← Eesti

2-24-420/21

Obsah (6)§ 413§ 410§ 444§ 162§ 174§ 468

2-24-420 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-420 Tsiviilasi

§ 413

lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning istungile ilmunud hageja taotlusel teeb kohus

§ 410

alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud ja kohtu seisukoht Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.

  1. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx tähtajaga kuni 15.11.
  2. a. 13.11.
  3. a sõlmisid hageja ja kostja uue üürilepingu tähtajaga kuni 15.11.
  4. a. Lepingutes oli lisaks kostjale märgitud üürnikuna A. - L. - P. , kuid lepingu allkirjastas üksnes kostja. Korter oli üleandmisel heas seisukorras ja sisustatud. Üürilepingu järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt üüri ja lisaks tarbitud kommunaalteenuste ja hoonega seotud kõrvalkulusid vastavalt esitatavatele arvetele. Üürnik kohustus kasutama ruume heaperemehelikult ja hoidma ruume korras nii, et nende väärtus ei väheneks ning tagastama lepingu lõppemisel ruumid samas seisukorras, milles need temale üle anti. Üürnikust tingitud asjaoludel kohustus üürnik kandma kõik kahju ja kulutused, mis on seotud ehitus- ja remonttöödega väärtuse taastamiseks. Kostja rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja lahkus korterist ette teatamata 18.06.
  5. a, jättes maha kommunaalarvete ja elektriarve võla. Korter oli peale lahkumist väga kehvas seisus, vajas remonti, seinad oli täis soditud, tapeet maha kakutud, enamus elektriseadmeid ei töötanud, samuti oli rikutud sisustus ja mööbel, sh lõhutud laelamp ja ruloo lõhutud, külmik rikutud ja diivan täiesti kasutuskõlbmatu. 18.06.
  6. a seisuga oli kostjal tasumata kommunaalarvete võlg summas 1516,06 eurot ja elektriarve võlg summas 98,25 eurot. Korteri endisesse seisukorda viimiseks kandis hageja remondikulusid koos materjalidega summas 1989,62 eurot. Lisaks kandis hageja rikutud ja lõhutud sisustuse asemele uute soetamise kulusid, sh 2

(3)2-24-420 diivani eest 300 eurot, laelambi eest 165 eurot, külmiku eest 200 eurot ja ruloo eest 186,40 eurot. Hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt võla tasumist ja kahju hüvitamist, kuid kostja keeldus sellest. Seetõttu pöördus hageja hagiga kohtusse. Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tulenevat võlgnevust ja kahjuhüvitist korteri ja sisustuse taastamise kulude näol kokku summas 4379,21 eurot. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole sisuliselt hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning

§ 413

lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse ning kahjuhüvitise kokku summas 4379,21 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 490 eurot hageja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 490 eurot tema kasuks välja kostjalt.

§ 468lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.