lg 6 kohaselt viibib laps kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus) kuni poja J M. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
kohaselt ei või igakuine elatis lapsele alates 01.04.2023 väiksem kui 260.33 eurot kuus.
alusel võib hageja nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamisest. Kuna A. M. ei tasu elatist perekonnaseaduse alusel arvestatud summas, eeldab hageja, et kostja keeldub ka edaspidi regulaarsest ülalpidamise andmisest. Hageja nõuab ajavahemikul alates 01.02.2024 kuni 16.03.2024 ülalpidamise andmise kohustuse rikkumise eest tekkinud kahju 394,96 euro hüvitamist. Viidatud summa arvestus on 2 järgmine: veebruar 2024: 260,33 eurot; märts 2024: 260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 + 134,36 = 394,96 eurot. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 17.03.2023, igakuise elatusrahana
järgi arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33 eurot) ja mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi). Hageja palub määrata, et igakuised elatise maksed O. L. arvelduskontole selgitusega "Elatise võlgnevus J M.le", samuti jooksvad elatise maksed hageja ema arvelduskontole selgitusega "Elatis J M.le Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kostja ei ole hagejale elatist tasunud ka pärast hagi esitamist tuginedes enamuses asjakohatutele, valedele ja tõendamata väidetele, millega on muutnud menetluse kulukamaks. 2. 18.04.2024.a. esitatud seisukohas märgib hageja, et ei nõustu kostja vastuväidetega (v.a. väited, mille osas on hageja omaksvõttu selgelt avaldanud). Kostja esitas tõendamata väite hageja emaga kokkuleppe kohta, mis väidetavalt annaks kostjale õiguse tasuda hageja emale hageja ülalpidamiseks mõned kümned eurod ja seda hilinemisega. Hageja pöördus kohtusse, et nõuda kostjalt elatise seadusjärgset tasumist (st tasumist järgneva kuu eest ette ning
Hagiavalduse esitamise hetkeks ehk 17.03.2024, ei olnud kostja ühtegi senti tasunud veel isegi 2024. veebruari eest. Kostja vaidleb nõutava elatise suurusele vastu põhjusel, et väidetavalt viibib hageja kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Kostja väide, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus, on vale ja tõendamata. Pole vaidlust, et käesoleval hetkel suhtleb A. M. poja J M.ga Viru Maakohtu tsiviilasjas nr. 222-19228 määratud suhtluskorra alusel (kohtumäärus ei ole jõustunud). Isegi jõustumata määrusega määratud suhtluskorra alusel ei viibi hageja kostjaga 10 ööpäeva kuus. Hageja viibib kostjaga oluliselt vähem (kuni 4 ööpäeva kuus). Hageja ema vaidlustas maakohtu määrusega määratud suhtluskorra – just päevade arvu osas. Puudub jõustunud määrusega kindlaksmääratud suhtluskord, mis võiks olla aluseks tulevase elatise suuruse määramiseks. Valed on kostja väited tasumisele kuuluva elatise suuruse ja selle arvestuse kohta (et kostjal on kohustus tasuda hagejale enne 01.04.2024 86,77 eurot ja alates 01.04.2024 95,90 eurot). A. M. ei tasunud korrapäraselt elatist, vaid kandis üle oma äranägemisel ca 60 eurot kuus, nimetas seda elatiseks ja kandis veel mingid eurod mõnikord kulude katmiseks. Seda ei saa nimetada lapse korrapäraseks ülalpidamiseks. Vale on ka kostja väide, et hageja ei lõpetanud ujumistrennide külastamist. Kostja on hea manipulaator, sest ta on teinud kõike ainult oma huvides, et mitte toetada hagejat piisavalt – näiteks võttis lapse (hageja) koolist ilma kokkuleppeta hageja emaga, hoidis last Sillamäe linnas ja dikteeris emale, et ema ei näe last juhul, kui viimane ei nõustu kostja tingimustega lapse osas. Kostja tegevuse vastu said hageja ja hageja ema kaitse ainult kohtumääruse abil esialgse õiguskaitse korras, millega oli määratud ajutine suhtluskord. Kostja on ka keelanud hageja emal siseneda nende ühisomandis olevasse majja, lubades vastutasuna mitte nõuda hageja emalt majaga seotud laenu- kindlustusmaksete ja majandamiskulude tasumist, kuid hetkel nõuab neid kohtuasjas ühisvara jagamiseks. Hageja vanemate vahel ei olnud kokkulepet elatise maksmiseks nagu kostja väidab. Isegi kui ema oli sunnitud millegagi nõustuma, ei puuduta see lapse (hageja) nõudeõigust elatise saamiseks kostjalt. 2024.a jaanuaris palus hageja ema kostjalt elatise tasumist
lg 1 sätestatud määras, mistõttu on selge, et mingit kokkulepet elatise osas tol ajal ei eksisteerinud. 3 Kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta elatist
Kostjal on olemas ressursid, mis võimaldasid tal osta hiljuti auto (väidetavalt tema ema raha eest, kuid siiski auto omanik on kostja) ning elatise tasumiseks võiks kostja selle auto ära müüa. Kostja palkab advokaadi kahes kohtuasjas. Kostja kannab kulutusi kohustuse täitmiseks seoses majaga (millele viitab käesolevas asjas), mille osaliselt kavatseb pahauskselt nõuda hageja emalt teises asjas, kuid ei luba hageja emal isegi majja siseneda. Kostja ei anna lapsele korrapärast ülalpidamist ning ei toeta teda ka vahetult. Hageja ja hageja ema saavad praegu psühhoterapeudi juures traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi kuna nad on kostja ohvrid. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Hageja ei eita, et kostja on 26.03.2024 tasunud 86,77 eurot + 86,77 eurot. Seoses sellega saab kostja esitada täitmise vastuväide, mis aga ei saa olla aluseks hagi vastavas osas rahuldamata jätmiseks. 3. 19.07.2024.a. esitatud lõppseisukohtades jäi hageja oma nõude ja varasemate seisukohtade juurde. Pooled vaidlevad selle üle kui palju aga viibib hageja kostja juures ning seda arvestades kas on täidetud eeldus elatise vähendamiseks
Hageja on väitnud, et kostja suhtleb lapsega kuni 4 ööpäeva kuus. Kostja ei ole tõendanud väidet, et ta suhtleb hagejaga rohkem kui 4 ööpäeva kuus. 2024.a suvevaheajal kostja hagejaga ei suhtle – hageja väljendas soovi veeta suveaega ema, õe ja sõpradega ning hageja on seetõttu kostjaga ööpäevase suhtlemise vastu. Hageja seisukohta ei ole õnnestunud hetkeks kuidagi muuta, et ta kohtuks isaga ööbimistega. Hageja suhtleb kostjaga telefoni teel ja vahel käis niisama kostja juures mõneks hetkeks (kuni 15 minutit) nt vett juua. Kostja ei teinud midagi, et hageja jääks kostja juurde kauemaks ajaks. Hageja käitumine on põhjendatud ilmselt endise kogemusega kui kostja ei sisustanud hageja suveaega. Hageja soovib ema, sugulaste ja heade sõpradega nappi suveaega veeta. Seetõttu tsiviilasjas nr 2-22-19228 27.11.2023.a. tehtud kostja ja hageja suhtluskorda kindlaksmääravat määrust ei täideta hageja vastuseisu tõttu (kohtumäärus ei ole jõustunud). Hageja vastuseis tsiviilasjas 2-22-19228 suveks määratud suhtluskorra suhtes on tuvastatud ka psühholoogi E. K. 12.06.2024 vastuvõtul. Täielikult on vale ja tõendamata kostja väide ööpäevade arvu kohta, millal hageja viibib kostja juures ja seda ei saa arvestada jõustumata lahendi alusel. Kostja enda väidet
lg 6 kohaldamiseks pole tõendanud, mistõttu puuduvad eeldused
Vaatamata hageja viibimisele kostjaga keskmiselt mitte rohkem 4 ööpäeva kuus (nii oli enne 2024.a suve, 2024.a suvel hageja ei suhtle kostjaga) teeb hageja ema pojale kulutusi samamoodi nagu ajal, mil kostja ei suhtle hagejaga (peale toidu) - hageja ema ostab riideid, tasub korteri majandamiskulud, kooli ja hageja huvitegevuse kulusid, sidekulusid, vaba aja veetmise kulusid, annab hagejale sularahas taskuraha. Kostja viidatud kulu hagejale ei kanna. Hageja leiab, et kostja ei ole millegagi tõendanud väiteid, et hageja ema ei kanna pojale kulu ajal, mil laps viibib isaga. Kostja ei ole esitanud kulusid, mida ta kandis hagejale vahetul suhtlemisel elatise nõudmise perioodil. KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 86,77 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei tasu kostja hagejale elatist, vaid oma äranägemisele kannab hageja emale kuus ca 60 eurot kulude hüvitamiseks, kusjuures 2024.a veebruari ja märtsi eest laekumisi kostjalt ei ole. Kostja ignoreerib hageja ema nõudeid, et kostja tasuks elatist hagejale perekonnaseaduse alusel arvestatud summas. 4 A. M. ei ole nõus hageja seadusliku esindaja väidetega. Alates suvest 2022.a on kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel vaidlus hagejaga suhtluskorra osas. Viru Maakohtu 27.11.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 on kehtestanud hageja ja kostja suhtluskord, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 10 ööpäevas kuus (sh koolivaheaegadel). Kuigi kohtumäärus ei ole veel jõustunud (hageja seadusliku esindaja määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses) viibib hageja kostja juures vastavalt Viru Maakohtu 27.11.2023 määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Enne seda kehtis Viru Maakohtu 17.02.2023 ja 06.06.2023 määrustega esialgse õiguskaitse korras lapse ja kostja suhtluskord. Seega elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda
27.11.2023.a kohtumäärusest. Kostja arvates viibib hageja kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (k.a. koolivaheajad).
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja arvutas elatise suuruse elatiskalkulaatori abil (elatiskalkulaator (just.ee)). Sellest lähtuvalt peab kostja tasuma kuni 31.03.2024.a elatist hageja ülalpidamiseks 86,77 eurot kuus, alates 01.04.2024.a summas 95,90 eurot kuus. Selles ulatuses kostja tunnistab hagi. Kostja märgib veebruari ja märtsi elatise kohta järgmist. Poolte vahel eksisteeris olukord, millega hageja seaduslik esindaja oli nõus (kunagi ei palunud tasuda elatist kalendrikuu eest ette), et kostja kannab elatise eelmise kuu eest üle kuu lõpus. Seoses sellega pidi kostja tasuma elatise veebruari eest märtsi lõpus ja märtsi eest aprilli lõpus. Kuna kostjale on hagiavalduses esitatud selles osas etteheide, siis kohustub kostja edaspidi maksma elatist
Käesolevaks ajaks ta kandis hageja ema pangakontole elatise summas 86,77 eurot veebruari eest ja 86,77 eurot märtsi eest. A. M. ei ole nõus väidetega, et ta kannab üle oma äranägemisel hageja emale kuus ca 60 eurot kulude hüvitamiseks. Peale lahkuminekut (suvi 2022) püüdsid lapse vanemad kokku leppida kostja ja poja suhtluskorras ja elatise maksmises. Hageja seaduslik esindaja seadis tingimused, mille kohaselt lapse riided on täielikult dubleeritud (so ema juures käib laps ema poolt ostetud riietes ja jalatsites, isa juures isa poolt ostetud riietes ja jalatsites), lapse huviringide ja kooli toidukulud ning lapse sidekulud kannavad vanemad võrdselt. Hügieenitarvete ja ravimite kulud kannab see vanem, kelle juures laps viibib. Sellisel tingimustel toimisidki vanemate vahelised suhted seoses poja ülalpidamisega. Hageja seaduslik esindaja esitas kostjale kviitungid, kostja hüvitas lapse emale pool kviitungite summast. Kostja tasus lisaks elatisele algul 70 eurot kuus, pärast 60 eurot kuus (peale seda, kui poeg lõpetas programmeerimise ja ujumistrennide külastamise). Elatise suuruse tasumisel arvestas kostja ka asjaolu, et poeg viibib määratud aja jooksul tema juures ja kostja peab poega üleval vahetult. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kuni 2024.a märtsini hageja seaduslik esindaja, andes lapse üle kostjale, sundis last ümber riietuma isa poolt ostetud asjadesse. Kui laps tuli ema juurde tagasi, siis laps riietus ümber ema poolt ostetud asjadesse. St nii ema kui isa kandsid võrdselt kulutusi lapse riietele ja jalatsitele. 2024.a. märtsis lapse ema avaldas, et laps ei hakka rohkem kandma kostja poolt ostetud asju ja tagastas need demonstratiivselt, avaldades, et ta hakkab ise ostma asju lapsele, et laps kannaks sobivaid riideid. Suhtlemiskorra vaidlusest alates väitis lapse ema, et kostja ostetud riided ei ole sobivad, ehkki kostja näitas riideid ka lastekaitse spetsialistile ja lastele määratud advokaadile tsiviilasja nr 2-22-19228 raames. Mitte kellelgi ei olnud riietele etteheiteid, ainult lapse emal. Samuti meeldisid riided ka lapsele endale. Kostja ostis pojale riided ja jalatsid vähemalt aasta ette. 2024.a jaanuarikuus ostis kostja hagejale talvejope, mis on suurema suurusega ja seda hageja võib kanda ka järgmisel talvel. Kostja leiab, et seda asjaolu tuleks ka arvestada elatise suuruse määramisel. 5 A. M. materiaalne seisund on järgmine: kostja töötab X OÜ-s kullerina, tema neto sissetulek on ca 1290 eurot kuus. Teisi sissetulekuid kostjal ei ole. Kinnisasi asukohaga XXX on tema ja hageja seadusliku esindaja ühisvara ning A. M. kasutab kinnistut elukohana. Kostjal on kaks sõiduautot; sõiduauto VW Passat, 2004. väljalaske aasta, maksumusega 500 euro (kostja ja hageja seadusliku esindaja ühisvara); sõiduauto Kia Sorento, väljalaske aasta 2006, on ostetud hiljuti, kuna ühisvarana olev auto VW Passat ei ole kasutuskõlblik. Raha sõiduauto ostmiseks andis kostjale tema ema. A. M. ja O. L. vahel on kohtus vaidlus ühisvara jagamise osas ja kostja tegelik materiaalne olukord selgub peale ühisvara jagamist. A. M. märgib, et käesoleval ajal kannab kostja üksi igakuiselt kulusid, mis on seotud tema ja hageja seadusliku esindaja ühise kohustusega (pangalaenu tagasimaksed, 341,60 eurot kuus), kinnistu kindlustusmaksed 19 eurot kuus, millest pool nõuab ta hageja seaduslikult esindajalt ühisvara jagamise vaidluses. Samuti kannab kostja üksi ühisvarana oleva kinnistu hooldamise kulusid, mis moodustavad ca 90 eurot kuus. Kostja teeb hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt nõustub tasuma poja ülalpidamiseks alates hagiavalduse kohtule esitamisest elatist 100 eurot kuus. Kui hageja seaduslik esindaja ei nõustu kostja kompromissiga, palub kostja lahendada hagi sisuliselt ja võtab hagi õigeks summas 86,77 eurot kuus ja edasi (alates hagi esitamisest) summas 96,50 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud 26.03.2024.a elatist veebruari ja märtsi kuu eest, siis selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja arvab, et menetluskulud tuleb jagada vastavalt
5. 19.07.2024.a esitatud lõppseisukohtades jäi A. M. hagile esitatud vastuses toodud seisukohade juurde. Täiendavalt märgib kostja järgmist.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on põhjendatud tõlgendada
lg-t 6 selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt
alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, punkt 14.7). Viru Maakohtu 27.11.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19928 on kehtestanud hageja ja kostja suhtluskord, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 10 ööpäevas kuus (sh koolivaheaegadel). Kuigi kohtumäärus ei ole veel jõustunud (hageja seadusliku esindaja määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses), kehtib vastavalt TsMS § 5622 lg-le 3 lapsega suhtlemist korraldav määrus ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kostja arvates ei oma tähtsust elatise arvutamisel asjaolu, et üks vanem tahtlikult ei täida lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra reguleerivat kohtumäärust. Igal juhul tuleb elatise määramisel lähtuda ööpäeva arvust, mis nähtub suhtluskorra reguleerivast määrusest. Kuna elatishagis nõutakse elatist alates veebruarist 2024.a., siis esitab kostja arvestuse lapse viibimise kohta kostja juures aasta eest ajavahemikul veebruar 2024 - jaanuar 2025 (dtl 255258). Kostja selgitab, et argipäevadel (millal laps kohtub isaga) ärkab laps kell 6.00, sööb ema juures hommikusööki ja läheb kella 08.00-ks kooli. Laps sööb lõunasööki koolis. Kostja võtab lapse koolist kell 15.00 ja annab emale üle kell 19.
9.
lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 7 Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (
järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses
lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 8 Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4) . Vastavalt
lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
lg 6 sätestatut tuleb käesoleval juhul elatise suuruse määramisel arvestada või mitte. Vastavalt
lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on seisukohal, et
lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt
alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast 9 kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära
otsus tsiviilasjas 2-1919160 p 14.7). Viru Maakohtu 27.11.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 (dtl 29-33) määrati kindlaks A. M. ja J M. suhtluskord. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole maakohtu 27.11.2023.a. lahend jõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et A. ja J M. suhtlus toimub vastavalt 27.11.2023.a. suhtluskorra määrusele (dtl 72 II lõik), kuid hageja väitel ei ole ta määratud suhtluskorraga nõus osas, mis puudutab suvist vaheaega (vt määruskaebus dtl 83-86) ning suvevaheajal määrust ei täideta kuna ka hageja seaduslikul esindajal on plaanid. TsMS § 562 1 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Seega kuulub 27.11.2023.a suhtluskorra lahend täitmisele sõltumata selle jõustumisest ning elatise suuruse arvestamisel on põhjendatud lähtuda
14. Pooled on erineval seisukohal, palju laps igas kuus keskmiselt isa juures viibib. Hageja on seisukohal, et laps viibib isa juures kuus keskmiselt mitte üle 4 ööpäeva (isegi arvestades 27.11.2023.a. määrust). Kostja seevastu on seisukohal, et poeg viibib isa juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (arvestus esitatud dtl 255-258). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käeoleval juhul tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka
lg 6 (lapse isa juures viibitud aega), kuid ei nõustu ei hageja ega kostja seisukohaga selles kui palju keskmiselt kuus (ühe aasta jooksul) J M. isa juures viibib. Kohus võtab arvestuse aluseks 27.11.2023.a tsiviilasjas 2-22-19228 suhtluskorra kindlaksmääramise määruse resolutsiooni p-d 2.1, 2.2, 2.5-2.7 ning ajavahemikul veebruar 2024 (hageja nõuab elatist 2024.a. veebruarist) - jaanuar 2025 (kaasaarvatud) kalendri järgi kuupäevad (vt isaga veetmise kuupäevad kostja arvestuses dtl 255-258). Kohus lähtub arvestamisel isaga reaalselt viibitud tundide arvust, ehk teisipäeval / neljapäeval 4,5 tundi; nädalavahetustel (27.11.2023.a määruse resolutsiooni p 2.1) 2 ööpäeva 0,5 tundi (30 min). Kohtu arvestuse kohaselt viibib J M. eespool viidatud ajavahemikul (aasta jooksul) kooli ajal isa juures 41 ööpäeva ning koolivaheaegadel (sh suvevaheajal) 58 ööpäeva – kokku 99 ööpäeva, mis jagatuna 12 kuuga, viibib laps isa juures keskmiselt ca 8 ööpäeva kuus. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et argipäevadel, millal laps kohtub isaga (27.11.2023.a. määruse resolutsiooni p 2.2) veedab laps 4,5 tundi isaga ja 3 tundi emaga, kuna muul ajal viibib koolis või magab ning sellest tulenevalt leiab kostja, et laps veedab neil päevil koos isaga 0,5 ööpäeva (pool ajast isaga, pool emaga). 15. Hagi on esitatud kohtule 17.03.2024.a. Hageja soovib elatist 10 - tagasiulatuvalt ajavahemikul alates 01.02.2024 kuni 16.03.2024 ülalpidamise andmise kohustuse rikkumise eest tekkinud kahjuna 394,96 eurot (veebruar 2024: 260,33 eurot; märts 2024: 260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 + 134,36 = 394,96 eurot) ja - alates 17.03.2024.a.
järgi arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024 kujuneb
järgne elatis suurus järgmine: - baassumma 249,78 eurot (
lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (
aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. 249,78 +50,55= 300,33 -
lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust kujuneb elatise suurus 300,33-40= 260,33 eurot -
lg 6 – laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus, elatise suurus kujuneb 121,50 eurot (vt arvutuskäik otsuse lisa) Alates 01.04.2024.a. kujuneb
järgi arvestatud elatise suurus järgmine: - baassumma 272,76 eurot (
lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (
aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. 272,76 +54,96= 327,72 -
lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust kujuneb elatise suurus 327,72 – 40 = 287,72 eurot -
lg 6 – laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus, elatise suurus kujuneb 134,28 eurot (vt arvutuskäik otsuse lisa) Veebruari ja märtsi 2024.a. (01.02.2024-31.03.2024) eest pidi kostja tasuma elatist seega 2 x 121,50 = 243 eurot, sellest on tasunud 2 x 86,77 = 173,54 eurot; tasumata 243 -173,54 = 69,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostal tasuda
Alates 01.04.2024.a. tuleb A. M.l tasuda igakuiselt poja ülalpidamiseks 134,28 eurot. Vastavalt
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. M. kohtumenetluse kestel teostatud elatise makseid (24.04.2024 - 95,90 eurot aprilli eest (makse selgituses oli ekslikult märgitud – elatis märtsi eest), 19.05.2024 - 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024 - 95,90 eurot juuni eest ja 19.07.2024.a 95,90 eurot juuli eest; dtl 259)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.