuse isiklike asjade 14 hulka (I kd, tl 49), puudub vajadus antud telefoni osas seisukoha võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 15