lg 2 p 3 järgi üldmenetluses; Toomas Tomberg K.N , isikukood XXX; kannab karistust Tartu Vanglas; EV kodanik, põhiharidus; emakeel eesti keel; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 28.09.2018 Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 8,9, § 215 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta alates 11.07.2018; käesolevas kriminaalasjas tõkendit kohaldatud ei ole. advokaat Urmas Simon Kohtuistungi toimumise aeg 26.märtsil 2019;
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. 2.
lg 2 ja § 64 alusel mõistes liitkaristust kohtuotsuste kogumis, suurendada uue kuriteo eest mõistetud 6- kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 28.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks 30.05.2019.a seisuga on 1 (üks) kuu ja 11 (üksteist) päeva vangistust, võrra mõistes K.N-ile liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, 05.10.2018 kella 17:55 paiku Tallinnas Magasini 35 asuva Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr 345 lõi korduvalt rusikatega R J pea piirkonda , põhjustades oma teoga kannatanule tervisekahjustused - xxx. Sellega pani K.N toime korduva teise inimese tervise kahjustamise, s.t.
MENETLUS KOHTUS JA UURITUD TÕENDID Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.märtsil 2019.a toimunud kohtuistungil K.N kinnitas kohtule, et temale on arusaadav, milles teda süüdistatakse, oma süüd ei tunnista /tl 13/ Kohus uuris prokuratuuri taotlusel, kaitsja nõusolekul alljärgnevaid kriminaalasjas kogutud tõendeid: Tunnistaja A K ütluste lisad – 05.10.2018 tehtud fotod R J ja K.N-ist /tl 26-35/; 2 Tallinna vangla tõend nr 567 /tl 36 /; Tallinna vangla tõend nr 566 /tl 37/; teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta /tl 38/; karistusregistri õiend ja kohtulahendid, mis tõendavad K.N-i karistatust, sh
järgi /tl 39-55/ Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kuulati 26.märtsil 2019.a tunnistajatena üle M K ja A K /tl 13-17/, 14.mail 2019.a toimunud istungil kuulati kannatanuna üle R J ja süüdistatav K.N /tl 65-70/. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdistatava K.N-i , kannatanu R J, tunnistajate M K ja A K ütlused, uurinud kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 05.10.2018 kella 18:00 paiku Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna vangla teise üksuse kambris nr 345 lõi vahistatu K.N korduvalt rusikatega vahistatu R J pea piirkonda, põhjustades sellega kannatanule tervisekahjustused. Kannatanuna üle kuulatud R J on andnud ütlusi selles, et 05.oktoobril 2018.a viibis ta kinnipeetavana Tallinna Vanglas, ühe kambris koos K.N-i ja veel ühe kinnipeetavaga. Kella 18:00 paiku tekkist tal konflikt K.N-iga , kuna K.N-ile ei meeldinud, et kannatanu pani õhuakna kinni. K.N ründas voodis lamavat kannatanut, peksis teda rusikatega näkku, lööke oli mitu. Kannatanu kaitses end, püüdis lööke tõrjuda, nad kukkusid põrandale maha. Mingit sõnavahetust konfliktile ei eelnenud, K.N mainis midagi, et kannatanu on esimest korda vanglas. Kolmas kinnipeetav oli sel ajal tualetis. Pärast oli tal XXX, kuid kinnitab, et valu ei tundnud. Kannatanu R Je ja süüdistatava K.N-i vahelist konflikti 5.10.2018.a nägi pealt ka tunnistaja M K, kes nimetatud kuupäeval töötas Tallinna Vangla II üksuses vanemvalvurina. Oli õhtune toidujagamise aega, umbes kella 17.55 ajal, tunnistaja nägi kambris toimunud sündmuseid läbi toidujagamise luugi. Kuulis kambrist lärmi, läks kontrollima, esialgu vaatas läbi uksesilma, nägi tegevust ja avas toiduluugi. Tunnistaja nägi, kuidas kinnipeetav K.N oli teise kinnipeetava leeduka Je kohal ja jagas kätega lööke. Sel hetkel oli J selili põranda, K.N oli tema kohal ja lõi mõlema käega rusikaga paar-kolm hoopi kannatanu pea piirkond. Tunnistaja andis läbi toiduluugi korralduse tegevus lõpetada, seepeale K.N reageeris korraldusele ja lõpetas tegevuse. Tunnistaja eemaldas K.N-i kambrist ning viis kannatanu Je meditsiinilisele läbivaatusele. Tunnistajana üle kuulatud A Ki andis ütlusi selles, et tema oli 05.10.2018.a tööl Tallinna vanglas vahetuse vanemana, kutsuti kohale, kuna oli toimunud intsident kahe kinnipeetava vahel. Kui ta kohale jõudis, siis oli kinnipeetavad juba eraldatud, K.N paiknes esimese korruse galeriis. Tunnistaja küsimuse peale, et mis juhtus, vastas K.N, et teine kinnipeetav on esimest korda vanglas ja et tema näitas kuidas asjad peavad vanglas käima. Tunnistaja fotografeeris kannatanu ja K.N-i vigastusi, paigutas nad eraldi kambritesse. Kinnitab, et fotod /tl 26-35/, mis on kohtule esitatud, on tema poolt tehtud. Mäletab, et kannatanul oli xxx ja ta pildistas seda xxx. 3 Tallinna Vangla tõendist nr 567 /tl 36/ nähtub, et R J on toimetatud 05.10.2018.a kella 18:05 paiku arst K D juurde läbivaatusele võimalike kehavigastuste fikseerimiseks, vaadeldud on kogu keha v.a xxx piirkond. Seljal, vasaku xxx. xxx ümara kujuga 4 cm läbimõõduga nahatasapinnast kõrgem punetav ala. Pea paremal küljel, xx. xxx turse, xxx . Näo piirkonnas, lõua otsas 0,3 mm läbimõõduga kergelt xxx. Rohkem silmaga nähtavaid vigastusi ei sedastatud, meditsiinilist abi kannatanu läbivaatuse hetkel ei vajanud. Süüdistatavana üle kuulatud K.N end kannatanu R Je kehalises väärkohtlemises süüdi ei tunnistanud, kinnitas, et tema lõi kannatanut ainult ühel korral vasaku käe sõrme otstega vastu põske. Probleemid R Jega olid pikema aja vältel, inimene oli vanglas esimest korda, ei teadnud kuidas asjad peaksid käima. Õhuluugi sulgemine oli tema jaoks viimane piisk. R J pani luugi kinni, tema läks seda uuesti avama, tekkis sõnelus, läks kõvemaks ütlemiseks ja tema lõi R J ühe korra, et rahunegu maha. R J oli voodi peal sel hetkel, tahtis hakata püsti tõusma, kuid selleks, et suuremat löömist vältida läks tema lihtsalt kannatanule peale, surus voodisse tagasi, et ta ei saaks püsti tõusta, hoidis käsi kinni, et ta ei saaks lüüa. Rabelesid mõne minuti, selle käigus kukkusid nad mõlemad maha, kannatanu oli selili, tema seal kuidagi külje peal. Valvur tegi luugi lahti ja nad tõusid mõlemad püsti, oligi kõik.
näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega sisaldab kuriteokoosseisu objektiivne külg kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Süüdistatava kaitsja on kohtulike vaidluste käigus avaldanud, et kuna kannatanu on kohtulikul uurimisel ülekuulamise käigus öelnud, et ta ei tundnud peksmise käigus valu, siis tuleb K.N temale esitatud süüdistuses
Kohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et K.N-ile on süüdistus esitatud esimese koosseisualternatiivi järgi – kannatanu R Je tervise kahjustamises, mis ei näe koosseisutunnusena ette tagajärge – valu, oluline on, et tõendatud oleks kannatanu tervise kahjustamine teise isiku poolt. Hoolimata sellest, et K.N sisuliselt oma süüd selle kuriteo toimepanemises ei tunnista, on tema poolt kannatanu R J e kehaline väärkohtlemine ja kannatanu tervise kahjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, aga samuti tunnistaja M Ka ütlustega, kes nägi pealt, et K.N lõi kannatanut korduvalt rusikatega pea piirkonda, samuti nähtub kannatanu ütlustest, et lööke oli mitu, need olid sooritatud rusikas käega ja et K.N peksis teda pähe. Kannatanule tekitatud vigastusi on näinud ja pildistanud tunnistaja A Ki, ning tekitatud vigastused on fikseeritud Tallinna Vangla arsti koostatud õiendis, mida kohus on eelpool refereerinud. Kohtu hinnangul on K.N-i poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kannatanu peksmise intensiivsust, löökide arvu ja löömist rusikas käega ning kohus leiab, et need on selles osas ebausaldusväärsed. Osas, mis puudutab konflikti tekkimise põhjuseid, konflikti algust ja lõppu, haakuvad K.N-i ütlused kannatanu ja tunnistajate Ka ja Ki ütlustega ning on selles osas usaldusväärsed. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et K.N-i poolt kannatanu R Je kehaline väärkohtlemine ja kannatanu tervise kahjustamine on tõendamist leidnud. K.N-ile on esitatud süüdistus
Nii nähtub kohtule esitatud K.N-i karistusregistrist ning kohtuotsustest /tl 39-55/, et K.N-i (endise nimega K.N Peit) on Harju Maakohtu 15.12.2016 otsusega kohtuasjas nr 1-16-10726 karistatud
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, seega on tõendamist leidnud, et ta pani 05.10.2018.a korduvalt toime teise isiku tervise kahjustamise, seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud
4 Subjektiivsest küljest eeldab nimetatud kuritegu tahtlust.
lg 1 koha selt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pani K.N talle süüksarvatava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ründas vangla kambris kaaskinnipeetavat, pekstes teda rusikatega pea piirkonda ning pidi seega möönma, et ta võib tekitada kannatanule tervisekahjustusi. Samas nähtub K.N-i ütlustest, et pinged kannatanuga olid tal juba pikema aja vältel ning 05.10.2018.a toimunud sündmuse näol oli tegemist kogunenud pingete spontaanse väljaelamisega, mitte aga planeeritud ründega kannatanu vastu. K.N pani toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. K.N on süüvõimeline ning
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi mõista ja karistada vangistusega 1 aasta, moodustades liitkaristuse varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega. Süüdistatav K.N viimases sõnas midagi öelda ei soovinud ja kaitsja advokaat Urmas Simon taotles kohtulike vaidluste käigus süüdistatava õigeks mõistmist.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 märkinud, et
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt
lg -st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleva s kriminaalasjas ei ole süüdistatav K.N end temale etteheidetud kuriteo toimepanemises kogu mahus süüdi tunnistanud, mööndes konflikti ja rüselust kannatanuga, kuid vähendades enda poolt kasutatud vägivalla intensiivsust. Kriminaaltoimiku materjalides s.t süüdistatava K.N-i suhtes väljastatud karistusregistri teatisest nähtub, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistatud, tal on neli kehtivat karistust. K.N-i süü on leidnud tõendamist
Nimetatud paragrahvi sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu kehaline väärkohtlemine oli tingitud konfliktsituatsioonist, mis oli tekkinud Tallinna Vanglas ühes kambris kinni peetavate isikute vahel olmeküsimustega, kuigi kannatanul tuvastati kehavigastused, siis kannatanu kinnitas, et löökidest ta valu ei tundnud, seega polnud vägivald eriti intensiivne, nagu nähtub tõendist nr 5 566 /tl 37/, siis on konflikti järgselt tuvastatud vigastusi ka K.N-il endal. Rahalise karistusega ei ole K.N-i võimalik karistada, ta on kinnipeetav, uue kuriteo pani toime vangistuse kandmise ajal, tal puudub sissetulek. Seega tuleb teda karistada vangistusega, mis arvestades teo s uhteliselt vähest intensiivsus t, seda, et kannatanule ei tekitatud tõsiseid vigastusi, ei pea mõistetav karistus olema pikaajaline, vaid võib piirduda kuuekuulise vangistusega. Kohus leiab, et lähtudes K.N-i isikust, tema varasemast karistatusest, sellest, et kuritegu oli toime pandud vangistuse kandmise ajal, ei ole tema karistuse kandmiselt tingimisi vab astamine põhjendatud ning teda tuleb toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ning seda alates 01.01.2019.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 810.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.N-ile on kohtueelse- ja kohtumenetluse käigus osutatud riigi õigusabi kogusummas 480. - eurot. Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS § -de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vaatamata sellele, et K.N viibib kinnipidamisasutuses, viimane ei tööta ega oma piisavalt igakuiseid rahalisi vahendeid töötasu näol ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks viimasel tekkinud menetluskulusid vähendada s.t ka riigikanda jätta, kuid märgitud asjaoludele esinemise tõttu sh hinnates välja mõistetud menetluskulude rohkust peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut, võimaldades tal tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.