) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda ning tühistas tsiviilasjas 26.07.2023 tehtud määruse osas, millega asendati hagi tagamine kostja poolt 20 400 euro maksmisega Rahandusministeeriumi kontole.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning pankrotihaldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostja pankrotihalduri taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 alusel tagastada kostja poolt hagi tagamise asendamiseks antud tagatis 20 400 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Mapit esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 11.09.2024 määruse tühistada ning mitte tagastada kostjale 20 400 eurot kuni Apartaco OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kompromissotsuse kinnitamise ja sellega seotud kostja lõpetamata jätmise kohtumääruse jõustumiseni. Määruskaebemenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja pankrotimenetluses käimas kompromissiettepaneku läbiarutamine ja ei ole selge, kas kostja lõpetatakse või mitte. Kui kompromissi tõttu kostjat ei lõpetata (
lg 6 p 1, lg 7), on hagejal võimalik kompromissiga mitte hõlmatud ja täitmata jäänud nõue maksma panna hagimenetluses. Samas võib kompromiss vastata hageja huvidele ning 20 400 eurot kuuluks kostjale tagastamisele juhul, kui kompromissi üksikasjad on selgunud. Praegu on ennatlik anda kostja 2 pankrotihalduri käsutusse 20 400 eurot, sest võlausaldajate otsust kompromissi osas veel pole.
lg 3 järgi on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Hageja nõue jääb 1/3 nõuete hulka, mistõttu hageja ei pruugi kompromissi poolt hääletada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Apartaco OÜ (pankrotis) pankrotihaldur V. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebemenetluse kulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt on määrus, millega hagi tagamine asendati kostja makstud tagatisega, jõustunud lahendiga tühistatud ja tagatise andmise põhjus on ära langenud. Seega on maakohus tagatise õigesti TsMS § 195 lg 1 alusel tagastanud. Hageja põhjendab määruskaebust väidetega, mis ei ole tagatise tagastamise seisukohast lähtudes asjakohased. Hagejal tuleb oma õigusi kostja võlausaldajana teostada kostja pankrotimenetluses.
lg 1 järgi võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Hagejal puudub õigus nõuda oma oletatava nõude rahuldamist kostja vara (Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatise) arvelt muul viisil kui pankrotiseaduses sätestatud. Samuti puudub hagejal õigus nõuda, et kostja vara (Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatis) jääks edaspidi tema oletatavat nõuet tagama. Hageja tegevus on pahatahtlik ja kostja huve põhjendamatult kahjustav. Võlgniku kompromissettepanek on tehtud selliselt, et kompromissi tulemusena rahuldatakse Eva Vakra, hageja ning Maksu- ja Tolliameti nõuded 100% ulatuses vastavalt sellele, kuidas need on kostja pankrotimenetluses tunnustatud. Seega puudub hagejal mõistlik põhjus väita, et pankrotimenetluses kavatsetakse sõlmida kompromiss viisil, mis jätaks tema tunnustatud nõude osaliselt rahuldamata. Pankrotivarasse tagastamisele kuuluvalt tagatiselt oleks kostjal võimalik teenida intressi, mis jääb hageja tegevuse tõttu saamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.