Obsah (7)

§ 423§ 1§ 68§ 73§ 78§ 424§ 63

1-20-4614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4614 (19230200357) Kohtunik Mairi Heins

§ 423

ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav R.A isikukood: XXX; xxx kodanik; elukoht: xxx; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: töövõimetuspensionär; kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.06.2019 - 09.06.2019; kriminaalkorras karistamata Kaitsja Kersti Põld (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1 ja § 424 lg 1 järgi ja mõista talle

§ 1

. Süüdi tunnistada R.A

§ 42363 lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.06.2019 kuni 09.06.2019, s.o 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 8 kuud ja kuud 28 päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui R.A ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-20-4614 4.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda R.A-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Välja mõista R.A-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot.
2. Ülejäänud menetluskulud, s.o kaitsjatasud 102 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud ekspertiisi kulud summas 96 eurot ja 87 eurot, jätta riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel tuleb R.A-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 73 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „R.A , kriminaalasi 1-20-4614, menetluskulud“ ja viitenumber
5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
6. peatüki
7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS R.A ´i süüdistatakse selles, et olles isikuks, keda on 28.05.2019 karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi (juhtimise fakt 08.05.2019) ja 29.05.
8. a kella 09:43 ajal Tallinnas, xxx juures juhtis mootorsõidukit BMW 530D GRAN TURISMO registreerimismärgiga xxx juhtis tahtlikult uuesti, so süstemaatiliselt 08.06.2019.a kella 09:04 ajal Tallinnas, xxx juures Erika tn suunas mootorsõidukit BMW 530D GRAN TURISMO registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1/ mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/nõuet. Seega R.A pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 1-20-4614 Samuti tema, juhtis tahtlikult 08.06.

1. a kella 09:04 ajal xxx juures Erika tänava suunas mootorsõidukit BMW 530D GRAN TURISMO registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 769T kohaselt tuvastati R.A-l uuringu läbiviimiseks võetud uriinist narkojoove: amfetamiin ja MDMA), millega rikkus LS § 69 lg 1, KorS § 36 lg 1 ning KorS § 36 lg 4 p 1 ja
2. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega R.A pani toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. KOKKULEPPE SISU Süüdistatava R.A , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on 1 R.A-le mõistetavaks karistuseks

§ 423

ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

§ 63

lg 1 alusel 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.06.2019 kuni 09.06.2019, s.o 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks vangistus 8 kuud ja kuud 28 päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 lähtudes määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav R.A ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb R.A-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kaitsjatasu 102 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud ekspertiisi kulu kokku summas 96 eurot ja 87 eurot, jätta riigi kanda, sest R.A on invaliidsuspensionär ja tervisega on probleemid ning igapäevaselt tarvitab ravimeid. Tema sissetulek on invaliidsuspension ja tema ülalpidamisel on üks alaeline laps, ning kogu menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti 3 1-20-4614 1 kvalifitseeritud, mistõttu tuleb R.A

§ 423ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 4