Obsah (19)

§ 199§ 329§ 73§ 183§ 64§ 65§ 213§ 209§ 68§ 349§ 344§ 345§ 63§ 57§ 74§ 75§ 56§ 218§ 69

1-23-7113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2024. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-7113 (kohtueelses menetluses 22231504788) Kohtunik Kristja

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9; § 209 lg 2 p 1, 4; § 349; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ja Pavel Ževnerovi süüdistuses

§ 329

; § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatavad DMITRI MATARAS, isikukood: 38306252218; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 16.11.2022. a Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 4 kuud 15 päeva. Ülejäänud karistus, 1 aasta 7 kuu 15 päeva pikkune vangistus jäeti

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Dmitri Mataras ei pane 2 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti Dmitri Matarase kinnipidamise aeg, s.o 17.07.

1. a. D. Mataras vabanes karistuse kandmiselt 02.12.
2. a. Kehtivaid väärteokaristusi
3. Tõkend: vahistamine alates 01.04.
4. a; tõkendit vahistamine kohaldati 15.02.–15.09.
5. a; kahtlustatavana kinnipidamine 13.02.–14.02.
6. a. PAVEL ŽEVNEROV, isikukood: 39009162227; elukoht: xxx; viibib teises kriminaalasjas vahi all asudes Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx. Kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: 27.10.
7. a Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud;

§ 183

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 1 aasta 7 kuud.

§ 65lg 1 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 26.05.2022.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.05.

1. a. Karistus täidetud 23.02.
2. a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: käesolevas kriminaalasjas hetkel ei ole kohaldatud; tõkendit vahistamine kohaldati 09.02.–11.09.
3. a, elukohast lahkumise keeldu kohaldati 29.08.
4. a– 29.08.
5. a; kahtlustatavana kinnipidamine 29.05.– 30.05.
6. a, 29.08.
7. a, 07.02.–08.02.
8. a. Kaitsjad Yaroslav Radziwill, Margus Viira RESOLUTSIOON
9. Süüdi tunnistada Dmitri Mataras

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. 2. Süüdi tunnistada Dmitri Mataras

§ 213lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

3. Süüdi tunnistada Dmitri Mataras

§ 209

lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Dmitri Matarasele karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 6.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 13.02.–15.09.2023.

a, s.o 7 kuud 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 7.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 16.11.2022.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 15 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 13 (kolmteist) päeva vangistust. 2 / 40

1. Karistusaja alguseks lugeda Dmitri Matarase vahistamise päev, s.o 01.04.
2. a.
3. Dmitri Matarase suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
4. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Dmitri Mataraselt riigituludesse: sundraha summas 1230 eurot; DNA-ekspertiisi kulu 228 euro ulatuses; määratud kaitsjale makstud tasud 1933,58 euro ulatuses; Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3391,58 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 282,63 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 282,65 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
5. Süüdi tunnistada Pavel Ževnerov

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud. 12. Süüdi tunnistada Pavel Ževnerov

§ 329järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

13.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 14. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Pavel Ževnerovile karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 15.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 29.05.–30.05.2022.

a, 29.08.

1. a, 07.02.–08.02.
2. a ja 09.02.–11.09.
3. a, s.o 7 kuud 7 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
4. Kohaldada Pavel Ževnerovi suhtes tõkendina vahistamist temale mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks, tehes seda Harju Maakohu 23.05.
5. a vahistamismääruses nimetatud põhistustel. Käesoleva otsusega kohaldatud vahistamine tuleb tühistada otsuse jõustumisel. 3 / 40
6. Karistusaja alguseks lugeda praeguses asjas vahistuse alguse päev või kohtuotsuse jõustumise päev, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.
7. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Pavel Ževnerovilt riigituludesse: sundraha summas 1230 eurot; määratud kaitsjale makstud tasud summas 1929,76 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3159,76 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 263,31 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 263,35 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - DNA-ekspertiisi kulu 285 euro ulatuses; - P. Ževnerovi määratud kaitsjale makstud tasu 1207,96 euro ulatuses; - D. Matarase määratud kaitsjale makstud tasud 1555,20 euro ulatuses.
9. Tsiviilhagid: - kannatanu P P poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja P P kasuks 347,12 eurot, mis kanda P P arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu N R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja N R kasuks 377,04 eurot, mis kanda N R arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu H N poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja H N kasuks 240 eurot, mis kanda H N arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu P R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja P R kasuks 117,60 eurot, mis kanda P R arveldusarvele nr xxx SEB Pank; - kannatanu L P poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja L P kasuks 525 eurot, mis kanda L P arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu H L poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja H L kasuks 1605 eurot, mis kanda H L arveldusarvele nr xxx SEB Pank; - kannatanu A R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja A R kasuks 476 eurot, mis kanda A R arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu S N poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt välja S N kasuks 931 eurot, mis kanda S N arveldusarvele nr xxx Swedbank; 4 / 40 - kannatanu A S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt ja Dmitri Mataraselt solidaarselt välja A S kasuks 398 eurot, mis kanda A S arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu G S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt ja Dmitri Mataraselt solidaarselt välja G S kasuks 50 eurot, mis kanda G S arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu R N poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt ja Dmitri Mataraselt solidaarselt välja R N kasuks 3151,27 eurot, mis kanda R N arveldusarvele nr xxx Luminor pank; - kannatanu C AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt C AS kasuks välja 91,78 eurot, mis kanda C AS arveldusarvele nr xxx Luminor pank; - kannatanu M E OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt M E OÜ kasuks välja 190,95 eurot, mis kanda M E OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu X poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Pavel Ževnerovilt X kasuks välja 86,03 eurot, mis kanda X arveldusarvele nr xxx Swedbank; - kannatanu OÜ C poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Dmitri Mataraselt OÜ C kasuks välja 3823,73 eurot, mis kanda OÜ C OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank. - kannatanu P OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS 1043, § 1045 alusel mõista Dmitri Mataraselt välja P OÜ kasuks 33 000 eurot, mis kanda P OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank;
10. Asitõendid: - paberpakend, milles on viis DNA-proovi ja kaks paberilehte (asuvad Lääne-Harju politseijaoskonnas asitõendite laos) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 23.05.
11. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 30 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 01.07.
12. a. 5 / 40 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
13. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS DMITRI MATARASi süüdistatakse selles, et tema, vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, keda on viimati selle eest karistatud Harju Maakohtu 16.11.2022 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi (7 tegu ajavahemikul 20.04.2022 kuni 08.07.2022), ajavahemikul 10.12.2022 kella 17:38 kuni 11.12.2022 kella 00:02 Vana-Narva mnt.18, Maardus kasutas eelnevalt sõidukist Dacia Duster reg.märgiga xxx varastatud C OÜ-le kuuluvat JETOIL kütuse kaarti kaheksal korral ning tankis sellega so omastas ebaseaduslikult võõrast vara järgnevalt: 10.12.2022 kell 17:38 450 liitrit diiselkütust maksumusega 681,42 eurot; 10.12.2022 kell 17:40 352,69 liitrit diiselkütust maksumusega 533,97 eurot; 10.12.2022 kell 22:44 251,70 liitrit diiselkütust maksumusega 381,07 eurot; 10.12.2022 kell 22:49 201,23 liitrit diiselkütust maksumusega 304,66 eurot; 10.12.2022 kell 22:49 813,09 liitrit diiselkütust maksumusega 1231,02 eurot; 10.12.2022 kell 22:54 38,75 liitrit diiselkütust maksumusega 58,67 eurot; 11.12.2022 kell 00:05 209,02 liitrit diiselkütsut maksumusega 316,46 eurot; 11.12.2022 kell 00:05 209,02 liitrit diiselkütust maksumusega 316,46 eurot; millega tekitas ettevõttele C OÜ kahju 3823,73 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Pavel Ževneroviga, uuesti tungis 15.12.2022 ajavahemikul kell 04:28 kuni kell 05:10 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number x ukse ja ukseriivi lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A S garaažiboksist number 2 järgmised esemed: - musta värvi plastikust tööriistakohver, mis on läbipaistvate laekate ja sangaga vahesahtliga, maksumusega 10 eurot. Tööriistakohvris olid järgmised esemed: 1) ligikaudu 15tk erinevas suuruses kahepoolset lehtsilmusvõtit, maksumusega kogusummas 35 eurot; 2) ligikaudu 7tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea) kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 25 eurot; 3) karp, milles 6tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea) kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 18 eurot; 4) reguleeritava suurusega metallist tangid, maksumusega 5 eurot; 5) 2tk näpitsad (lõiketangid ja näpitsad), maksumusega kogusummas 10 eurot; 6) erinevad kinnitusvahendid, maksumusega kogusummas 5 eurot; - Metabo tumesinist värvi ketas- ja lihvimismasin, maksumusega 20 eurot; - originaalkohvris Ryobi halli värvi trell-perforaator ja karp, milles 5tk trelliotsikut ja üks akutrelli padrun, maksumusega kogusummas 80 eurot. Vargusega tekitati A Sle kahju summas 208 eurot. Lisaks tekitas varguse käigus sõiduki Kia Sportage registreerimismärgiga xxx juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele kriimustused. Samuti üritas samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažiboksidele järgmised kahjustused: - G S garaažiboks number x, kus on lõhutud ukseriiv ja kahjustatud tabalukukaitset; - N A garaažiboks number x, kus on lõhutud ukseriiv ja uks. 6 / 40 Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Pavel Ževneroviga, uuesti tungis ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 Peetris aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 8 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R N garaažiboksist number 8 järgmised esemed: - musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani püksid, maksumusega 168,58 eurot; - musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani jope, maksumusega 184,92 eurot; - musta värvi Yamaha Iceburg II kaitsesaapad, maksumusega 65 eurot; - sinist värvi Nike seemisnahksed tennised, maksumusega 35 eurot; - musta värvi Shoei matt kiiver, maksumusega 267,06 eurot; - musta ja kollast värvi kiiver, maksumusega 166,25 eurot; - musta värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Oakley kaitseprillid, maksumusega 63,04 eurot; - halli värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Ski Doo soojendusega kaitseprillid, maksumusega 150 eurot; - musta värvi mootorratta kostüüm (püksid ja jope), maksumusega 220 eurot; - musta ja punast värvi Alpinestars krossipüksid, maksumusega 70 eurot; - Thor musta ja kollast värvi krossipüksid, maksumusega 80 eurot; - survepesur Kärcher K5.200 Compact, maksumusega 180 eurot; - Jobe musta ja kollast värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot; - Jobe musta värvi meeste lühike kalipso, maksumusega 79,99 eurot; - Jobe musta värvi naiste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot; - Jobe musta värvi laste lühike kalipso, maksumusega 59,99 eurot; - Rip Curl halli ja musta värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 60 eurot; - ProLimit musta värvi neoprene päästevest, maksumusega 60 eurot; - Jobe musta ja kollast värvi laste neoprene päästevest, maksumusega 69,99 eurot; - Jobe musta, valget ja roosat värvi naiste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot; - Jobe musta, halli ja erkrohelist värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 50 eurot; - Jobe musta ja kollast värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot; - Jobe musta värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot; - Jobe musta värvi neoprene kindad, maksumusega 39,99 eurot; - O´neill neoprene sussid, maksumusega 50 eurot; - Gladiator BL 10.0 tumesinist ja helesinist värvi SUP laud koos musta värvi jalahoidja, musta värvi käsipumba, musta värvi SUPi koti ja musta värvi uimega, maksumusega kogusummas 420 eurot; - musta värvi karbon SUP aer koos aeru kotiga, maksumusega kogusummas 100 eurot; - Samsonite plastikust musta värvi koodlukuga ratastel reisikohver, maksumusega 150 eurot; - halli värvi Lowrance paadiplotter koos valget värvi kaanega, maksumusega kogusummas 600 eurot; - metalset värvi metallist tööriistakohver koos tööriistadega (lehtvõtmed, mutripadrunid, narred, kruvikeerajad, kuuskantvõtmed, haamer, näpitsad, tellitavad võtmed ja saag), maksumusega kogusummas 140 eurot. - musta värvi Yamaha laste motokrossi kaitsevest, maksumusega 50 eurot. Vargusega tekitati R Nle kahju summas 4049,76 eurot. 7 / 40 Seega pani Dmitri Mataras toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt grupis koos A J´iga, varalise kasu saamise eesmärgil lõid tegelikest asjaoludest teadavalt ebaõige ettekujutuse ja nimelt: 11.01.2023 kella 18:30 ajal rentis Dmitri Mataras Tallinnas aadressil Xxx asuvast firmast P OÜ teadlikult mittetagastamise eesmärgil sõiduauto Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx. Dmitri Mataras sõlmis kirjaliku rendilepingu nr XXX perioodiks 11.01.2023-14.01.2023, sõiduki tagastusajaga hiljemalt 14.01.2023 kella 18:30–ks. Rendileping sõlmiti A G nimele, kasutades selleks A J´i poolt Dmitri Matarasile üle antud, A G nimele väljastatud EV juhiluba nr XXX. Antud juhiluba oli varastatud seni tuvastamata isiku poolt A G sõidukist ajavahemikul 01.01.2023-02.01.2023. Porsche Cayenne GPS seadme ja eeluurimisel kogutud andmetest nähtub, et 11.01.2023 peale sõiduki rendile võtmist liikus A J koos B S sõidukiga Läti Vabariiki ja 15.01.2023 kell 00:46 kadus Porsche Cayenne GPS signaal Läti Vabariigis aadressil Liepas 146, Janupe, Olaines pag. Rendilepingus märgitud tähtajaks s.o 14.01.2023 kella 18:30-ks sõiduautot Porsche Cayenne P OÜ-le ei tagastatud ja rendilepingut ei pikendatud. Antud teoga tekitati P OÜ-le varalist kahju kogusummas 36 000 eurot. Seega Dmitri Mataras isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupi poolt. Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema 11.01.2023 kell 18:30 ajal Tallinnas aadressil B S asuvas firmas P OÜ esines A G nimega, esitades A G nimele väljastatud EV juhiloa nr XXX sooviga rentida sõiduauto Porsche Cayenne registreerimisnumbriga xxx ja peale seda sõlmis vastava lepingu ja allkirjastas selle. Seega pani Dmitri Mataras toime teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema 11.01.2023 kella 18:30 paiku Tallinnas aadressil Xxx asuvas P OÜ asutuses võltsis rendilepingus XXX, eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest, A G´i allkirja sõiduki Porsche Cayenne registreerimisnumbriga xxx rentimiseks. Seega pani Dmitri Mataras toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse DMITRI MATARASI selles, et tema 11.01.2023 kella 18:30 paiku Tallinnas aadressil Xxx asuvas P OÜ asutuses, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, kasutas võltsitud rendilepingut XXX, mille alusel sai enda kasutusse sõiduki Porsche Cayenne registreerimisnumbriga xxx. Seega pani Dmitri Mataras toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8 / 40 PAVEL ŽEVNEROVIT süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2020 otsusega nr 1-20-7035 tunnistatud süüdi

§ 183

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi toime pandud kuritegudes ning kellele kohus on mõistnud

§ 65

lg 1 alusel karistuseks 1 aastat 9 kuud vangistust (karistuse kandmise algus 24.05.2020, karistuse kandmise lõpp 23.02.2022) ja kandes temale kohtuotsusega mõistetud vangistust Viru Vangla avavanglaosakonnas, lahkus 19.11.2021 kell 08:10 Viru Vangla avavanglaosakonnast vastavalt Viru Vangla 23.09.2021 käskkirjaga nr 6-1/654-1 lubatud väljaspool vanglat B VX OÜ-sse tööle aadressile xxx, kuid ei naasnud kõnealuses käskkirjas ettenähtud ajaks, s.o 19.11.2021 peale tööd hiljemalt kella 20:00-ks avavanglaosakonda karistust kandma, vaid hoidus karistuse kandmisest teadlikult kõrvale kuni 21.11.2021 kella 11:38-ni, mil vanglaametnikud ta Jõhvis Konsumi kaupluse parklas aadressil Narva mnt 38 kinni pidasid ja karistuse kandmiseks tagasi Viru Vanglasse toimetasid. Selle tegevusega pani Pavel Ževnerov toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidmise. Samuti süüdistatakse PAVEL ŽEVNEROVIT selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2020 otsusega tunnistatud süüdi mh

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, vabanedes vangistuse kandmiselt 23.02.2022, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ning uuesti 23.04.2022 kella 20:31 paiku xxx J M kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaabli Omega microUSB maksumusega 10.99 eurot, akupanga Platinet PMPB22S maksumusega 11.55 eurot, mikrofoniga kõrvaklapid maksumusega 3.59 eurot, Wifi kaamera Nedis Smartlife maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa summas 86.03 eurot. Võetud kaubaga möödus ta kassarivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, uuesti 26.05.2022 kella 08:26 ajal aadressil Xxx, Jõhvi linn asuvast Xxxst võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit viskit J. Walker Black Label kogusummas 73,98 eurot (1 tk 36,99 eurot) ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, uuesti 28.05.2022 kella 08:19 ajal aadressil Xxx, Jõhvi linn asuvast Xxxst võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli viskit J. Walker Black Label kogusummas 36,99 eurot ja 2 pudelit viskit Glenfiddich 12 YO 700 ml kogusummas 79,98 eurot (1 tk 39,99 eurot) ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, uuesti 29.05.2022 kella 08:09 ajal aadressil Xxx, Jõhvi linn asuvast Xxxst võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pudelit kanget alkoholi „J. Walker Black Label“, kogumaksumusega 110,97 eurot ning möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti tema, tungis 11.08.2022 ajavahemikul kell 03:02 kuni kell 03:47 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 10 uksepiitade lõhkumise teel ning avades seestpoolt ukseriivi. Seejärel lõhkus garaažis oleva sõiduki Škoda Yeti registreerimismärgiga xxx pagasiruumi aknaklaasi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pagasiruumist kaks poekilekotti, milles olid järgnevad esemed: - 09.08.2022 ostetud värske apelsinimahl, maksumusega 3,29 eurot; 9 / 40 - 09.08.2022 ostetud Törley Magic Cuvee vahuvein, maksumusega 4,99 eurot; 09.08.2022 ostetud Törley Fortuna vahuvein, maksumusega 4,99 eurot; 09.08.2022 ostetud viski Jack Daniel´s, maksumusega 14,99 eurot; 09.08.2022 ostetud toonik Craft India, maksumusega 1,29 eurot; 09.08.2022 ostetud Värska originaal, maksumusega 1,09 eurot; 08.08.2022 ostetud 4 tükki Aura apelsinimahla, maksumusega 1,29 eurot tükk, kogusummas 5,16 eurot; - 08.08.2022 ostetud 6 tükki Laua viin PET, maksumusega 6,69 eurot tükk, kogusummas 40,14 eurot; - 08.08.2022 ostetud 2 tükki Lauavesi gaseeritud, maksumusega 0,59 eurot tükk, kogusummas 1,18 eurot. Vargusega tekitas P P kahju summas 77,12 eurot. Lisaks tekitas varguse käigus sõiduki Škoda Yeti registreerimismärgiga xxx juhipoolse tagumise ukse keskosasse mõlgi. Samuti tema, tungis ajavahemikul 12.08.2022 kell 16:00 kuni 16.08.2022 kell 09:45 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 9 ukse seestpoolt uksefiksaatorite avamise teel ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised esemed: - elektriline tõukeratas Ninebot Segway koos laadijaga, maksumusega 300 eurot; - kolm tükki erinevas suuruses musta värvi potti, millel klaasist kaaned, maksumustega 6,85 eurot, 9,5 eurot ja 10,79 eurot, kogusummas 27,14 eurot; - laste elektriauto laadija, maksumusega 25 eurot; - Samsungi telefoniadapter, maksumusega 24,9 eurot. Vargusega tekitas N Rle kahju summas 377,04 eurot. Samuti tema, tungis ajavahemikul 13.08.2022 kell 22:15 kuni 14.08.2022 kell 09:30 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 29 ukseaasa lõhkumise teel ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised esemed: - Fuji maastikujalgratas, maksumusega 800 eurot; - Kärcher pesur K5, maksumusega 100 eurot; - bensiinimootoriga murutrimmer, maksumusega 150 eurot; - erinevad poolikud puhastusvahendid: 3tk poleerimispastat, 2tk aknapuhastusvahendit, nahapuhastusvahend, tekstiilipuhastusvahend, aknapuhastusvaht, lukumäärdeõli, kuskil 2-6tk puhastusspreid ja 2tk üldpuhastusvahendit. Puhastusvahendid koguväärtusega 100 eurot; - Makita käsitolmuimeja koos aku ja akulaadijaga, maksumusega 75 eurot; - erinevad tööriistad ja esemed nagu mutrivõtmed, padrunvõtmed, nuga, marker jne, koguväärtusega 35 eurot; - seljakott, maksumusega 15 eurot; - Hecht 972 lehepuhur, maksumusega 225 eurot; - Toko määrdelaud, maksumusega 50 eurot; - Macbooki arvutilaadija koos pikendusjuhtmega, maksumusega 75 eurot; - 2tk magamiskotiümbrist, maksumusega 75 eurot. Vargusega tekitas H N kahju summas 1700 eurot. Lisaks ajas ta garaažis ümber kaks Toko suusamääret, kus tuli aine välja ning seda ei saa enam kasutada. Samuti üritas Pavel Ževnerov samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažiboksidele järgmised kahjustused: 10 / 40 - P R garaažiboks number 19, kus on lõhutud ukseaas ja uks; R R garaažiboks number 22, kus on lõhutud uks, ukseriiv ja ukselukk. Samuti tema, tungis ajavahemikul 14.08.2022 kell 13:00 kuni 19.08.2022 kell 07:30 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseluku lõhkumise teel, millega tekitas kahju V K ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist L Ple kuuluvad järgmised esemed: - Mar-Pol pidurite remondikomplekt, maksumusega 25 eurot; - Metabo akudrell koos kahe aku ja akulaadijaga, maksumusega kokku 60 eurot; - Panasonic elektriline kruvikeeraja koos kahe aku ja akulaadijaga, maksumusega 85 eurot; - Metabo nurklihvimismasin, maksumusega 80 eurot; - Black poleerimismasin, maksumusega 65 eurot; - Mar-Pol lihvimismasin sirge võlliga, maksumusega 60 eurot; - Mar-Pol mutrikeeraja, maksumusega 65 eurot; - Pro Art tööriistakomplekt vahetatavate otsikutega, maksumusega 60 eurot; - väike tööriistakomplekt vahetatavate otsikutega, maksumusega 25 eurot; - vahetatavate otsikutega kruvikeeraja, maksumusega 15 eurot. Vargusega tekitas L Ple kahju summas 540 eurot. Samuti tema, tungis ajavahemikul 20.08.2022 kell 00:00 kuni 20.08.2022 kell 11:52 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseluku lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised esemed: BMW 330CD Common Rail diislipihusti, maksumusega 200 eurot ja kolme kütteelemendiga soojakiirgur, maksumusega 35 eurot, tekitades H Lle varalist kahju summas 235 eurot. Samuti tema, tungis ajavahemikul 21.08.2022 kell 15:00 kuni 22.08.2022 kell 10:40 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 10 ukse ja ukseaasade lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil garaažiboksist järgmised esemed: - Makita ketaslihvimismasin (40 eurot) koos lõikekettaga (3 eurot), maksumusega kokku 43 eurot; - Makita taldlihvimismasin, maksumusega 40 eurot; - Olympus fotoaparaat (seebikarp), maksumusega 50 eurot; - umbes 50 tükki erineva riigi münte, kogusummas 12 eurot; - suupill, maksumusega 30 eurot; - suur musta värvi käepidemega luup, maksumusega 30 eurot; - taskulamp, maksumusega 30 eurot; - erinevas suuruses mutrivõtmed (8, 10, 12, 24 ja 32), maksumusega 30 eurot; - Lenini märk, maksumusega 10 eurot; - 1-eurone münt. Vargusega tekitati A Rle kahju summas 276 eurot. Samuti tema, uuesti 29.08.2022 kella 05:27 paiku võttis Tallinnas aadressil Xxx asuvast kauplusest S P võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P P AS-le kuuluvat vara kogusummas 162,85 eurot ja nimelt: - meeste dressipüksid (tootekood 0195450305833) maksumusega 16,95 eurot, 11 / 40 - meeste dressipluusi (tootekood 0195450305611) maksumusega 16,95 eurot, - kõrvaklapid (tootekood 6925281934643) maksumusega 59 eurot ja - Philips pardli (tootekood 8710103963702) maksumusega 69,95 eurot, millega möödus kassaliinist ja turvaväravatest, jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. Samuti tema, tungis 01.11.2022 kella 03:40 paiku Tallinnas aadressil Xxx asuva kortermaja esimesse trepikotta ukse avamise teel ja sealt edasi keldrisse, kus S N lukustamata keldriboksist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: - Makita originaal tööriistakohver, milles Makita lööktrell, maksumusega kogusummas 300 eurot; - sinist värvi keevitusmasin, maksumusega 300 eurot; - Makita originaal tööriistakohver, milles Makita tikksaag ja 15-20tk erinevas suuruses terad, maksumusega kogusummas 150 eurot; - Einhell punast värvi multitööriist, maksumusega 45 eurot; - Led Lanser iSEO 5R musta ja kollast värvi pealamp kollast ja musta värvi kummist paelaga, maksumusega 56 eurot; - Sony SRS-XB21 musta värvi kõlar ilma eesmise võreta, maksumusega 80 eurot. Vargusega tekitas S Nle kahju summas 931 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt grupis koos Dmitri Matarasiga tungis 15.12.2022 ajavahemikul kell 04:28 kuni kell 05:10 Tallinnas aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 2 ukse ja ukseriivi lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A S garaažiboksist number 2 järgmised esemed: - musta värvi plastikust tööriistakohver, mis on läbipaistvate laekate ja sangaga vahesahtliga, maksumusega 10 eurot. Tööriistakohvris olid järgmised esemed: 1) ligikaudu 15tk erinevas suuruses kahepoolset lehtsilmusvõtit, maksumusega kogusummas 35 eurot; 2) ligikaudu 7tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea) kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 25 eurot; 3) karp, milles 6tk erinevas suuruses ja erineva peaga (ristpea ja lapikpea) kruvikeerajat, maksumusega kogusummas 18 eurot; 4) reguleeritava suurusega metallist tangid, maksumusega 5 eurot; 5) 2tk näpitsad (lõiketangid ja näpitsad), maksumusega kogusummas 10 eurot; 6) erinevad kinnitusvahendid, maksumusega kogusummas 5 eurot; - Metabo tumesinist värvi ketas- ja lihvimismasin, maksumusega 20 eurot; - originaalkohvris Ryobi halli värvi trell-perforaator ja karp, milles 5tk trelliotsikut ja üks akutrelli padrun, maksumusega kogusummas 80 eurot. Vargusega tekitati A Sle kahju summas 208 eurot. Lisaks tekitas varguse käigus sõiduki Kia Sportage registreerimismärgiga xxx juhi kõrvalistuja poolsel küljel olevatele ustele kriimustused. Samuti üritas samal ajal ja samal aadressil tungida sisse veel kahte garaažiboksi. See tal ei õnnestunud, kuid selle tulemusena tekitas garaažiboksidele järgmised kahjustused: - G S garaažiboks number 40, kus on lõhutud ukseriiv ja kahjustatud tabalukukaitset; - N A garaažiboks number 19, kus on lõhutud ukseriiv ja uks. 12 / 40 Samuti tema, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.12.2022 ajavahemikul kell 03:04 kuni kell 03:07 Tallinnas aadressil Xxx asuvast C AS teenindusjaamast kohviletilt firmale C AS-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Xcover 5, maksumusega 91,78 eurot, tekitades sellega firmale C AS kahju summas 91,78 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt grupis koos Dmitri Matarasiga tungis ajavahemikul 18.12.2022 kell 16:00 kuni 28.12.2022 kell 13:30 Peetris aadressil Xxx asuvasse garaažiboksi number 8 ukseaasa ja ukseluku lõhkumise teel ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R N garaažiboksist number 8 järgmised esemed: - musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani püksid, maksumusega 168,58 eurot; - musta värvi ja valgete kirjadega FXR mootorsaani jope, maksumusega 184,92 eurot; - musta värvi Yamaha Iceburg II kaitsesaapad, maksumusega 65 eurot; - sinist värvi Nike seemisnahksed tennised, maksumusega 35 eurot; - musta värvi Shoei matt kiiver, maksumusega 267,06 eurot; - musta ja kollast värvi kiiver, maksumusega 166,25 eurot; - musta värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Oakley kaitseprillid, maksumusega 63,04 eurot; - halli värvi raamiga ja musta värvi kummist paelaga Ski Doo soojendusega kaitseprillid, maksumusega 150 eurot; - musta värvi mootorratta kostüüm (püksid ja jope), maksumusega 220 eurot; - musta ja punast värvi Alpinestars krossipüksid, maksumusega 70 eurot; - Thor musta ja kollast värvi krossipüksid, maksumusega 80 eurot; - survepesur Kärcher K5.200 Compact, maksumusega 180 eurot; - Jobe musta ja kollast värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot; - Jobe musta värvi meeste lühike kalipso, maksumusega 79,99 eurot; - Jobe musta värvi naiste pikk kalipso, maksumusega 99,99 eurot; - Jobe musta värvi laste lühike kalipso, maksumusega 59,99 eurot; - Rip Curl halli ja musta värvi meeste pikk kalipso, maksumusega 60 eurot; - ProLimit musta värvi neoprene päästevest, maksumusega 60 eurot; - Jobe musta ja kollast värvi laste neoprene päästevest, maksumusega 69,99 eurot; - Jobe musta, valget ja roosat värvi naiste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot; - Jobe musta, halli ja erkrohelist värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 50 eurot; - Jobe musta ja kollast värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot; - Jobe musta värvi meeste neoprene päästevest, maksumusega 89,99 eurot; - Jobe musta värvi neoprene kindad, maksumusega 39,99 eurot; - O´neill neoprene sussid, maksumusega 50 eurot; - Gladiator BL 10.0 tumesinist ja helesinist värvi SUP laud koos musta värvi jalahoidja, musta värvi käsipumba, musta värvi SUPi koti ja musta värvi uimega, maksumusega kogusummas 420 eurot; - musta värvi karbon SUP aer koos aeru kotiga, maksumusega kogusummas 100 eurot; 13 / 40 - Samsonite plastikust musta värvi koodlukuga ratastel reisikohver, maksumusega 150 eurot; - halli värvi Lowrance paadiplotter koos valget värvi kaanega, maksumusega kogusummas 600 eurot; - metalset värvi metallist tööriistakohver koos tööriistadega (lehtvõtmed, mutripadrunid, narred, kruvikeerajad, kuuskantvõtmed, haamer, näpitsad, tellitavad võtmed ja saag), maksumusega kogusummas 140 eurot; - musta värvi Yamaha laste motokrossi kaitsevest, maksumusega 50 eurot. Vargusega tekitati R Nle kahju summas 4049,76 eurot. Seega pani Pavel Ževnerov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad Prokurör leidis, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega. P. Ževnerovi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. D. Matarase puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Prokurör leidis, et P. Ževnerovi süü on keskmine kõigi kuritegude puhul. D. Matarase süü on samuti keskmine. Prokurör palus süüdi tunnistada Dmitri Mataras

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 209

lg 2 p 1, 4,

§ 349

,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ja mõista karistuseks

§ 63

lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja 63 lg 2 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. Karistusaja hulka tuleb lugeda D. Matarase eelvangistuses viibitud aeg 13.02. – 15.09.2023. a, s.o 7 kuud 2 päeva ja ärakandmisele jääb 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel palus ta suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 7 kuud 15 päeva vangistust) ning mõista D. Matarasele lõplikuks karistuseks 3 aastat 13 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda D. Matarase vahistamise kuupäev, s.o 01.04.2024. a. Prokurör palus süüdi tunnistada Pavel Ževnerov

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust,

§ 329

järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja

§ 63

lg 2 alusel lugeda kergem karistust kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb lugeda P. Ževnerovi eelvangistuses viibitud aeg

1. – 30.05.
2. a, 29.08.
3. a ja 07.
4. – 11.09.
5. a, s.o 7 kuud 4 päeva ja ärakandmisele jääb 2 aastat 23 päeva vangistust. Prokurör tegi ettepaneku valida P. Ževnerovi tõkendiks käesolevas kriminaalasjas vahistamine. P. Ževnerovi kaitsja leidis, et esitatud süüdistuses vaidlust ei ole. Küsimus on episoodides, mis on toime pandud koos D. Matarasega. P. Ževnerov väitis, et ta pani need toime üksinda. P. Ževnerov on võtnud omaks tsiviilhagid. Ta on aidanud uurimisele kaasa, andnud ütlusi ja näidanud ette sündmuskohad. Ta on oma tegudest aru saanud ja neid kahetsenud, mis on

§ 57järgi karistust kergendavaks asjaoluks.

Kahju suur ei ole, arvestuslikult 8500 eurot. Isikul 14 / 40 oli vabaduses töökoht korraliku sissetulekuga. Seega on tal võimalik kahju mõistliku aja jooksul hüvitada. Kaitsja nõustub prokuröriga, et P. Ževnerovi süü toimepandud kuritegudes on keskmine. Kaitsja karistusettepanek on 2,5 aastat vangistust, millest võtta lühimenetluse sätete järgi 1/3 maha, jääb 1 aasta 8 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 4 päeva. Lõplikuks karistuseks palub kaitsja mõista 1 aasta 26 päeva vangistust. D. Matarase kaitsja märkis, et D. Mataras võtab kelmuse ja dokumendi kasutamise osas süü omaks. Kaitsja leiab, et garaaživarguse ja kütusetankimise kuriteokoosseisud ei ole täidetud. Süüdistus on osaliselt põhjendatud. Porsche hagiavaldusega seoses on jäänud üles palju küsimusi, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ei ole eluliselt usutav, et sõidukil kaskokindlustus puudus. Rendilepingus oli välja toodud omavastutus, mis otseselt viitab kaskokindlustuse olemasolule. Kaitsja leiab, et hagiavaldus on tahtlikult ülepaisutatud. D. Mataras võttis hagi omaks, kuid kaitsja leiab, et isegi osaliselt rahuldamine ei oleks põhjendatud. Tõendid on liiga vastuolulised, seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Seoses garaaživarguste episoodidega märkis kaitsja, et ei saa väita, et D. Mataras oli kaastäideviija. Puuduvad konkreetsed tõendid, et D. Mataras sai aru, mis toimub ja et see on ebaseaduslik tegevus. Kaitsja leiab, et videosalvestise puhul võib olla tegemist lubamatu tõendiga, sest video on osadeks jagatud. Seoses kütusekaardiga märkis kaitsja, et D. Mataras on kohtueelses menetluses öelnud, et ta on selle kaardi eest maksnud. Tuttava isik on võimalik tuvastada, temale kuuluv sõiduk oli Rahumäe politseiparklas. Tõenduslik materjal puudub ja D. Mataras tuleb kaitsja hinnangul selles episoodis õigeks mõista. Seoses karistusega tõi kaitsja välja, et asjas puudub vajadus rikkuda ultima ratio põhimõtet, rikkuda D. Matarase sotsiaalseid ja peresuhteid. Vabaduses saaks ta töötada, läbida rehabilitatsiooni, teha üldkasulikku tööd. Kaitsa palub asendada karistus üldkasuliku tööga. Kui see ei ole võimalik, siis palub ta kohaldada

§ 74lg 2 p-i 3 ja vabastada ta tingimisi, allutades teda elektroonilisele valvele.

Samuti teeb kaitsja ettepaneku määrata D. Matarasele lisakohustus

§ 75lg 2 p 5 järgi.

Süüdistatav P. Ževnerov tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi ning võttis tsiviilhagid omaks. Ta avaldas kahetsust toimepandu osas. Ta on nõus rehabilitatsiooni ja elektroonilise valvega. Süüdistatav D. Mataras tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. Ta leidis, et on vaja täpsustada asjaolusid kütuseepisoodi ja garaažiboksi varguse osas. Ta eitab neid tegusid. Ta märkis, et kelmus oli toime pandud, kuid vargust ta ei tunnista. Ta kahetseb, et osales Porschega seotud kelmuses. Ta vaidleb vastu Porschega seotud hagi osas, ülejäänud hagid võtab omaks. Porsche hagiga seoses märkis ta, et selle ostuhind oli 3 aastat varem 33 000 eurot ja autode hind ajas langeb. Ta maksis nelja päeva eest 940 või 950 eurot ning see summa hõlmas ka kaskokindlustust. Ta leiab, et auto hind ei saa olla suurem kui 33 000. Isik avaldas kahetsust ja lubas, et edaspidi ei pane selliseid kuritegusid toime. Ta on nõus üldkasuliku tööga, rehabilitatsiooniga ja elektroonilise valvega. Vabaduses on tal töökoht olemas ning ta saaks võlgnevusi tagastada. KOHTU SEISUKOHT I. Pavel Ževnerov süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning Pavel Ževnerovi ja Dmitri Mataras süüdistustes

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi 15 / 40 1.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtumenetluses tunnistas Pavel Ževnerov ennast kõikide kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. D. Mataras tunnistas ennast süüdi osaliselt ning samuti ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et nii P. Ževnerovi kui ka D. Matarase süü

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga.

1. 23.04.
2. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn: J Mi juhataja avaldus (VII kd tl 89) tõendab, et 23.04.
3. a sisenes C J Mi kauplusesse, asukohaga Xxx, Jõhvi, meesterahvas. Ta võttis tööstusosakonnas tooteid kogusummas 86,03 eurot, pani need kotti ning väljus kassaliini kaudu kaupade eest maksmata. Seda fakti kinnitavad ka tunnistaja H S väärteomenetluses antud ütlused (VII kd tl 91pö), millest selgub, et 23.04.
4. a toime pandud varguse avastas turvatöötaja K S. 25.04.2022 tuli sama varguse toime pannud isik uuesti kauplusesse, tunnistaja tundis ta ära ja andis üle politseile. Varguse katse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 95-100; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva C kaupluse turvakaamerate 23.04.
5. a videosalvestisi, millest on näha süüdistatava tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub kuidas P. Ževnerov võtab elektroonika osakonnast tooteid, paneb korvi, võtab riided ja asetab korvis olevate toodete peale, liigub proovikabiini. Hiljem paneb riided tagasi ja korvis on näha vähem esemeid kui esialgselt, paneb tagasi elektroonikaletti kaks karpi. Kell 20:31 kassas maksab ta võetud joogi ja toidupakendi eest, jättes võetud tööstuskaupade eest tasumata. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt lisaks tema poolt süü täielikule tunnistamisele kohtuistungil ka tema P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 106), milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel ta enam täpsemaid ütlusi andnud ei ole, on kohtu hinnangul süü täieliku tunnistamise ja kogumis teiste tõenditega kuriteo toimepanemine üheselt kinnitust leidnud.
6. 26.05.
7. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn: M E OÜ avaldus (VII kd tl 23) tõendab, et 26.05.
8. a pandi M E OÜ kaupluses toime vargus. Tekitatud materiaalse kahju koguväärtuseks on 73,98 eurot. Varguse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 25-27; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva Xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestist kuupäevast 26.05.
9. a, millest on näha P. Ževnerovi tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub, kuidas meesterahvas võtab müügisaalist alkoholipudelid, paneb need punasesse seljakotti, maksab kassas saiakeste eest ja möödub kella 08:26 ajal kassast, jättes võetud viskipudelite eest tasumata ning lahkub kauplusest. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 34), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning annab selgitusi toimepandu osas.
10. 28.05.
11. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn: M E OÜ avaldus (VII kd tl 18) tõendab, et 28.05.
12. a pandi M E OÜ kaupluses toime vargus. Tekitatud materiaalse kahju koguväärtuseks on 116,97 eurot. Varguse toimepanemist P. 16 / 40 Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 20-22; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva Xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestist kuupäevast 28.05.
13. a, millest on näha P. Ževnerovi tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub, kuidas meesterahvas võtab müügisaalist alkoholipudelid, paneb punasesse seljakotti, maksab kassas kahe õuna eest ja möödub kella 08:19 ajal kassast jättes võetud viskipudelite eest tasumata ning lahkub kauplusest. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 34), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning annab selgitusi toimepandu osas.
14. 29.05.
15. a varguse episoodis aadressil Xxx, Jõhvi linn: M E OÜ avaldus (VII kd tl 1) tõendab, et 29.05.
16. a pandi M E OÜ kaupluses toime vargus. Varastatu koguväärtuseks on 110,97 eurot. Seda fakti kinnitavad ka tunnistaja V C ütlused (VII kd tl 2-7), millest selgub, et olles 29.05.
17. a turvamehena tööl Xxx poes Jõhvi linnas aadressil Xxx, märkas ta videokaamera monitorist, kuidas poodi tuli punase seljakotiga noormees. Varem salvestisi läbi vaadates nägi ta, et sama meesterahvas pani toime vargused 26.05.
18. a ja 28.05.
19. a. Seetõttu hakkas ta teda pingsalt jälgima. Alguses läks noormees köögivilja osakonda, kust võttis õunu. Seejärel suundus ta alkoholiosakonda ja hakkas oma seljakotti alkoholipudeleid panema. Ta maksis kassas õunte eest ja läks kassast mööda kolme viskipudeliga seljakotis. Viskipudelite maksumus oli 110,97 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Varguse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 15-17; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Jõhvi linnas Xxx asuva Xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestisi kuupäevast 29.05.
20. a, millest on näha P. Ževnerovi tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub, kuidas meesterahvas võtab müügisaalist alkoholipudelid, paneb seljakotti, maksab kassas kahe õuna eest ja möödub kella 08:09 ajal kassast jättes võetud viskipudelite eest tasumata, nähtub isiku kinnipidamine turvatöötaja poolt. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (VII kd tl 8-11), mis tõendab P. Ževnerovi kinnipidamist sündmuskohal 29.05.
21. a ning P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 12pö), milles ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning annab selgitusi toimepandu osas.
22. 11.08.
23. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu P P ütluste (I kd tl 29) kohaselt parkis ta 10.08.
24. a oma sõiduki endale kuuluvasse garaažiboksi nr 10 aadressil Xxx, Tallinn. 11.08.
25. a temale kuuluva garaažiboksi juurde tulles nägi ta, et garaažiuks on lahtises olekus ning kahjustatud. Garaaži sisenedes avastas ta, et tema sõiduki pagasiruumi aknaklaas on lõhutud. Politseipatrulli saabumisel avastas ta veel, et juhipoolsel tagumisel uksel on mõlk. Pagasiruumist oli puudu kaks poekilekotti koos ostetud asjadega. Sõidukile tekitati kahju summas 1369,82 eurot, millest 1099,82 eurot tasub kindlustus ning vargusega tekitati kahju summas 77,12 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 9-21), millest nähtub, et Tallinnas xxx asuva garaaži uksel on muukimisjäljed uksel ning lõhutud on ka sõiduki tagaluugiklaas. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 46-51; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud xxx asuva xxx esinduse turvakaamera videosalvestist ning nähtub, et 11.08.
26. a kella 03.47 ajal läheneb kaadrile meesterahvas, kes on menetluse käigus tuvastatud kui Pavel Ževnerov. Meesterahvas kannab paremas käes kilekotti, tal on lühikesed tumedat värvi 17 / 40 juuksed, näol prillid, seljas heledat värvi jope, jalas heledat värvi püksid ja heledat värvi jalanõud. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 209-223), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
27. 12.08.-16.08.
28. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu N R ütluste (I kd tl 58) kohaselt 16.08.
29. a aadressil Xxx temale kuuluva garaažiboksi ust avades avastas ta, et avanesid mõlema ukse pooled, kuigi enne oli üks uste pooltest uksefiksaatoritest nii alt kui ka ülevalt kinni. Garaaži sisenedes sai ta aru, et sinna on sisse murtud, sest kadunud olid tema asjad. Viimati käis ta enda garaažiboksi juures 12.08.
30. a. Vargusega tekitati talle kahju summas 377,04 eurot. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 209-223), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
31. 13.08.-14.08.
32. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu H N ütluste (I kd tl 69) kohaselt helistas talle 14.08.
33. a garaažiühistu esimees ja teatas, et temale kuuluvasse garaažiboksi nr 29 aadressil Xxx on sisse murtud. Kohale jõudes nägi ta, et garaažiuks on lahti ning ukse vasakpoolne kinnitusaas on ära murtud. Sisenedes garaažiboksi avastas ta, et varastatud on erinevaid esemeid. Varastatud asjade koguväärtus on 1700 eurot. Lisaks oli ümber aetud suusamääret, millega tekitati kahju summas 50 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendavad ka R.R tunnistajana antud ütlused (I kd 89-90), mille kohaselt tuli ta 14.08.
34. a enda kasutuses oleva garaažiboksi nr 22 juurde aadressil Xxx. Kohapeale jõudes avastas, et garaažiuksel on kaks murdmisjälge. Ta vaatas üle ka teised garaažiboksid ja avastas, ühel garaažiboksil on veel vigastused ja teisel on garaažiuks üldse lahti. Ta tuvastas, et tema garaažiboksis sees käidud ei ole. Tema hinnangul võib ukse vahetamine maksma minna 1000 eurot. Viimati käis ta garaažiboksis 13.08.
35. a. Samuti tõendavad varguse toimepanemist P R tunnistajana ütlused (I kd tl 95-96), mille kohaselt helistas talle 14.08.
36. a garaažiboksi nr 22 omaniku naine ja ütles, et sisse on muugitud kolme garaažiboksi. Kohale jõudes nägi ta, et H garaažiboksi uks on pärani lahti. Ta avastas ka, et tema enda garaažiboksi uksel on kahjustused. Viimati käis ta garaažiboksi juures 13.08.
37. a. Ta hindab endale tekitatud kahju summaks 100 eurot. Sissetungimisega varguste toimepanemist tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 105-132), millest nähtuvad Tallinnas Xxx asuvate garaažibokside nr 19, 22 ja 29 ustele tekkinud kahjustused ning jäljed. Lisaks kinnitavad kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 108-113, 209-223; kd V tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 114-117; 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
38. 14.08.-19.08.
39. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu L P ütluste (I kd tl 156-157) kohaselt helistas talle 19.08.
40. a sõber V. K, kes ütles, et 18 / 40 talle helistas Xxx garaažiühistu esimees ja ütles, et Vile kuuluva garaažiboksi uksed on avatud. V on andnud kannatanule kasutada endale kuuluva garaažiboksi nr
41. Nad läksid koos garaaži ja avastasid, et varastatud on erinevaid kannatanule kuuluvaid esemeid. Varastatud esemete väärtus on kokku 540 eurot. Viimati käis ta garaažis 14.08.
42. a ja lahkus sealt kell
43. V K tunnistajana antud ütluste (I kd tl 169) kohaselt helistas talle 19.08.
44. a Xxx garaažiühistu esimees ja ütles, et temale kuuluva garaažiboksi nr 2 uksed on lahtised. Ta oli andnud garaažiboksi kasutada tuttavale L P, kellele ta koheselt helistas. Ta läks enda garaaži juurde, kuhu oli tulnud kohale ka L, kes avastas, et tema tööriistad on garaažist varastatud. Ta märkis, et peab vahetama ukselukud ning see läheb maksma kuskil 80 eurot. Viimati käis ta garaažis 13.08.
45. a. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 176-194), millest nähtub Tallinnas Xxx asuva garaažiboksi ja selles asuvate esemete seisukord. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd 118-123, tl 209223; V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 124-127, tl 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
46. 20.08.
47. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu H L ütluste (I kd tl 208) kohaselt helistas talle 20.08.
48. a Xxx asuva garaažiboksi omanik Kostja ja ütles, et H. L garaažiboksi nr 10 on sisse murtud. Kohale jõudes nägi ta, et tema garaažiboksi ukselukk oli sisse surutud ja seda ei saa enam lukustada. Ukseluku vastus oli samuti muljumisjälgedega. Ukse juures oli veel kaks muljumisjälge, mis olid arvatavasti tekitatud sõrgkangiga. Uksele tekitati kahju summas 1000 eurot. Viimati käis ta garaažiboksis paar nädalat enne juhtumit, kuid Kostja ütles, et käis 20.08.
49. a kella 00.00 ajal garaažide juures ja siis oli veel kõik korras. Ta avastas, et garaažiboksist on kadunud ka temale kuuluvaid esemeid. Vargusega tekitati talle kahju summas 235 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 216-235), milles on vaadeldud Tallinnas A. H. Xxx asuvat garaažiboksi nr 10, nähtuvad vigastused uksel ja ukselukul ning sündmuskoha olustik. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd 128-133, tl 209-223; V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 134-137, tl 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
50. 21.08.-22.08.
51. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu A R ütluste (II kd tl 5-6) kohaselt tulles 22.08.
52. a enda garaažiboksi nr 16 juurde aadressil Xxx, Tallinn nägi ta, et garaažiuks on praokil. Ukseaasad olid ära lõhutud ning uksel olid sellised kahjustused, nagu oleks sõrgkangiga üritatud ust lahti kangutada. Garaažiuksele tekitatud kahjuks hindab ta 200 eurot. Enne juhtunut käis ta viimati garaažiboksi juures 21.08.
53. a. Garaaži sisse minnes nägi ta, et seal on kõik segamini. Talle kuuluva sõiduki parempoolne tagumine uks oli lahtises asendis. Garaažist oli varastatud erinevaid esemeid. Vargusega tekitati kannatanule kahju summas 276 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabeliga (II kd tl 9-26), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx asuvat garaažiboksi nr 16, nähtuvad murdmisjäljed uksel ning sündmuskoha olustik. Ukselt võeti ka DNA proovid. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad P. 19 / 40 Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd 138-143, tl 209-223; V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (IV kd tl 144-147, tl 224-240), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
54. 29.08.
55. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: AS P P avaldus (VII kd tl 61) tõendab, et 29.08.
56. a pandi kaupluses S P aadressil Xxx toime vargus. Kinnipeetud meesterahva juurest avastati P P AS-le kuuluvat kaupa 162,85 euro väärtuses. Seda fakti kinnitavad ka tunnistaja C A ütlused (VII kd tl 63), millest selgub, et olles tööl videovalve operaatorina S Ps aadressil Xxx, Tallinn 29.08.
57. a nägi ta, kuidas meesterahvas tehnikaosakonnas võttis riiulilt pardli ja pani selle ostukorvi, seejärel võttis kõrvaklapid ning suundus riiete osakonda. Riiete osakonnas pani ta ostukorvi mitu paari pükse ja dressipluusi ning läks nendega kabiini. Väljudes oli tal dresse vähem käes. Seejärel suundus ta tagasi tehnikaosakonda, kus pani riiulile tagasi tühjad tootepakendid. Seejärel väljus ta kauplusest kauba eest summas 162,85 eurot tasumata. Meesterahvas peeti koheselt kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Lisaks on tunnistajana üle kuulatud V K oma ütlustes (VII kd tl 64-65) selgitanud, et olles 29.08.
58. a patrullteenistuses sai ta väljakutse, et S Ps aadressil Xxx, Tallinn on kinni peetud varas, kes varastas kaupu 162,85 euro väärtuses. Jõudes kohapeale selgus, et isik on varastanud erinevaid tööstuskaupu ja ta läbis turvaväravad kauba eest maksmata. Isik tuvastati politseijaoskonnas kui Pavel Ževnerov. Seda kinnitab ka 29.08.
59. a isikusamasuse tuvastamise protokoll (VII kd tl 77-78). Varguse katse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (VII kd tl 67-76; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx asuva P kaupluse valvekaamerate videosalvestisi, millest on näha süüdistatava tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Salvestiselt nähtub kuidas meesterahvas kella 05:01 paiku siseneb, võtab müügisaalist tooteid, paneb korvi, võtab riided ja liigub proovikabiini, väljudes paneb vähem riideid tagasi. Kassas maksab karastusjoogi jm eest, jättes võetud tööstuskaupade eest tasumata ja läbib kella 05:27 ajal turvaväravad. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (VII kd tl 80-81), mis tõendab P. Ževnerovi kinnipidamist sündmuskohal 29.08.
60. a ja P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (VII kd tl 82-83), milles ta tunnistab ennast varguse katse toimepanemises süüdi, kahetseb ja keeldub ütluste andmisest.
61. 01.11.
62. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: kannatanu S N (II kd tl 3940) ütluste kohaselt avastas ta 01.11.
63. a, et temale kuuluvast avatud keldrist aadressil xxx, Tallinn varastati temale kuuluvad tööriistad. Eelmisel päeval käis ta keldris tööd tegemas ja jättis keldriboksi ukse lahti, sest plaanis hommikul tööd jätkata. Varastatud esemete koguväärtus on 931 eurot. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 45-54), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx asuva kortermaja II trepikoja korterile nr 17 kuuluvat ruumi. Tõendab sündmuskoha olustikku. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 46-51; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Xxx, Tallinn turvakaamerate videosalvestisi 01.11.
64. a kella 03:35 kuni 03:45 paiku. Videosalvestiselt nähtub trepikoja juurde tulnud meesterahva (tuvastatud kui Pavel Ževnerov) välimus ja riietus. Tõendab sissetungimisega varguse toimepanemise aega, süüdistatava tegevust ja liikumist kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Lisaks kinnitavad kuriteo 20 / 40 toimepanemist P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 169-175; V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi.
65. 16.12.
66. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: C AS avaldus (III kd tl 2137) tõendab, et 16.12.
67. a sisenesid L teenindusjaama meesterahvas ja naisterahvas. Meesterahvas varastas teenindaja poolt letile jäetud telefoni ning peale seda koheselt lahkus poest leitud telefonist teavitamata. Varastatu väärtuseks on 91,78 eurot. Seda fakti kinnitavad ka avaldusele lisatud intsidendi raport ja L teenindusjaama videoarhiivi väljavõte. Tunnistaja A N ütlusetest (III kd tl 38-39) selgub, et 16.12.
68. a tööle tulles teatas töötaja S T, et öösel unustas ta töötelefoni kohvimoodulisse ja selle võisid varastada kliendid meesterahvas koos naisterahvaga, kes käisid teenindusjaamas kohvi ostmas. Turvakaamerate videoid läbi vaadates nägi ta, et 16.12.
69. a kell 03.04 sõidab L teenindusjaama mootorsõiduk Kia Ceed (reg. nr xxx), mille juhi kohalt väljuvad naisterahvas ja meesterahvas. Nad lähevad teenindusjaama sisse, kohvi leti juurde, kus meesterahvas võtab letilt teenindaja poolt maha unustatud telefoni ja paneb selle oma jope vasakpoolsesse välimisse taskusse, seejärel väljub teenindusjaamast ja läheb autosse. Kahjusumma on 91,78 eurot. Menetleja õiendi (III kd tl 41) kohaselt on sõiduauto Kia Ceed (reg. nr xxx) omanikuks A K. A K on tunnistajana antud ütlustes (III kd tl 58-60), selgitanud, et detsembri keskpaigas, öösel peale 2 käis ta koos P. Ževneroviga Tallinnas L C K teenindusjaamas. Hiljem ütles P. Ževnerov talle, et ta võttis teenindusjaamast telefoni, mis ei kuulu talle. Varguse toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (III kd tl 61-69; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud L C K teenindusjaama poolt politseile edastatud videosalvestist kuupäevast 16.12.
70. a, millest nähtub varguse toimepanemise aeg, varguse toimepannud isiku välimus, riietus, tema tegevus ja liikumine kuriteo toimepanemise ajal ja kohas. Süüteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt kinnitavad ka P. Ževnerovi kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 216-217, V kd tl 29), milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab üksikasjalikke ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta.
71. 15.12.
72. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn (koos Dmitri Matarasega): kannatanu A S ütluste (II kd tl 66-67, tl 71-72) kohaselt parkis ta 14.12.
73. a enda sõiduauto Xxx asuvasse garaaži ja lukustas ukse, aga hommikul kell 06.40 kohale tulles avastas ta, et uks on veidi avatud ja näha oli sõrgkangiga sissemurdmise jälgi. Garaažist oli kadunud erinevaid esemeid ning sõiduauto paremal pool poritiival olid värsked kriimustused. Varastatud asemete koguväärtus on 208 eurot. Sõiduki viib ta remonti, kaskos on omavastutuse summa 200 eurot. Sissemurdmise jälgi ja tekitatud varalist kahju tõendavad A. S poolt edastatud e-kirjad koos lisadega (II kd tl 74-83). Kannatanu G S ütluste (II kd tl 98) kohaselt helistas talle 15.12.
74. a Xxx, Tallinn garaažiühistu esimees, kes ütles, et tema garaaži on üritatud sisse murda, kuid sisse ei ole pääsetud. Peale kõne läks ta enda garaažiboksi nr 40 juurde ja avastas, et ukseriiv on katki lõigatud ja kõver ning samuti on tabaluku kaitse mõlkida saanud. Parandustööd läksid kokku maksma 50 eurot. Viimati käis ta enda garaažiboksi juures 14.12.
75. a ning kõik oli korras. Sissemurdmise jälgi tõendavad G. S poolt edastatud fotod (II kd tl 102-104). Kannatanu N Ai ütluste (II kd tl 111) kohaselt on ta Xxx, Tallinn garaažiboksi nr 19 omanik. 15.12.
76. a helistas talle inimene, kellel on garaažiboks samal aadressil. Ta ütles, et garaažides käidi sees ja üritati ka tema 21 / 40 garaažiboksi sisse saada, kuid see ei õnnestunud. Garaažiboksi juurde minnes avastas kannatanu, et ukseriiv on katki lõigatud ja kõver. Samuti oli vasak garaažiuks kõveraks väänatud, mille tagajärjel oli uks deformeerunud. Ukseriivi parandas tasuta naaber, ust ei ole ta jõudnud parandada. Ukse lõhkumisega tekitati talle kahju summas 150 eurot. Kannatanu käis viimati enda garaažiboksi juures 14.12.
77. a ning sel ajal olid uksed korras. Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 116-123), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx asuva garaažimaja boksi nr
78. Nähtuvad sündmuskoha olustik ja garaažiboksi uksel olevad murdmisjäljed. Grupis sissetungimisega varguse toimepanemist kinnitavad asitõendi vaatlusprotokollid, fototabeliga (II kd tl 127-151, 152-166, 167180; salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Tallinna liikluskaamerate, Tallinnas xxx asuva A teenindusjaama videokaamera ja Tallinnas Xxx asuva hooneühistu turvakaamera videosalvestisi 15.12.
79. a kuupäevast. Videosalvestiselt nähtub, kuidas 15.12.2022 kella 04:16 paiku sõidab musta värvi sõiduk Kia Ceed (registreerimisnumbriga xxx) Peterburi teel Väo teele. Xxx garaažikompleksi juures väljub autost kõhnema kehaehitusega meesterahvas, kellel on käes suured lõiketangid. Autost väljub ka autojuht kelleks on tugevama kehaehitusega meesterahvas ning mõlemad meesterahvad üritavad garaažikompleksi ja garaažibokside väravaid avada. Edasi liiguvad isikud garaažibokside juures ning kella 05:07 paiku tulevad mõlemad meesterahvad garaažikompleksi nurga tagant välja, hoides käes esemeid. Meesterahvad kõnnivad sõiduki poole ja lahkuvad sõidukiga sündmuskohalt. Tõendavad grupis sissetungimisega varguse toimepanemise aega, süüdistatavate tegevust ja liikumist kuriteo toimepanemise ajal ja kohas.
80. Süüteo toimepanemist D. Matarase poolt tõendavad liiklusregistri andmete väljatrükk (II kd tl 181), millest nähtub, et sõiduki KIA Ceed (registreerimismärgiga xxx) omanikuks on V K OÜ ja tunnistaja E U ütlused (II kd tl 182-186), mille kohaselt on tema V K OÜ juhatuse liige ning sõiduautot Kia Ceed kasutas ajavahemikul 14.15.12.
81. a Dmitri Mataras. Kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendavad tema kahtlustatavana antud ütlused (IV kd tl 183-188, V kd tl 3-12, 22-29), milles ta tunnistab ennast grupis sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 14-21), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani.
82. Kuriteo toimepanemist D. Matarase poolt tõendavad tema kahtlustatavana antud ütlused (V kd tl 77-79, 125-131, 160-168), mille ta tunnistab ennast grupis sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises osaliselt süüdi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 132-137), mille käigus näitas D. Mataras ette koha, kus vargus garaažiboksist toime pandi.
83. Kohus leiab, et P. Ževnerovi ja D. Matarase ütlused n-ö garaaživarguse kohta on üldjoontes usaldusväärsed, seda mh tegude toimepanemise aja ja koha ning varastatu osas. Samas ei nõustu kohus selle versiooniga, et D. Mataras ei teadnud vargusest midagi ega osalenud selles. Nimetatud osas kohus süüdistatavate ütlusi usaldusväärseteks ei pea.
84. Kuigi P. Ževnerov on Xxx varguse osas väitnud, et D. Mataras varguses ei osalenud ega teadnud sellest midagi (IV kd tl 185), siis D. Matarase ütlustest nähtub vastupidine. Xxx varguste puhul on D. Mataras ise möönnud, et ta läks P. Ževnerovi 22 / 40 sõidutama ja teadis, et viimasel on plaan minna midagi varastama, mispeale sõideti garaažide juurde, kus P. Ževnerov väljus autost sõrgkangi või tööriistakohvriga ja naasis tund hiljem ühe või kahe kohvriga, mida tal varem polnud. Ta pole ka välistanud seda, et võis Paveli palvel lähemale sõita ja autosse toodi veel esemeid (V kd tl 128-129). Seega on D. Mataras väljendanud oma teadlikkust sellest, et P. Ževnerov läks vargile ja tema pakkus selleks P. Ževnerovile nii transporti teo toimepanemise kohta, kui ka pärast varastatu minematoimetamisel. Seega kumab P. Ževnerovi ütlustest soov minimeerida D. Matarase rolli sündmuse juures, mis ei ole aga kooskõlas D. Matarase end mõnevõrra süüstavate ütlustega.
85. Lisaks sellele on kõnekas, et asitõendite vaatlusprotokollide kohaselt ja nende aluseks olevatelt videosalvestistelt on näha see, kuidas ka sõiduki juht väljub ja tegutseb garaažikompleksi juures koos teise isikuga, püüdes avada nii garaaživäravaid, kui ka tassides mingeid esemeid, toimetab seejärel auto juures (II kd tl 130-131, 139, 147, 148, 152-153, 157, 161, 162). Kohus nõustub, et üksnes videopildi järgi ei saagi alati üheselt tuvastada teo toimepannud isikuid. Kohus hindab tõendeid kogumis, mis lihtsustatult öeldes tähendab muuhulgas seda, et tervikpildi kuriteost võivad luua koosmõjus väga erinevad tõendid. Lähtudes P. Ževnerovi täpsustatud ütlustest, viibis ta Xxx juures üksnes Dmitri Matarasega (V kd tl 29). D. Matarase kinnitusel juhtis sõidukit tema (V kd tl 128-129). Järelikult sai selleks teiseks isikuks olla üksnes D. Mataras. Praeguses kriminaalasjas on kohus D. Matarast näinud paljukordselt nii kohtuistungitel, kui arvukatelt videosalvestistelt. Ka sel põhjusel ei ole kohtul tekkinud kahtlust selles, et videopildis kujutatud tugevama kehaehitusega meesterahvas on just D. Mataras. Videosalvestustelt ja vaatlusprotokollidest nähtub seega D. Matarase aktiivne tegutsemine – ta püüab avada väravaid, tassib esemeid auto juurde, liigutab autot, sõidutab P. Matarast. Kummagi ütluste kohaselt sõidutati varastatud esemed minema D. Matarase juhitud autoga. Nimetatu lükkab ümber ka D. Matarase ütlused selle kohta, et tema varguses ei osalenud.
86. D. Matarase ja tema kaitsja hinnangul ei ole videosalvestised tõendiväärtust omavad ja lisaks ei ole need asjas lubatavad, kuna videopilt on kiirendatud. Kohtu hinnangul on salvestised asjakohased ja lubatavad tõendid. Nõustuda saab sellega, et videopilt ei ole kõrge kvaliteediga ja normaalsest kiirem. See ei tähenda, et tegu oleks lubamatu tõendiga. Seejuures ei ole kahtluse alla seatud seda, et neil kujutatud varguse toimepanemine on aset leidnud või et videopilti on kuidagi tahtlikult töödeldud. Kohus on salvestisi vahetult uurinud. Enamikul juhtudel, kui on tegemist turvakaamerate salvestistega, tulebki kohtul veenduda faktilistes asjaoludes nii, et videopilti tuleb pidevalt pausile panna. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on algselt normaalkiirusel jooksva videopildiga või sellest mõnevõrra kiirema videoga. Praegune videokiirus seda tõendi sisulise uurimise protsessi kuidagi mõjutanud ei ole. Kui programm seda võimaldab, saab videot ka aeglasema kiirusega esitada. Kumbki neist tegevustest tõendi vaatlemisel ei mõjuta tõendit sisuliselt.
87. Mis puudutab seda kaitseväidet, et D. Mataras garaažiboksides sees ei käinud, siis tuleb tõdeda, et ka see ei tähenda õiguslikult nagu ei võiks D. Mataras olla grupiviisilise varguse toimepanija (kaastäideviija). Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline (RKKKo 3-1-1-18-08, p 14). Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et D. Matarase teopanus ehk tema käitumisaktid olid 23 / 40 olulised varguse toimepanemisel. Kogu seda kuriteoepisoodi tuleb näha tervikuna, kus tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult. Olukorras, kus D. Mataras püüab koos P. Ževneroviga lahti kangutada lukustatud garaažibokse ja tassib mõnest neist saadud võõrast vara, saab rääkida sellest, et kumbki neist hoidis ühtsest tahtest hõlmatud sündmusi enda kontrolli all.
88. 18.12.-28.12.
89. a varguse episoodis aadressil Xxx, Peetri alevik (koos Dmitri Matarasega): kannatanu R N ütluste (II kd tl 193-196, 198) kohaselt läks ta 28.12.
90. a endale kuuluva garaažiboksi nr 8 juurde aadressil Xxx, Peetri ning avastas, et garaažiukse ülemine laud oli ära võetud ja see vedeles õues maas. Samuti oli lukuaas katki, sealt oli metallist tükk välja lõigatud. Teine lukk oli samuti lõhutud. Ta lasi tuttaval keevitada aasa kinni ja ostis uue luku summas 70 eurot. Garaažist oli varastatud esemeid väärtuses 4049,76 eurot. Viimati käis ta enda garaažiboksis 18.12.
91. a, siis oli kõik korras. Lahkudes pani ta ukse mõlemad lukud kinni. Sissemurdmise jälgi ja tekitatud varalist kahju tõendavad A. S poolt edastatud e-kirjad koos lisadega (II kd tl 74-83). Sissetungimisega varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 227-235), milles on vaadeldud Harjumaal, Peetri alevikus xxx asuva garaažiboksi nr
92. Nähtuvad murdmisjäljed uksel ja võetud DNA proovid. Tõendab sündmuskoha olustikku. Varguse toimepanemist kinnitavad vallasasja hoiulevõtmise protokoll, fototabeliga ning S B avaldus (III kd tl 1-5), millest nähtub, et sõidukis Renault Master (registreerimismärgiga xxx) olevad esemed ei kuulu sõiduki omanikule ja ta andis need 17.02.
93. a üle politseile. S. B andis novembri keskel auto rendile firmale T ning autot võis kasutada keegi firma töötajatest. Asitõendi vaatlusprotokollist, fototabeliga (III kd tl 6-19) nähtuvad sõidukist Renault Master vallasasjana hoiule võetud esemed, mis olid kannatanu R. N poolt kirjeldatud kui tema garaažiboksist varastatud esemed. Kannatanule on esemed tagastatud (kd III tl 20). Kuriteo toimepanemist P. Ževnerovi poolt tõendavad tema kahtlustatavana antud ütlused (V kd tl 3-13, V kd tl 22-29), milles ta tunnistab ennast grupis sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises süüdi ja annab varguse toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 14-21), mille käigus näitas P. Ževnerov ette koha, kus ta varguse toime pani. Kuriteo toimepanemist D. Matarase poolt tõendavad tema kahtlustatavana antud ütlused (V kd tl 80-82, 125-131, 160-168), milles ta tunnistab ennast grupis sissetungimisega toimepandud varguse toimepanemises osaliselt süüdi ja selgitas toimepandut ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabeliga (V kd tl 132137), mille käigus näitas D. Mataras ette koha, kus vargus garaažiboksist toime pandi.
94. Kohtuistungil D. Mataras ennast varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Samas ei ole selline positsioon kookõlas asjas kogutud tõenditega. Esiteks on D. Mataras andnud eeluurimisel üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas Pavel Ževnerov soovis vargile minna ja koos sõideti teo toimepanemise kohta. Seal sõitis ta garaažile lähemale, aitas asju autosse laadida ja ka hiljem transportida. Samas on kinnitanud, et asjad olid juba garaažist välja tõstetud ja tema garaažis sees ei käinud. Pärast sai ta Pavelilt esemete eest saadud rahast 200 eurot (V kd tl 129). Lisaks on P. Ževnerov andnud veelgi täpsemaid ütlusi, mille kohaselt läksid nad ühiselt Peetri kanti vargile. Tema avas ühe ukse ja kutsus D. Matarase garaaži juurde. D. Mataras vaatas garaažist esemeid, mida saaks kaasa võtta ja kergesti maha müüa, ta ise vaatas garaaži tagaosast esemeid. Pärast laadisid koos asjad autole (V kd tl 11). Seega nähtub, et kuigi D. Mataras on end püüdnud teost distantseerida, on nende ütlused siiski kattuvas osas 24 / 40 omavahel kooskõlalised. Kohus ei pea usaldusväärseks D. Matarase ütlusi selle kohta, et ta üksnes aitas asju autosse laadida. Selle vastu räägib ühelt poolt väga suur varastatud asjade kogus ja asjaolu, et D. Mataras sai ka enda sõnul pärast arvestatava summa raha. Lisaks tuleb rõhutada, et katkise garaažiukse lingilt pärinevalt bioloogilisest materjalist tuvastati nimelt D. Matarasele kuuluv peamine DNA-profiil (II kd tl 238-239). Seega ei saanud D. Matarase roll piirduda varastatud esemete tõstmise ja transpordiga (mis oleks siinsetel asjaoludel samuti karistatav), vaid ta tegutses aktiivselt varguse toimepanemisel, aidates garaažist esemeid ära viia. Ilmne on seegi, et asjade garaažist välja tõstmisel pole vargus lõpule viidud ja ilma D. Matarase abita poleks saanud P. Ževnerov kõiki neid esemeid varastada. Arvestades taolist D. Matarase rolli varguse toimepanemisel, saab ka siinkohal sarnaselt eelmisele garaaživargusele tõdeda, et D. Matarase teopanus oli varguse toimepanemisel oluline.
95. Kohus on seisukohal, et P. Ževnerovi poolt toimepandud vargused moodustavad sisulise süsteemi ja tegemist on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kuivõrd osad vargused on toime pandud sissetungimise teel ning grupis koos D. Matarasega, siis on P. Ževnerovi teod õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

26. Karistusregistri väljatrüki järgi on D. Matarasel üks kehtiv kriminaalkaristus

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi (VIII kd tl 62).

D. Matarast on karistatud kriminaalkorras 16.11.2022. a kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi (V kd tl 223-228).

Tookord mõisteti D. Mataras süüdi kokku seitsmes varguseepisoodis, mis pandi toime ajavavahemikus 20.04.

1. a kuni 08.07.
2. a. Praeguses kohtuasjas on talle esitatud süüdistus kahes varguseepisoodis, mis on toime pandud 15.12.
3. a ja 18.12.-28.12.
4. a. Oluline on tähele panna, et D. Mataras on viimase karistuse kandmiselt vabanenud 02.12.
5. a ehk varguste toimepanek alanud vähem kui kahe nädala möödumisel pärast vanglast vabanemist. Mõlemal juhul on tegemist olnud sissetungimise teel toime pandud vargustega, kus varguse objektideks on olnud väärtuslikud esemed (tööriistad, sõidukid jm). Kohtu hinnangul saab nende iseloomustavate asjaolude tõttu asuda järeldusele, et varguste toimepanek on saanud D. Matarasele harjumuseks, s.o. elustiiliks. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi ja tegemist on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kuivõrd vargused on toimepandud sissetungimise teel ning grupis koos P. Ževneroviga, siis on D. Matarase teod õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

27. Kohus leiab, et nii Pavel Ževnerov kui ka D. Mataras panid kõik kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd nad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja nad ka teadsid, et see nende tegevuse järel saabub. Seejuures ei leidnud kinnitust D. Matarase väited selle kohta, et ta üksnes abistas P. Ževnerovi varastatud esemete transpordil. Küll aga leidis kinnitust D. Matarase aktiivne tegevus kaastäideviijana, ühiselt ja kooskõlastatult. Seejuures liiguti varguste toimepanemise kohtadesse juba sellise teoplaaniga, mis viitab samuti kavatsetusele. II. Pavel Ževnerovi süüdistus

§ 329järgi 25 / 40 28.

Asjas puudub vaidlus selles, et P. Ževnerov viibis Viru Vanglas, ta oli sealt lubatud välja tööle ja töölt ta vanglasse enam ei naasnud. Selles osas on P. Ževnerov oma süüd täielikult ka tunnistanud. Lisaks kinnitavad P. Ževnerovi poolt karistuse kandmisest kõrvalehoidmist järgnevad kirjalikud tõendid:

1. Asjaolu, et P. Ževnerov oli kinnipeetav, kes kandis karistust Viru Vanglas, nähtub Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.
2. a kohtuotsusest (VI kd tl 11-12), Viru Vangla 23.09.
3. a käskkirjast (VI kd tl 3-5), aga ka Viru Vangla töötajatest tunnistajate U. V ja K P ütlustest (VI kd tl 21, 23) ja P. Ževnerovi ütlustest (VI kd tl 34). Seda, et P. Ževnerov oli tähtaegselt lubatud väljaspool vanglat tööle B VX OÜsse kinnitab B VX OÜ taotlus (VI kd tl 2), Viru Vangla ametniku K P käskkiri (VI kd tl 3-5) ja samuti K P ütlused (VI kd tl 23). Käskkirjaga oli P. Ževenrov 23.09.
4. a tutvunud (VI kd tl 3). Samast nähtub seegi, et tööaeg lõpeb kl 18, keelatud oli kõrvale kalduda etteantud marsruudist, tagasi tuli pöörduda töö lõppedes ning tagasisõidu aeg nähakse ette väljasõidutunnistusel. Seda, et P. Ževnerov 19.11.
5. a õigeks ajaks vanglasse tagasi ei ilmunud, on ta ise kinnitanud (VI kd tl 34). Tema mitteilmumist tõendavad ka tunnistajate U. V, K P, T P ütlused. Asjaolu, et P. Ževnerov oli 19.11.
6. a tööl, kuid lahkus sealt kella 16 paiku, on kinnitanud temaga koos töötanud V P (VI kd tl 30). Tunnistaja K P ütluste kohaselt oli P. Ževnerov tööandjalt eelnevalt nõudnud oma väljasõidutunnistust väitega, et ta töö on valmis (VI kd tl 23). P. Ževnerovi tagaotsitavaks kuulutamine vanglasse tagasilmumise põhjusel nähtub tagaotsitavaks kuulutamise määrusest (VI kd tl 6). Seda, millal P. Ževnerov kinni peeti, kinnitavad tunnistaja U. P ütlused. Nimelt on ta kirjeldanud, kuidas 21.11.
7. a märkas ta Jõhvis Konsumi kaupluse juures juhuslikult P. Ževnerovit. Ta kutsus abijõude. Auto tagaistmel istus joobetunnustega P. Ževnerov ning P. Ževnerov allus tunnistaja korraldusele autost väljuda ja ta pidas kella 11:38 ajal P. Ževnerovi kinni (VI kd tl 26).
8. P. Ževnerovi teadlikkust karistuse kandmise tingimustest ja selle täitmisest kõrvalehoidumisest tõendab see, et ta on kinnitanud omakäeliselt tingimusi, mis seati temale väljaspool vanglat töötamise käskkirjaga. P. Ževnerovi teadlikkust vanglasse ilmumise kohustuse täitmise vajadusest kinnitavad ka tunnistajate K P ja V. P ütlused, mille järgi lahkus P. Ževnerov töötamise asukohast enne tööaja lõppu. Sellise käitumisega on P. Ževnerov toime pannud kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidumise ehk

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Arvestades P. Ževnerovi poolt väljasõidutunnistuse küsimist, selleks et varem lahkuda töökohast ja mitte naastes vanglasse, on P. Ževnerov kuriteo toime pannud kavatsetult. III. Dmitri Matarase süüdistus kütusetankla episoodis
2. Dmitri Mataras oma süüd seoses võõra kütusekaardiga tehtud kütuseostudega ei tunnistanud, märkides kohtus, et ta ostis selle kütusekaardi. Kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi, milles ta ei ole oma süüd tunnistanud. Iseenesest puudub siinses episoodis vaidlus selle osas, et just D. Mataras oli see isik, kes kõigil süüdistuses nimetatud kordadel kütust tankis, sest seda on ta tunnistanud ülekuulamisel (VIII kd, tl 56). Samas on ta selgitanud, et sai kütusekaardi oma tuttava N käest. See on N endise 26 / 40 tööandja kaart, kes on Nle raha võlgu ning tema võis selle kaardiga maksta kütuse eest ja pool rahast tuli maksta sularahas Nle. Ta võttis kaardiga kütust ja maksis Nle 1500 eurot ehk ta sisuliselt ostis selle kütuse (VIII kd tl 56). Kohus leiab, et D. Matarase ütlused on selles episoodis osalt ebausaldusväärsed ja selles osas neid tõendina arvestada ei saa. Nimelt ei saa kohus usutavaks pidada D. Matarase selgitust selle kohta, et ta sai selle kaardi kannatanuks oleva ettevõtte endise töötaja, kellegi Lasnamäel elava N käest. See versioon on ühelt poolt eluliselt ebausutav ning vastuolus ka teiste asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega. Kannatanu C OÜ esindaja, J L on andnud ütlusi selle kohta, et Jetoili kütusekaart varastati ettevõtte töötaja M S ainukasutuses olevast sõidukist, ning nende ettevõttes ei tööta N-nimelist isikut, kes elaks Lasnamäel (VIII kd tl 32pö). Samasisulisi ütlusi on andnud ka kannatanu M S, kelle sõidukist kütusekaardid jm esemed varastati (VIII kd tl 9pö). Antud kütusekaart oli seotud nimelt sõidukiga registreerimismärgiga xxx, ehk autoga, mida kasutas vaid M S (VIII kd tl 3). Neil põhjustel ei saa tõele vastata D. Matarase versioon kokkuleppest kellegi Nga, kes lubas tal kütusekaardiga kütust tankida ja mille eest pidi D. Mataras talle ka teatud ulatuses tasuma. Tegemist on süüdistatava väljamõeldisega, millega ta püüab näidata oma süüd väiksemana. Olgu lisatud, et kuivõrd kütusekaart on sisuliselt maksevahend, siis on see väljastatud kasutamiseks konkreetsele isikule, nt juriidilisele isikule või viimase töötajatele. Kolmandad isikud ei olegi õigustatud kaarti kasutama. Ka D. Matarase nimetatud asjaoludel, kus keegi väidab, et talle on endine tööandja raha võlgu ja tööandja kütusekaardiga tuleks see võlg n-ö tasaarveldada, on keskmisele inimesele arusaadav ka see, et kaardi kasutamiseks nõusolek tegelikult puudub. D. Matarase ütlused selles osas, et ta rentis A haagise, millega vedas tangitud kütust on üldjoontes usaldusväärsed. Neid kinnitab nt AS A vastus nõudekirjale koos lisaga, mis tõendab, et perioodiks 10.12.– 11.12.
3. a renditi kahest erinevast A tanklast järelhaagiseid, rentniku kontaktideks oli e-postiaadress xxx, mis viitab otseselt Dmitri Matarasele (VIII kd tl 31). Tankimiste ajad ja asjaolud nähtuvad asitõendi vaatlusprotokollist ja selle aluseks olevatelt videosalvestistelt, kus on näha muuhulgas seda, et mitmel korral sisestatakse makseautomaati PIN-koode, tangitakse „A“ kirjadega haagises olevatesse anumatesse. Seda, et C OÜ kütusekaardiga tangiti 10.12.–11.12.
4. a 3823,73 euro (2525,58 liitrit) eest Jetoili Vana-Narva mnt tanklas diislikütust, kinnitab kliendikaartide aruanne (VIII kd tl 3). Tekitatud kahju suurust on kinnitavad ka kannatanu esindaja J. L ütlused (VIII kd tl 32pö).
5. Seega on üheselt tõendamist leidnud, et D. Mataras tankis temale võõra kütusekaardiga, mille kasutamiseks puudus tal tegelikult mistahes õigus.
6. Süüdistuse järgi on D. Matarase käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatilise vargusena.

Kohus leiab, et see kvalifikatsioon ei ole kohane ja sellistel asjaoludel toime pandud süütegu vastab

§ 213

lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule ehk tegu on teisele isikule varalise kahju tekitamisega arvutiprogrammi sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja seda isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. D. Matarast on varem varguste eest karistatud, mis nähtub karistusregistri väljatrükist ja 16.11.2022. a kohtuotsusest. Praegu on tegemist juhtumiga, kus D. Matarasel ei olnud C OÜ nõusolekut kütusekaardi kasutamiseks, see oli omavoliline. Kütusekaardi PIN-koodi makseautomaati sisestamine on üldteadaolevalt eelduseks selleks, et makseid haldav arvutisüsteem kontrolliks PIN-koodi paikapidavust ja ostuks vajalike vahendite olemasolu. Seega on D. Mataras PIN-koodi sisestades jätnud eksliku mulje, et tegemist on kaardi 27 / 40 kasutamisõigust omava isikuga ja selle järel tegi süsteem varakäsutuse, mis vähendas kannatanu vara. Selline tegevus kujutab endast ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi sekkumist, selle tulemusel on mõjutatakse andmetöötlusprotsessi ning tekitati kannatanule varaline kahju. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (RKKKo 3-1-1-35-10, p 8.2; 3-1-1-36-15, p 14–15). Siinsel juhul on kuriteo kvalifikatsiooni muutmine ka lubatav, sest D. Mataras on saanud end piisavalt selle kvalifikatsiooni vastu kaitsta – ta on esitanud aktiivselt kaitseväiteid just nimelt seoses kütusekaardi kasutamisega, väites et selle kasutamine oli tema arvates lubatav. Kuigi ei ole teada, kuidas D. Mataras võõra kütusekaardi koos PIN-koodiga endale sai, pidi talle olema arusaadav see, et kaardi kasutaja selleks igal juhul nõusolekut andnud ei ole. Tema versioon kaardi saamise kohta tuttava käest asjas kinnitust ei leidnud. Üldteadaolevalt on maksekaartidel märgitud ka selle kasutaja nimi. Sisestades talle võõra kütusekaardi andmed makseautomaati ja tankides sellega kütust, oli D. Matarase eesmärk osta kütust kannatanu arvel ehk ta tegutses varalise kasu saamisel kavatsetult. PIN-koodi sisestamise näol andmetöötlusprotsessi sekkumine ja selle tulemuse mõjutamine oli hädavajalik tingimus, et lõppastmes ebaseaduslikult varalist kasu saada. Oma käitumisega pidas D. Mataras vähemalt võimalikuks, et selliselt õnnestub tal varalist kahju saada ja teisele isikule varalist kahju tekitada. Tervikuna on D. Mataras arvutikelmuse toime pannud kavatsetult. IV. Dmitri Matarase süüdistuses

§ 209lg 1 p 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi 35.

Dmitri Mataras on oma süüd P OÜ-ga seonduvates süütegudes täielikult tunnistanud ja seega puudub vaidlus nende süütegude faktilistes asjaoludes. Kohtuistungil ei nõustunud ta siiski esitatud tsiviilhagiga ning leidis, et autole oli tehtud kaskokindlustus. Kohtueelses menetluses on ta leidnud, et tema roll oli üksnes auto rentimine ja üleandmine. Arvestades, et süüd on D. Mataras tunnistanud, kuid on leidnud, et tema süü nendes tegudes polnud suur, käsitab kohus asjas kogutud tõendeid määral, mis võimaldab saada tervikpildi D. Matarase tegevusest. Kuivõrd süüdistuse järgi olid kõik need kuriteod suunatud lõppastmes konkreetse eesmärgi saavutamisele, on põhjendatud käsitleda kõiki süütegusid koos.

1. Kannatanu P OÜ juhatuse liikme D P ütlustest nähtub, et tema ettevõtte P OÜ rentis sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx. Sõiduk kuulus A OÜ-le, kuid ta on ka selle ettevõtte omanik ja juhatuse liige. Volituse alusel võib kumbki ettevõte rentida teise ettevõtte sõidukeid. Sõiduki andis rendile uus töötaja, kes ei kontrollinud dokumente piisavalt. Kohas, kus sõiduki GPS-signaal kadus, olid Porsche rehvijäljed ja palju verd, kannatanu esindaja on selle kinnituseks lisanud ka kohapeal tehtud fotod. Kaskokindlustus sõidukil puudus. Sõiduk oli plaanis edasi müüa 40 000 euroga, selleks olid tehtud fotod. 29.09.
2. a seisuga oli selle väärtus vähemalt 36 000 eurot, sest lisaks 33 000-eurosele ostuhinnale oli sõidukiga seoses tehtud kulutusi (III kd tl 73-74; 141-144; IV kd tl 240-241; 249-250). Sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx varustuse kirjeldus ja seisukord nähtub kannatanu esindaja poolt esitatud fotodelt (V kd tl 242-247). Liiklusregistri väljatrükist, registreerimistunnistuse koopiast ja müügilepingust nähtuvad mootorsõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx andmed, mh et mootorsõiduki omanik on A OÜ ja kasutajaks D P (III kd tl 75, 80-81, 82). D P poolt anti uurijale üle sõiduki soetamist ja väärtust kinnitavad ning rentimisega seotud dokumendid. Rendilepingust XXX nähtub, et 11.01.
3. a sõiduki rentimisel märgiti rentnikuks A G. Samas on A G 28 / 40 kriminaalasjas nr 23231500036 kannatanuna andnud ütlusi selle kohta, et 01.01.202302.01.2023 varastati tema autost erinevad esemeid, sh tema nimele välja antud IDkaart ning juhiluba (III kd tl 93). Seega ei saanud A. G 11.01.
4. a sõidukit ka rentida. Tunnistaja D M näol oli tegemist P OÜ töötajaga, kes rentis sõiduki. Tema ütluste kohaselt 11.01.2023 helistas meesterahvas numbrilt xxx ja soovis rentida Porsche Cayenne’i. Kella 18:30 ajal tuli umbes 40-aastane meesterahvas Tallinnas Xxx juurde ja sõlmis sõiduauto Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx kirjaliku rendilepingu nr XXX perioodiks 11.01.2023-14.01.
5. Mees tasus 500 eurot tagatisraha ja 405 eurot rendi eest. 14.01.2023 lepingus märgitud kontaktnumbritele enam ei vastatud ja sõidukit ei tagastatud. Sõiduki GPS näitas sõiduki asukohaks Läti Vabariiki (III kd tl 97pö). Tunnistaja D M on äratundmiseks esitamisel kindlalt välistanud fotol nr 2 oleva meesterahva. Samas on ta kirjeldanud, et rentnikul olid juuksepiiri keskosas pikemad juuksed ja äärtes lühemad juuksed. D. Mataras paiknes äratundmiseks esitamise fototabelis fotol nr 1 (III kd tl 101-104). Kohus tõdeb, et nii kohtusaalis nähtu kui foto nr 1 kohaselt vastab just D. Mataras enim tunnistaja kirjeldusele.
6. Tunnistaja A F on andnud ütlusi selle kohta, et ta andis oma sõiduki Kia Carnival registreerimismärgiga xxx kasutada oma poja S F sõbrale B, kes kasutas sõidukit ka tõenäoliselt 11.01.
7. a (III kd tl 107). Tunnistaja A F on B S’i ära tundnud kui Bnimelise isiku, kes kasutas seda sõidukit (III kd tl 109-113). Tunnistaja S F ütluste kohaselt andis ta 20.12.
8. a oma tuttavale B S kasutada oma isa sõiduauto Kia Carnival registreerimismärgiga xxx. Bi teab ta läbi viimase tüdruksõbra A K. 11.01.
9. a õhtul tõi B sõiduki Kia tagasi ning auto üleandmisele tema elukohta xxx Pärnu saabus ka teine sõiduauto Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx, mille roolis oli tunnistajale tundmatu tumedama nahavärviga meesterahvas. Pärast istus B ise Porsche rooli ja nad sõitsid koos tundmatu meesterahvaga ära, kuna neil oli kiire. Võimalik, et nad ütlesid, et lähevad Lätti või kuulis ta sellest hiljem. Number xxx võis olla üks numbritest, millelt B on talle
10. aasta jaanuaris helistanud (III kd tl 116). S F on äratundmiseks esitamisel tundnud fotol nr 1 olevas isikus ära mehe, kes sarnaneb enim isikule, keda ta nägi Kia tagastamisel koos Biga – selleks isikuks on A J (III kd tl 119-121). Sõidupäevik, DVD-plaadil olevad salvestised ja kuvatõmmised annavad tervikliku pildi sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx liikumistest ning kinnitavad selles osas ka kannatanu esindaja D P, tunnistajate D. M ja S. Fi ütluste paikapidavust. Seejuures nähtub, et sõiduk alustas liikumist Tallinnast, viibis 11.01.
11. a Pärnus xxx juures ja viimane sõiduki asukoht salvestati Riia lähistel (III kd tl 130, 135-138). Teabesalvestise vaatlusprotokollidest ja DVD-plaadil olevatelt salvestistelt nähtuvad 11.01.
12. a kõnefailid ajavahemiku kell 16:28 kuni 18:24 kohta, sh see, et helistatud on numbritelt xxx, xxx. Kõnede sisu järgi sooviti rentida sõidukit, täpsemalt Porsche Cayenne’i (III kd tl 145-152). Telefoninumbrid xxx ja xxx on Super (Telia) kõnekaartide numbrid ja need aktiveeriti vastavalt 11.01.
13. a ja 07.01.
14. a (III kd tl 156). Sideettevõtjalt andmete pärimise loa taotluse alusel saadud (III kd tl 158-161) andmete (III kd tl 162, 164) põhjal koostatud protokollid (tl 162-177) võimaldavad järeldada, et telefoninumbrit xxx kasutas B. S, numbrit xxx, aga Dmitri Mataras. 11.01.
15. a on toimunud nende numbritega suhtlus D P kasutusse antud telefoninumbriga. Samuti nähtub, et 14.01.-16.01.
16. a on D P kasutuses olevalt numbrilt püütud sõnumeid saata ja helistada eelmainitud numbritele. D. Matarase ja B. Si abonentide vaheline suhtlus on olnud perioodil 11.
17. kuni 25.01.
18. a. Lisaks nähtub, et B. Si kasutuses olevalt numbrilt on suheldud abonentnumbriga, mille kasutaja on A J. Asitõendi vaatlusprotokollist koos 29 / 40 fototabeliga ja DVD-plaadil olevatelt videosalvestistelt (III kd tl 178-183) on tuvastatav see, kuidas toimus renditud sõiduki üleandmine. Muuhulgas nähtub, kuidas punases jopes meesterahvas ja naisterahvas vahetavad 11.01.
19. a Xxx Tallinnas pabereid ja mees annab naisterahvale raha. Seejärel asub meesterahvas kella 18.34 paiku juhtima sõidukit Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx. Kogu selle aja on näha Xxx juures ka hallikat universaalkerega autot, mille juures seisis ühel hetkel ka punases jopes mees. B. Si kasutuses olnud, hallika universaalkerega sõiduki Kia Carnival reg nr xxx ja Porsche Cayenne reg nr xxx ja nendega liikunud kolme meesterahva suhtlus ja koos liikumine 11.01.
20. a kella 18.53 kuni 19.16 paiku on tuvastatav asitõendi vaatlusprotokollist ja videosalvestistelt, mis pärinevad Xxx 43 asuva C K, Tallinna avaliku ruumi ja Xxx 45, Kristiine keskuse turvakaameratest (III kd tl 188-202). Seejuures on tanklakaameratest näha ja kuulda, et üks isikutest pöördub teise poole nimega „B“ ja küsib R sõitmise järele. Näha on kõnekaardi ostmine ja hiljem telefonis SIM-kaardi vahetamine. Samuti nähtub, et punases jopes mees ostab naisetrahvalt beeži jope. See punases jopes mees on sarnane D. Matarasele, seejuures tõdeb kohus, et samalaadset, punast värvi ja vasakul varrukal olevate heledate kirjadega jopet kandis D. Mataras eespool tuvastatult kütusekaardiga tankimisel. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja salvestistega (III kd tl 204-208) saab järeldada, et eelnevalt kirjeldatuga samalaadne halli värvi universaalkerega Kia ja tume Porsche maastur on liikunud 11.01.
21. a kella 21.10 paiku Pärnusse. Hiljem on liikluskaameratest tuvastatud sõiduki registreerimismärgiga xxx liikumine Ikla suunal. B Si poolt välja antud nutitelefon Apple iPhone andmetest (III kd tl 211-212) nähtub muuhulgas see, et ta on 10.
22. kuni 17.01.
23. a suhelnud mitmelt numbrilt (sh xxx) D-nimelise kontaktiga (xxx), sõnumites on juttu mh sõitma hakkamisest, hotelli võtmisest, kohtumisaadressist Xxx. Lisaks nähtub, et B. Si kasutuses olevast telefonist on leitud 12.01.
24. a loodud foto sõidukist Porsche Cayenne registreerimismärgiga xxx (III kd tl 213-216). Dmitri Mataraselt ära võetud välja antud nutitelefonide Samsung Galaxy ja Huawei andmetest (III kd tl 227-229), nähtub muuhulgas see, et ta on 10.01.
25. a saanud B. Si telefoni vaatluses tuvastatuga samasisulisi sõnumeid, sh on talle edastatud A. K ehk B. Si tüdruksõbra konto andmed. D. Mataras on 11.01.
26. a saanud teiselt numbrilt ka sõnumeid teemal, mis puudutavad talle raha kandmist ja hotelli eest maksmist (III kd tl 230235). AS D vastus koos lisadega kinnitab B Si ja A Ji hotellis ööbimise aega ja seda, et B. S registreeris sõiduki reg nr xxx (III kd tl 252-258). 21.02.
27. a teostati Dmitri Matarase elukohas aadressil xxx läbiotsimine, mille käigus on D. Mataras välja andnud beeži jope, mille ta ostis C K teenindusjaamas. Läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemeid ka vaadeldi (IV kd tl 53-96) ja protokollist nähtub, et D. Matarase poolt välja antud jope (IV kd tl 60-62) sarnaneb sellele, mida on näha 11.01.
28. a Xxx tn C K teenindusjaama kohta käivatel salvestistel ja vaatlusprotokollis (III kd tl 192, 201). Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on D. Mataras tunnistanud, et ta rentis Ai palvel võõra juhiloa alusel sõiduki. A andis talle ka sularaha, üle 900 euro. Ta helistas rendifirmasse, kui oli oma telefoni pannud uue SIM-kaardi, mille sai Ailt ja Bilt. Rendifirmas andis ta saadud juhiloa ja sularaha ning allkirjastas rendilepingu. Pärast võtme saamist sõitis autoga minema, Kotka tn-l andis sõiduki üle Aile. Ise liikus ta edasi Kias, mida juhtis B. Rentimisel kasutatud juhiloa viskas ta hiljem minema, nagu ka numbrile xxx väljastatud SIM-kaardi ja seljas olnud punase HH talveparka. Koos sõideti Kristiine C K-sse. Ta teab, et eesmärk oli rentida sõiduk, et see Lätis maha müüa, kuid hiljem liikus sõiduk Leetu. Tema roll oli sõiduk rentida ja anda see Aile. Selliselt pidi ta kustutama 800-eurost võlga Ai ees. A lubas talle ka raha 8000 eurot, kuid ta ei tea, kas see oli kolme peale või igaühele. Selleks, et 30 / 40 Lätist naasmisel oleks Bil ja Ail kütuseraha, saatis ta 50 eurot K (B. Si tüdruksõber) Revolut kontole (V kd tl 91, 113-114, 118-120, 164-167). Samuti on D. Mataras uurijatele näidanud ette koha, kuhu ta peitis rentimisel kasutatud juhiloa, kuid seda sealt asukohast enam ei leitud (V kd tl 121-124).
29. Porsche Cayenne’iga registreerimismärgiga xxx seotud asjaolusid ja selle liikumist kinnitavad ka B Si ütlused. Nende kohaselt palus tema tuttav J abi Porsche Riiga transportimisel. Selle sõiduki tõi 11.01.
30. a A. Le Coq jalgpalliväljaku lähistel tema ja Ji juurde D. Porschet juhtis edasi J. Tema ise juhtis halli Kia Carnivali, suunduti Kristiine C K juurde. Hiljem tagastas ta Pärnus Kia ja sõitis koos Jiga Porschega Lätti. J andis talle pärast 200 eurot ja hiljem ta enam Jit ega Porschet ei näinud. Tema ei ole Dle juhiluba andnud. Juhiluba nägi ta varem D käes. P OÜ-sse helistas tema SIM-kaardiga, mille andis talle D. Sularaha oli D käes. Sõiduki rentis D. Tema pidi abistama Ji auto viimisel Lätti, sest Jil pole juhiluba. Tema teada plaaniti autoga lihtsalt sõita, kuid hiljem sai Jilst aru, et ta arvatavasti ei tagasta sõidukit. J suhtles tema telefonilt Dga (V kd tl 177-179, 185-188).
31. Kohus toob välja sedagi, et D. Mataras märkis kohtus, et tema maksis sõiduki rentimisel üle 900 euro ja see hõlmas kaskokindlustust. Kui aga autol ei olnud kaskokindlustust, siis tal tekitab küsimusi see, et mille eest ta siis tasus. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kannatanu esindaja sõnul (püsivat) kaskokindlustuse lepingut sellel sõidukil ei olnud. Ka on esindaja selgitanud seda protsessi, kuidas klientidel oli võimalik vormistada lühiajaline kaskokindlustus rendiperioodi ajaks, kuid seda antud juhul ei soovitud. Lisaks tuli maksta rentnikul tagatisraha. Ilmselgelt maksiski D. Mataras sõiduki rendi eest ja tasus tagatisraha. Vastutuskindlustuse lepingut autole ei sõlmitud. Seda kinnitavad D. Matarase ütlused ja ka (võltsitud) rendileping (V kd tl 113, III kd tl 79). Lisaks ei saa märkimata jätta, et kuritegude toimepanemisel, aga ka üksnes rendilepingu võltsimisel, on ilmne, et isegi kaskokindlustuse olemasolul ei olnuks D. Matarase vastutus välistatud, mh kindlustusandja ees. Seega on D. Matarase arusaam vastutusest varalise kahju tekitamise eest ebaõige.
32. Kokkuvõtteks leiab kohus, et eeltooduga on üheselt tõendatud, et Dmitri Mataras oli isik, kes teiste isikutega kooskõlastatult rentis sõiduki Porsche, kasutades selleks võõra isiku nimele väljastatud juhiluba, esines rendilepingu sõlmimisel võõra isikuna, esitas valeandmed rendilepingu sõlmimiseks ja võltsis lepingu allkirjastamisel teise isiku allkirja ning kasutas võltsitud rendilepingut selleks, et sõidukit kasutada. Sellise tegevusega pani D. Mataras kogumis toime

§ 209

lg 1 p 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ehk grupiviisilise kelmuse, tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise. Tõendite pinnalt ei ole tekkinud kahtlust selles, et D. Mataras tegutses kõigi nende süütegude toimepanemisel teadlikult eesmärgiga viia kannatanu eksitusse rentniku isiku osas ja varjata seeläbi enda isikut. Sellise käitumise vajadus on ilmselgelt tingitud sellest, et ta teadis, et sõidukit ei rendita üksnes ajutise kasutamise eesmärgil, vaid et see toimetatakse välisriiki, kus tema kuriteokaaslane püüab seda realiseerida. Teadlikkusele sellest viitavad iseäranis asjaolu, et D. Mataras suhtles rendiettevõttega konspiratiivselt (vahetades oma telefonis SIM-kaardi, millest ta hiljem vabanes) ning samuti D. Matarase ütlused, mille kohaselt lubas A talle ka suuremat summat raha (vähemalt kolme peale jagamiseks 8000 eurot). Võõra tähtsa isikliku dokumendi kasutamine, rendilepingu võltsimine ja selle kasutamine olid hädavajalikud tegevused 31 / 40 selleks, et lõppastmes teadvalt luua rendileandjale asjaoludest ebaõige ettekujutus, mis tingiks viimase varakäsutuse (lepingu alusel sõiduki üleandmise) ning mille tagajärjel tekkis kannatanule varaline kahju. Neid asjaolusid arvestades saab öelda, et D. Mataras tegutses kuritegude toimepanemisel kavatsetult. 41. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. KARISTUS 42. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). Pavel Ževnerov 43.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust.

1. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki (V kd tl 53-57), Viru Maakohtu 27.10.
2. a kohtuotsust (VI kd tl 44-47), millest nähtuvalt on Pavel Ževnerovit varem karistatud

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja

§ 183

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ja MTA väljatrükke (V kd tl 61-61a; VI kd tl 38; VII kd tl 47-48). Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et vargused pani toime seoses narkosõltuvusega. 45. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud 15 varguseepisoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt, kaks neist grupis ja sissetungimisega. Süüdistataval on neli kehtivat samalaadsete kuritegude eest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P. Ževnerovit karistatud ka

§ 218

alusel ehk süüteo eest varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. 46. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises keskmisest suuremaks, kuivõrd kuriteoepisoode ning kannatanuid on palju. Samuti tuleb arvestada, et lisaks poevargustele on P. Ževnerov toime pannud sissetungimisega varguseid garaažiboksidest, kus varastatud esemete väärtused on suuremad kui poevarguste puhul. Lisaks on sissetungimisega toimepandud varguste 32 / 40 käigus tekitatud lisaks vargustele ka varalist kahju (garaažiuste, sõiduki kahjustused). Seega ei ole põhjust rääkida vähesest süüst. 47. P. Ževnerovi teosüü

§ 329järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on keskmisest veidi väiksem.

Tegemist on karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidumisega. P. Ževnerov lahkus avavanglaosakonnast tööle B VX OÜ-sse, kuid ei naasnud ettenähtud ajaks. Ta peeti hiljem kinni kaupluse parklas ja toimetati vanglasse karistuse kandmise jätkamiseks. Vabaduses ta muid kuritegusid toime ei pannud. P. Ževnerov on toimepandud tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. 48. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus avaldanud, et kahetseb toimepandud varguseid, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna. Siiski ei omista kohus sellele

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna liialt olulist kaalu. Seda põhjusel, et kinnipeetavate isikute registri väljatrüki kohaselt vabanes P. Ževnerov eelmise karistuse kandmiselt 23.02.

1. a (VI kd tl 48-50) ning käesolevas asjas on ta vargused toime pannud perioodil 23.04.
2. a kuni 18.12.-28.12.
3. a. Seega on isik lühikest aega pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt asunud toime panema uusi samalaadseid kuritegusid. Isik on ise selgitanud, et ta pani kuriteod toime seoses narkosõltuvusega. Kohtu arvates on P. Ževnerovil olnud võimalus tegeleda probleemiga, mis on tema poolt varguste toimepanemise juurpõhjuseks. Vanglas oli P. Ževnerovil võimalik narkootikumidest hoiduda, kuid vabanedes jätkas ta peatselt uuesti varguste toimepanemist narkosõltuvuse ajendil. Kuna ka eelmiste kuritegude toimepanemise asjaolud on olnud sarnased, siis leiab kohus, et karistuse mõistmisel tuleb reageerida senisest rangemalt. Kohus ei tuvastanud P. Ževnerovi käitumises karistust raskendavaid asjaolusid.
4. Kohus leiab eelneva põhjal, et P. Ževnerovile tuleb

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud ja

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 29.05.–30.05.2022.

a, 29.08.

1. a, 07.02.–08.02.
2. a ja 09.02.– 11.09.
3. a, s.o 7 kuud 7 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust.
4. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. Nagu eelnevalt märgitud, on varguste toimepanek ilmselgelt muutunud P. Ževnerovile elustiiliks, ta ei ole kohtule teadaolevalt püsivat ametlikku töökohta omanud ega teinud midagi enda käitumismustri muutmiseks. Pärast vanglast vabanemist on ta ka lühikese aja jooksul alustanud uuesti varguste toimepanemist. Arvestades, et ta on ise kinnitanud, et pani kuriteod toime narkosõltuvuse mõjul, siis tuleb ka tema poolt narkootikumide tarvitamist pidada riskikäitumiseks. Lisaks kinnitab ka käesolevas asjas esitatud süüdistus

§ 329järgi seda, et P.

Ževnerov ei suuda talle pandud kohustustest kinni pidada. Need iseloomustavad andmed ei veena kohut selles, et käitumiskontrollile allutamine P. Ževnerovi puhul enda eesmärki täidaksid. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on väga tõenäoline, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub 33 / 40 veendumus, et ta suudaks hetkel alluda tingimusliku karistusest vabastamisega kaasnevatele piirangutele ja kohustustele. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole võimalik, kuna vangistus ületab 2 aastat (

§ 69lg 1).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud karistus reaalse vangistusena. Karistusaja hulka tuleb lugeda süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda praeguses asjas vahistuse alguse päev või kohtuotsuse jõustumise päev, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.

1. Pavel Ževnerovi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub kohtul veendumus, et ta suudaks rahalist karistust täita. Süüdistatav on küll öelnud, et enne vahistamist töötas ta mitteametlikult, kuid tema varasem elukäik on näidanud, et tal on raskusi püsiva ametliku töökoha hoidmisega. Seda kinnitavad MTA väljatrükid, mille kohaselt oli P. Ževnerovi
2. a tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast mahaarvamisi 180 eurot,
3. aastal 34 eurot ja
4. aastal 1329 eurot (V kd tl 61-61a; VI kd tl 38; VII kd tl 47-48). Samuti nähtub karistusregistri väljatrükist, et tal on varasemad väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasumata (V kd tl 53-57). Samuti viitab P. Ževnerovi rahalistele raskustele tema poolt eeluurimisel selgitatu, et ta pani varguseid toime eesmärgiga varastatud esemed maha müüa (IV kd tl 209-223). Arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul Pavel Ževnerovi rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades Pavel Ževnerovi poolt peagi peale vangistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine. Dmitri Mataras 52.

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud ühe kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks 3 aastat vangistust.

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud ühe kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks 3 aastat vangistust.

§ 344

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust.

§ 345

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses.

1. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki (V kd tl 169-170), Harju Maakohtu 16.11.
2. a kohtuotsust (V kd tl 223-228), millest nähtuvalt on Dmitri Matarast varem karistatud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 34 / 40 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja MTA väljatrükki (V kd tl 174-175). Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et kuriteod pani ta toime seoses narkosõltuvusega. Ta pani kuriteod toime mh selleks, et saada vahendeid narkootikumide ostmiseks aga ka võla kustutamiseks (sõidukikelmus).

1. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud 2 varguseepisoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt, grupis ja sissetungimisega. Samuti on talle ette heidetud varguseepisoodi seoses kütusekaardiga, mille kohus kvalifitseeris ümber arvutikelmuseks ning kelmuseepisoodi, tähtsa isikliku dokumendi kasutamist, dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus samalaadsete ehk varavastaste kuritegude eest.
2. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises keskmisest veidi suuremaks. 16.11.

1. a kohtuotsusest nähtub, et D. Mataras on jätkanud sarnaste kuritegude toimepanemisega, st varguste objektiks on olnud väärtuslikud esemed (tööriistad, sõidukid, kütus). Samuti on D. Mataras jätkanud sissetungimisega varguste toimepanemist. Ka varasemalt on ta vargused toime pannud võõra valduse murdmisega (parkimismajad, garaažid, piiratud hoovid). Lisaks tuleb arvestada ka seda, et sissetungimisega toimepandud varguste käigus on tekitatud lisaks vargustele ka varalist kahju (garaažiuste, sõiduki kahjustused). Seega ei ole põhjust rääkida ka vähesest süüst. Kuivõrd D. Mataras enda süüd varguste toimepanemises ei tunnistanud, siis ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei tuvastanud D. Matarase käitumises muid karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid.
2. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises keskmisest veidi väiksemaks.

Seejuures on kahju jäänud alla olulise kahju määra ja tegemist oli pigem süüdistatava vaates n-ö soodsa võimaluse kasutamisega. Asjas ei leidnud tuvastamist ka see, millisel konkreetsel viisil jõudis kütusekaart temani, tuvastatav ei ole tema aktiivne tegevus selle hankimisel. Karistus kergendavaid asjaolusid siin ei esine. Seega tuleb teda karistada 2-aastase vangistusega. 57. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 209

lg 2 p 1, 4, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises keskmise lähedane. Nende kuritegude osas kõneleb väga ilmekalt D. Matarase küünilisest hoiakust see, et ta leidis kohtuistungil, et ta tasus just kui kaskokindlustuse eest, mis pidanuks tema vastutuse välistama. Seega ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Samal ajal on ilmne, et kuigi D. Matarasel oli asjas oluline roll, ei osalenud ta enam hiljem sõiduki Eestist väljatoimetamisel ja selle peitmisel. Välistada ei saa sedagi, et ta sõiduki rentimisega pidi kustutama enda võlga kuriteokaaslase ees. Arvestades siiski suurt teosüüd, mis läheneb suurele kahjule, on kohane karistusmäär sanktsiooni keskmäära lähedane. Arvestades, et need kuriteod on vaadeldavad ühe teona, tuleb

§ 63

lg-st 1 mõista karistus raskeimat karisust ettenägeva sätte alusel, s.o

§ 209lg 1 p 4 alusel, mõistes karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

1. Liitkaristusena tuleb mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 6 kuud vangistust. Selle põhjuseks on asjaolu, et toime on pandud väga lai hulk 35 / 40 eriilmelisi varavastaseid süütegusid. Lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, ja sellele omakorda liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus.
2. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. Nagu eelnevalt märgitud, on varguste toimepanek ilmselgelt muutunud D. Matarasele elustiiliks, ta ei ole kohtule teadaolevalt püsivat ametlikku töökohta omanud ega teinud midagi enda käitumismustri muutmiseks. Pärast vanglast vabanemist on ta erakordselt lühikese aja jooksul (8 päeva) alustanud uuesti kuritegude toimepanemist. Arvestades, et ta on ise kinnitanud, et pani kuriteod toime narkosõltuvuse mõjul, siis tuleb ka tema poolt narkootikumide tarvitamist pidada riskikäitumiseks. Need iseloomustavad andmed ei veena kohut selles, et käitumiskontrollile allutamine eesmärki täidaksid. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on väga tõenäoline, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub veendumus, et ta suudaks hetkel alluda tingimusliku karistusest vabastamisega kaasnevatele piirangutele ja kohustustele. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole võimalik, kuna vangistus ületab 2 aastat (

§ 69lg 1).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud karistus reaalse vangistusena. Saadud liitkaristuse, 4 aasta 13 päeva vangistuse, kandmise alguseks tuleb lugeda D. Matarase vahistamise päev käesolevas asjas. Arvestades seda, et kandmisele kuulub reaalne pikemaajalisem vanglakaristus ja D. Mataras hoidus kohtumenetlusest kõrvale, tuleb jätta varem eraldi kohtumääruse alusel kohaldatud tõkend muutmata. 60. D. Matarase osade kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist k