4-23-275/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu Kohtuasja number 4-23-275 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.R-ile (V.R; isikukood XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Määruskaebuse esitaja V.R Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
7. juuni
8. a otsusega väärteoasjas nr 244016003294 karistati V.R-i narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15¹ lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut summas 160 eurot. Otsus jõustus
9. juunil
11. V.R rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus.
12. jaanuaril 2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
14. jaanuaril 2023 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse V.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. V.R-il oli tasumata kogu trahvisumma.
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. veebruari
17. a määrusega PPA taotluse ning asendas V.R-ile PPA
18. juuni
19. a otsusega määratud rahatrahvi 4 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et rahatrahvi sundtäitmine on nurjunud, kuna V.R-il puudub vara ja sissetulek, millele saaks sissenõude pöörata. Kuna V.R viibib alates
20. oktoobrist 2018 kuni tänaseni vangistuses, on tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 82 lg-st 4 väärteoasja täitmise aegumine peatunud. Kuigi V.R taotles asenduskaristusena üldkasulikku tööd, tuleb rahatrahv siiski asendada arestiga. Kuna V.R-i käitumine vabaduses on olnud pikemat aega õiguskuulekust eirav, puudub kohtul veendumus, et üldkasuliku töö määramisel see probleemideta tehtud saab – üldkasuliku töö sooritamine eeldab korrale allumist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on V.R isegi vanglas pannud toime erinevaid rikkumisi. Seega on väheusutav, et V.R üldkasuliku töö tehtud saaks.
21. Maakohtu määruse peale esitas V.R määruskaebuse, milles palub arestipäevad asendada üldkasuliku tööga. Alternatiivselt palub ta võimalust rahatrahvi tasumiseks. V.R selgitab, et tal pole võimalik seda praegu teha, kuna ta viibib vanglas. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud V.R-ile määratud rahatrahvi arestiga.
23. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et V.R-il on PPA
24. juuni
25. a otsusega määratud rahatrahv 160 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, V.R-il pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
26. V.R-i taotlust asendada talle määratud arest üldkasuliku tööga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemiseks võib kohus arvestada isikut iseloomustavat materjali. Kuigi seaduses pole sätestatud mingeid pidepunkte, millest niisuguse diskretsioonotsustuse tegemisel lähtuda tuleb, saab siiski öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud juhul, kui kohtul puudub veendumus selle edukuses. Maakohus just sellest lähtuski ning tegi seda ringkonnakohtu hinnangul igati korrektselt. Nimelt ei tekita V.R-i varasem elukäik ning käitumine vanglas usku, et ta asenduskaristusena mõistetavad üldkasuliku töö tunnid ära teeks: kui tal pole olnud piisavat motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka üldkasuliku töö tegemiseks.
27. Üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi seab kahtluse alla ka V.R-i narkootikumisõltuvus. Kriminaalasjas nr 1-18-9708 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on V.R-il diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ehkki ta on saanud vanglas ravi, eksisteerib tema varasema sõltuvuskäitumise pinnalt tõsiseltvõetav oht, et ta jätkab pärast vanglast vabanemist uimastite tarvitamist. Seega tuleb sedagi lugeda üldkasuliku töö tegemist takistavaks asjaoluks.
28. Kuna V.R pole rahatrahvi tänaseks tasunud ning isegi selle sundtäitmine on nurjunud, ei pea ringkonnakohus kuigivõrd tõenäoliseks, et V.R selle lähitulevikus ära maksaks. Seetõttu jääb rahuldamata ka tema alternatiivne taotlus anda talle uus võimalus rahatrahvi tasumiseks. 2
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
30. veebruari
31. a määruse muutmata ja V.R-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3