Obsah (4)

§ 121§ 74§ 76§ 1

1-18-4416 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4416 (18259000202) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ -st 76 ja KrMS § -dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Z.W tingim isi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 25.05.2018 otsusega tunnistati Z.W süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1 p 3, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 4, 8 sätteid kohaldades täitmisele pööramata 2-aastase katseaja kestel, kohustades Z.W-d katsejal järgima käitumiskontrollinõudeid ja -kohustusi. Viru Maakohtu 25.05.2018 kohtuotsus jõustus 12.06.

1. Viru Maakohtu 19.02.2019 määrusega Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekand e taotlus rahuldati ning pöörati täitmisele Z.W-le Viru Maakohtu 25.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4416 mõistetud ja ärakandmata karistus 9 kuud vangistust. Viru Maakohtu 19.02.2019 määrus jõustus 07.03.
3. 23.08.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Z.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Z.W karistusaeg algas 10.04.2019 , see lõppeb 10.01.2020.

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 25.08.2019.

Z.W isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist. 1 1-18-4416

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Z.W ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Z. W , et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Z.W avaldab, et teda on ka varasemalt kohtulikult karistatud. Ennetähtaegse vabanemise materjalid on esitatud esmakordselt. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on alkoholi ühise tarbimise üleminek vägivallateole isiklike suhete põhjusel. Vabanemise korral on võimalus minna tööle, teada on ka saadava sissetuleku suurus. Ametlikult töötas viimati 90-ndatel aastatel. Valmisolek on pöörduda ka Töötukassa poole. Vabanemisel on elukoht olemas sõbra ema juures, keda on varasemalt aidanud majapidamistöödel. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutega kohustuste valikul on täielikult nõus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd lase seisukohad, leiab, et Z.W tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Z.W on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest. St, et Z.W puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg -le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 -09-14104 p-s 21 märkinud : [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 8. Saab nõustuda, et Z.W käitumis es vangistuses on nii mõndagi postiivset. Z.W on vangistuses viibimise perioodil käitunud õiguskuulekalt. Z.W-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus märgib, et tegemist on kaaluka asjaoludega, mis annab olulise panuse Z. W ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna Z.W karistus on alla aasta pikk , siis individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Z.W-l on vabanemise korral võimalus taotleda elukohta ühiselamus vanglast vabanejate tugiteenuse kaudu. Z W . ise avaldab võimaliku elukohana sõbra emaga ühisel pinnal. 9.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. Iseloomustuse järgi on Z.W andnud oma vabanemisjärgseks aadressiks karistuse kandmise eelse elukoha xxx. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi Z.W omab nimetatud aadressil ka sissekirjutust. Vangla esitatud iseloomustuse järgi on nimetatud korter aga müüdud uuele omanikule. Kodukülastust soovikohasele elukoha-aadressile tehtud ei ole, 2 1-18-4416 seega ei ole välja selgitatud, kas Z.W-l on õiguslik alus elukoha kasutamiseks ning kas elukohas on olemas kõik vajalik seal elamiseks. Kuid kohus peab vajalikuks märida, et kinnistusraamatu elektroonilise andmepäringu järgi on nimetaud korteri omanik, s.o Z.W elukaaslane E. S on surnud 13.04.

1. Nmetatut kinnitab kohtuistungil Z.W ka ise. Korter on seejärel võõrandatud suvel
2. Samasugune situatsioon on xxx asuva elukohaga. Kohtule esitatud andmed ei sisalda mingeidki viiteid, mis kinnitaksid Z.W võimalust asuda sinna elama. Seega puduvad kohtul tõsikindlad andmed, et Z.W-l on vabanemise järgselt võimalus asuda elama xxx linnas asuvasse korterisse või xxx asuvasse majapidamisse, mille suhtes ta on nõustumuse andnud. Kuid iseloomustuse kohaselt on Z.W-l vajaduse korral olemas võimalus asuda elama ühiselamus, aadressiga xxx. Ühiselamu pidaja J Ü OÜ esindaja on vastava nõustumuse Z.W ühiselamusse elama asumiseks ka andnud , märkides et ühiselamu on suur ja kohti jätkub . Kohtule varasemast kriminaalmenetlusest teadaoleva kogemuse pinnalt on ühisealmus olemas kõik eluks vajalik. Kuna ühiselamu pidaja on avaldanud nõustumust tagada Z.W-le elamispind, siis on elukoht Z.W-l vabanemise järgselt põhimõtteliselt ka olemas. Seega on Z. W-l vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik. 10.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Z.W karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 11. Viru Maakohtu 25.05 .2018 kohtuotsusest nähtuvalt Z.W pani toime isikuvastase kuriteo ja seda korduvalt ning lähedase suhtes. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 25.05 .2018 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole Z.W üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. Z.W on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud

§ 121 järgi.

Lisaks nähtub kohtuotsusest, et Z.W pani kuriteod toime ajal, mil varasem karistusotsus oli kehtiv. Tuleb osutada, et Z.W on korduvalt tegutsenud viisil, mis on andnud põhjuse tema süüdimõistmiseks

§ 121eriliigilise koosseisutunnuse alusel.

Seega järeldub, et peale n-ö esimese kohtuotsusega kriminaalkaristuse mõistmist on Z.W naasnud taas oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Z.W naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute õigusi ohtu seadva tegevuse juurde.

1. Arvestada tuleb ka sellega, et 25.0 5.2018 kohtuotsusega anti Z.W-le võimalus kanda karistus tingimisi vabaduses olles ühes käitumiskontrollinõuete ja -kohustuste täitmisega. Z. W talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning kriminaalhooldusametnik esitas kohtule korduvalt ettepanekuid karistuse täitmisele pööramiseks seoses alkoholitarvitamise keelu rikkumisega. Kriminaalhooldusel olles on Z.W korduvalt pöördunud abisaamiseks erialaspetsailistide poole alkoholisõltuvusest vabanemises. Nii pöördus kinnipeetav psühhiaater T. T vastuvõtule seoses alkoholi sõltuvusega ning alustati ambulatoorset ravi. Vaatamata sellele Z.W jätkas alkoholi tarvitamist jätkanud. Seejärel on Z.W liitunud Tervise Arengu Instituudi programmiga „Kainem ja tervem Eesti“. Ka programmis osalemine positiivseid tulemusi ei andnud ning Z.W jätkas alkoholi tarvitamist. Seetõttu pöörati ka mõistetud karistus täitmisele. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et Z.W ei ole viimasel ajal alkohol i tarvitanud, kuid alkoholivaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil. Tuleb hinnata positiivseks, et Z.W on vangistuses viibimise perioodil tunnetanud positiivset mõju tervisele alkoholist eemalolekul, kuid läbi praktilise elu puudub tal kogemus kas vabaduse tingimustes ta ka suudab hoiduda sõltuvusaine tarbimisest. Nimetatut kinnitab ka tõsiasi, et Z.W on avaldanud valmisolekut alkoholitarbimisest hoidumiseks, kuid iseloomustuse pinnalt on sedastatav motivatsiooni puudumine alkoholists loobumiseks. Seega Z.W ei 3 1-18-4416 ole isegi veel täiesti kindel, et ta on vabanenud oma alkoholi sõltuvusest ja mistõttu on kohus veendunud et puuduvad tõsikindlad andmed, et Z.W ka suudab vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. Z. W varasem käitumine seda lihtsalt ei kinnita. Kui alkoholi tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning Z.W on ka ise tunnistatnud, et alkohol oli kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud isikute turvatunne. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui Z.W on sõltuvusvaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi tarbimisele. Seda enam, kui isik käitumises esineb probleemide lahendamise oskuse puudus. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid Z.W suutlikkust elada alkovabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Teadaolev ju on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu.
2. Seega isegi kui Z.W alkoholi ei tarbi, kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimelt nähtub kohtule esitatud iseloomustusest, et Z. W suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, siis on olemas risk uute kuritegude toimepanemisse. Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu. Z.W-l toetav lähvõrgustik puudub. Oma laste kasvatamises ta osalenud ei ole, vanemad javanavanem on surnud, surnud on ka elukaaslane ning kelle tütar Z.W-ga suhelda ei soovi.
3. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani Z.W toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedase tugi kuid ka nimetatud mõjurid ei suutn ud Z.W-d hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema teiste isikute tervist kahjustava tegevusega, sh oma lähedase vastu ja seda korduva teona. St, et juba varasemalt pole Z.W vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja Z.W vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.
4. Siia juurde tuleb arvestada ka seda, et vangistuses viibimise perioodil Z W . -le individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, kuna karistus on lühem kui aasta . Materjalidest nähtuvalt on Z.W-le osutatud erinevaid teenuseid alkoholisõltuvusest vabanemiseks, kuid sellele vaatamata on Z. W olnud altis alkoholi tarbima. Kohus on seisukohal, et vangistuses viibimise kestel on Z.W alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikumas suunas, et elada seaduskuulekat elu. Varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et Z.W suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Kohtu ette toodud materjalidest nähtuvalt Z.W vangistuses ravi ei ole saanud ning samas alkoholi tarbimine on vangistuse tingimustes välistatud , siis puuduvad andmed mis kinnitavad Z.W suundumist õiguskuulekale teele. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad Z.W tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
5. Seonduvalt vabad use tingimustes tööle asumisega peab kohus vajalikuks peatuda teemal, et kuigi Z.W avaldab valmisolekut asuma täitma tööülesandeid vabanemise tingimustes, puuduvad kohtul mistahes andmed, et võimalik ja potentsiaalne tööandja on valmis Z.W-le tööd ka garanteerima. Kohtu seisukohta tugevadab seda enam teadmine, et Z.W enda avaldatu kohaselt töötas ta viimati ametlikult 90-ndatel aastatel ja iseloomustuse pinnalt nähtuvalt eelistab kinnipeetav juhutöid. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et Z.W ei ole ise teinud midagi, et saada endale vabanemise järgselt töökoha garantii, kohtu ette ei ole tõsikindlat materjali toodud, siis puudub kohtul veendumus, et 4 1-18-4416 tööandja, kelle juurde Z.W on vabanemise järgselt valmis tööle siirduma, on ka ka valmis ja et tööandjal on ka võimalus pakkuda Z.W-le tööd. Kui siia juurde arvestada tõik, et Z.W omab märkimisväärses suuruses võlakohustusi, s.o ca 3500 euro ulatuses ja arvestada ka lähedaste isikute võrgustiku puudumist ning siiski teatavat määramatust elukoha aadressi osas, siis tegemist on taas kriteeriumiga, mis ei suurenda mingilgi määral veendumust, et Z.W-lon olemas kindel tugi võimaliku vabanemise ko rral.
6. Kohus võtab arvesse ka seda, et Z.W on küll sõnades valmis asuma õiguskuulekale teele, kuid Z.W objektiivselt avaldunud käitumises ei väljendu, et ta on ka tegelikult valmis seaduskuulekaks eluks. Z .W esitab vaid paljasõnalisi väiteid, kuid ei ole ise astunud mitte mingeidki samme, mis kinnitaksid tema enda sõnu nii tööle asumise kui ka elukoha kohta, kus elektroonilist valvet kohaldada.
7. Eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et Z. W on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Z.W mõtleb eelkõige enda huvidele ning ei väärtusta teda ümbritsevate isikute ootust sellele, et ka teised isikud elavad õiguskuulekat elu.
8. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Z.W vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis Z.W ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja Z.W valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
9. Kohus selgitab, et oma seisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust Z.W käitumisele võimaliku vabanemise korral. Vaatamata Z.W iseloomustavate positiivsete asjaolude esinemisele ei nähtu kohtu jaoks, et Z.W on valmis seaduskuulekaks eluks. Selleks ei ole mõju avaldanud ka vangistuses viibimise aeg. Arvestades Z. W iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et Z.W on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
10. Seoses Z. W suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid Z.W varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse Z.W-d just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 5