KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3079 Haldusasi X kaebus Menetlustoiming Kae

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.11.2024 kinnipidamiskeskuses (KPK) viibiva X kaebus KPK tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebajale isiklike asjade (laost teepaki) väljastamata jätmisega, kaebaja isiklikult kontolt ülekande tegemise mittevõimaldamisega ja piisava kaubavaliku puudumisega KPK poelehel. Kaebaja leiab, et tema seisund on võrreldes kinnipeetavatega, kes saavad kasutada vanglapoe suurest sortimendist ostetud kaupu ja võivad teostada ülekandeid, kordi madalam. Kaebajale ei ole tagatud õigusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 9, 10 ja 12 ning sisuliselt kasutab KPK tarbijakaitseseaduse § 18 lg-s 1 sätestatud agressiivseid kauplemisvõtteid, sest kaupade ostmisel puudub valikuvabadus. 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 2.1. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks võimalikke ja asjakohaseid taotlusi. Kaebaja kaebusest nähtub eesmärk saada enda valdusesse ja kasutusse vanglas ostetud teepakk, teostada oma isiklikult kontolt ülekanne ja saavutada suurem kaubavalik KPK poelehel. Antud juhul ei aitaks KPK tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuivõrd kaebaja suhtes tehtud teepaki väljastamisest ja ülekande tegemisest keelduvad otsused oma õiguslikku mõju ei kaotaks, samuti ei tekiks sellest KPK-le kohustust pakkuda kaubalehel suuremat kaubavalikut. Kui õigusvastasuse tuvastamine õiguste kaitsele kaasa ei aita, pole tuvastamiskaebus küll võimatu 3-24-3079

§ 37

lg 2 p 6 järgi, kuid on lubamatu kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 44lg 1).

Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa. Täiendavalt piirab tuvastamiskaebuse puhul kaebeõigust

§ 45

lg 2 ls 1, välistades selle ka siis, kui õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Antud juhul oleks kohasemaks nõudeks KPK keelduvate otsuste tühistamise nõue koos KPK kohustamise nõuetega. Kohtu hinnangul kuuluks samas kaebus tagastamisele ka juhul, kui kaebaja esitaks kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad tühistamise ja kohustamise nõuded, mistõttu ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust nõuete täpsustamise eesmärgil käiguta1, vaid tagastab kaebuse kohe. 2.2. Kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus möönab, et kaebajal võib olla kaebeõigus seoses isikliku teepaki väljastamisest ja ülekande tegemisest keelduvate otsustega KPK poolt, samuti võib KPK poe vähene kaubavalik kaebaja õigusi riivata, kuid kaebaja huvide kahjustamine ei ole ühelgi juhul sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega. 2.

1. Kaebajale teepaki väljastamata jätmine saab kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Teepaki näol on tegemist ebaolulise väärtusega kaubaga, millest ilmajäämine on kaebaja jaoks ajutine. KPK-s viibimise ajal on kaebajale tagatud toitlustus ning eelduslikult ka kohvi- ja teejoomise võimalus selleks ettenähtud aegadel. Kaebaja poolt esitatud KPK poelehelt nähtuvalt on kaebajal võimalik soovi korral soetada teed ka KPK kauplusest. KPKst lahkumisel tagastatakse kaebajale tema isiklikud asjad, sh vanglast soetatud teepakk. Kaebajat ei kohelda seejuures võrreldes teiste KPK-s viibivate isikutega ebavõrdselt, sest siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ (KPK sisekorraeeskiri) § 25 p 20 järgi ei või välismaalasel KPK-s olla toiduaineid, välja arvatud KPK vahendusel ostetud toiduained. Kohtu hinnangul on eeltoodud põhjustel teepaki väljastamata jätmisel tegemist väheintensiivse õiguste riivega. Kuivõrd teepaki kui toiduaine alla liigituva kauba hoiule võtmiseks ja väljastamata jätmiseks KPK-s esinevad õigusaktides sätestatud alused (väljasõidukohustusse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 262 lg 5 ja KPK sisekorraeeskirja § 25 p 20), millele on ka PPA oma vastuskirjades viidanud, siis on kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ka ebatõenäoline. 2.
2. Isiklikult kontolt 300-eurose ülekande tegemise mittevõimaldamist KPK-s võib samuti pidada väheintensiivseks riiveks. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid negatiivseid tagajärgi ülekande tegemata jätmine talle kaasa toob peale selle, et teda koheldakse seeläbi ebavõrdselt võrreldes vangis viibivate kinnipeetavatega. KPK-s ja vanglas viibivate isikute seisund ei ole seejuures samaväärne ning seetõttu ei saa ka tekkida õigustatud ootust, et neid peaks koheldama võrdselt. Erinevalt vangis viibivast kinnipeetavast esineb KPK-s viibiva isiku puhul võimalus tema väljasaatmiseks Eestist, mil tema isikuarvel olevat raha võidakse kasutada väljasaatmisega seonduvate kulude katteks. Kaebaja saab vastavalt KPK sisekorraeeskirja § 33 lg-le 3 isikuarvel olevaid vahendeid kasutada sisseostude tegemisega seotud kulude, postikulude ning väljasaatmisega seotud kulude katteks. Kaebajal on oma raha võimalik vabalt omal äranägemisel kasutada ja käsutada peale KPK-st vabanemist.

§ 133

lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lähtuvalt ka võimaliku 1 vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2013 määrus nr 3-3-1-62-13, p 14 2

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 3