Obsah (8)

§ 238§ 175§ 313§ 310§ 180§ 179§ 318§ 126

1-16-10692 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril 2017.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-16-10692 (1623010353

§ 238lg 2 ja Kar

S § 68 lg 1 vangistusega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. Karistuse alguseks loeti N.J kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 21.10.2013.a, vabanes peale karistuse ära kandmist 10.04.2015.a. Väärteokorras 16 (kuusteist) kehtivat karistust. Alates 26.11.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 26.11.2016.a. Alates 05.09.2016.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 05.09.2017.a. Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud 1 1-16-10692

§ 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 310, 311313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, Ts

MS § 440 lg 1, 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada N.J KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud. Tunnistada N.J KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. KarS § 69 sätete alusel asendada mõistetud vangistus (420 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasuliku tööd - seega 420 tundi üldkasuliku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutada N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et N.J üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et N.J on kohustatud käitumiskontrolli ajal: - osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus N.J ’l algab, kohtulahendi jõustumisest. N.J suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt

§ 313

lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel. 2 1-16-10692 Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus VÕS § 1043 ja

§ 310

lg 1 alusel välja mõista N.J ’lt Rimi Eesti Food AS kasuks tsiviilhagid kokku summas 129,95 eurot (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja üheksakümmend viis eurosenti). Tsiviilhagi tasuda Rimi Eesti Food AS arvelduskontole EEXXXXXXXXXX Swedbank pangas. Asitõendid CD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juurde – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Rohelist värvi plastmassist käepidemega nuga, mis on tagastatud 05.09.2016.a N.J ’le – jätta peale kohtuotsuse jõustumist N.J ’le. Menetluskulud N.J’lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot).

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot).

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 65,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 180

lg 3 alusel kaitsja sõidukulud summas 123,84 eurot – jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel sundraha vahe 60 eurot (alates 01.01.2017.a on sundraha II astme kuriteo puhul 705 eurot) – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 3 1-16-10692 kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK N.J ’t süüdistatakse selles, et tema rikkus 24.07.2016.a kella 11:00 ajal Tallinnas, aadressil Toompuietee 37, asuva Balti jaama trolli peatuse läheduses, kus viibisid kõrvalised isikud, korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt ründas N.J oma tuttavat XXXX, lüües XXXX parema käe rusikaga vastu lõua piirkonda ja parema jala põlvega kõhtu ja kubemesse. Oma tegevusega põhjustas N.J füüsilist valu ja kehavigastusi (pindmine kõhu, selja alaosa ja vaagnavigastus; välissuguelundite kontusioon) XXXXle ning rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja õigusrahu. Seega pani N.J toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse N.J ’t selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toimepannud varavastaseid süütegusid, olles Harju Maakohtu 09.04.2014.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, uuesti 17.05.2015.a kella 13:06 paiku võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Rimi Eesti Food ASle kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Pikk 11 kaks purki tuurakalamarja kogumaksumusega 99,98 eurot ja kolm purki lõhemari 140 g säga kogumaksumusega 29,97 eurot, kõik kokku maksumusega 129,95 eurot. Kaup on kauplusele tagastamata. Seega N.J isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 02.12.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Leelo Känd, N.J ja tema kaitsja Sergei Politšev käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale N.J-ile KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks vangistust 10 (kümme) kuud. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 6 (kuus) kuud. Liitkaristusena KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskema suurendamise teel vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 4 1-16-10692 420 (nelisada kakskümmend) tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud: − elama kohtu määratud alalises elukohas; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; − osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (705 eurot) ja kaitsjatasu (144 eurot) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele 12 (kaheteist) kuu jooksul. Kaitsja sõidukulu summas 123,84 eurot tuleb jätta riigi kanda. Samuti nähtub kokkulepepst, et kannatanu Rimi Eesti Food AS on esitanud tsiviilhagi summas 129,95 eurot, mille hüvitamisega on süüdistatav nõustunud. 06.02.2017.a toimunud kohtuistungil N.J kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, nõustus tsiviilhagiga. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav N.J ei soovinud kaitsjat kohtusse. Süüdistatav ja prokurör leppisid kohtuistungil täiendavalt kokku, et Albert Tsoi hüvitab sundraha kokkuleppe sõlmimisel kehtinud määras, s.o summas 645 eurot ning sundrahade vahe jääb riigi kanda. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, N.J temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. TSIVIILHAGI VÕI AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 5 1-16-10692 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et N.J on oma õigusvastase tegevusega tekitanud varalist kahju kannatanule summas 129,95 eurot. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning kahju on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Süüdistatav N.J nõustus toimunud kohtuistungil esitatud tsiviilhagiga ning selle suurusega, väljendas valmisolekut selle tasumiseks. Samuti nõustus N.J tsiviilhagi väljamõistmisega 02.12.2016.a sõlmitud kokkuleppes. Sellest lähtuvalt kuulub tsiviilhagi täies mahus N.J-ilt väljamõistmisele. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD plaadid salvestustega ning rohelist värvi plastmassist käepidemega nuga.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Eelpoolt toodud seisukohast lähtuvalt tuleb CD plaadid salvestustega jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Nuga, mis on N.J-ile tagastatud 05.09.2016.a, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta N.J-ile . 6 1-16-10692 MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: N.J’lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot).

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot).

Süüdistatav N.J peab tasuda menetluskulud sõlmitud kokkuleppe kohaselt

§ 180

lg 3 alusel tasuma ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 65,75 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt on menetluskuludeks kaitsjatasu summas 267,84 eurot, millest sõidukulud moodustavad 123,84 eurot. Süüdistatav, prokurör ja kaitsja leppisid kokkuleppes kokku, et kaitsja sõidukulud summas 123,84 eurot jäävad riigi kanda. Sundraha mõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot, seega sundrahaks on alates 01.01.2017.a 705 eurot. Kokkuleppest tulenevalt tuleb süüdistataval Albert Tsoi’l hüvitada kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud sundraha, s.o 645 eurot. Sundrahade vahe, s.o 60 eurot, tuleb jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7