← Eesti

2-21-1192/114

Obsah (30)§ 442§ 657§ 293§ 436§ 232§ 238§ 652§ 230§ 654§ 301§ 272§ 333§ 401§ 402§ 264§ 633§ 331§ 304§ 49§ 50§ 53§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 143§ 153§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tsiviilasja number Otsuse tegemise koht ja aeg Kohtukoosseis Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Kohtuis

) § 243 lg-s 1, §-s 438 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. See võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja väited ei ole seostatud tõenditega. Hageja on maakohtus oma väidete tõendamiseks esitanud hulgaliselt tõendeid ja kõik hageja väited toetuvad tõenditele ning iga tõendi osas on hageja välja toonud, mille tõendamiseks on tõend esitatud. Muu hulgas on hageja tõendatud asjaolu, et

  1. mail 2018 opereeritud põlv ei läinud sirgeks juba kohe pärast operatsiooni. Hagi lisana esitatud
  2. juuni
  3. a ja edasistes epikriisides on märgitud, et jalga ei saa sirutada. Hageja poolt
  4. oktoobril 2019 kostjale I esitatud kaebuses on hageja märkinud, et kohe pärast
  5. mai
  6. a operatsiooni ei läinud jalg enam sirgeks. Asjaolu, et jalg ei läinud kohe pärast operatsiooni sirgeks, on üks oluline märk sellest, et operatsiooni käigus tehti raviviga. Maakohus on otsuse punktis 32 märkinud, et kohtunik ei ole meditsiinivaldkonna spetsialist, kuid andud samas hinnangu hageja ja kostjate väidetele ja tõenditele ning järeldanud oma teadmiste baasil, et hageja väidetel ei ole alust, aga kostjate seisukohad on õiged. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8 teine lause) ning see rikkumine võis viia ebaõige kohtulahendini.

Tõendite hulgas olev TKE hinnang on puudulik ega sisalda uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ega põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. TKE arvamus on kontrollimatu. Kohtul ega menetlusosalistel ei ole võimalik veenduda TKE arvamuse põhjendatuses ega jälgida arvamusele jõudmise käiku. TKE arvamusele tuginedes ei olnud õige ega ka võimalik asjas lahendit teha. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks eksperdiarvamust sisuliselt hinnanud. Seda ei olekski kohus saanud teha, kuna TKE arvamuses puuduvad põhjendused ja järelduskäik. Ekspertiisi korraldamata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi. Hageja palub apellatsioonkaebuses määrata kohtuarstlik ekspertiis ravi- või diagnoosivigade ja dokumenteerimiskohustuse, läbivaatamise kohustuse kohase või mittekohase täitmise või täitmata jätmise väljaselgitamiseks ning hagejale osutatud ravi kvaliteedi hindamiseks. 6. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus kogus menetluses asja lahendamiseks piisavalt tõendeid, hindas tõendeid nende kogumis õigesti, kohtuotsus on piisavalt põhjendatud ja selge, materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme pole rikutud. Kohus luges dokumenteerimiskohustuse õigesti nõuetekohaselt täidetuks ning sellest tulenevalt diagnoosi- ja ravivea esinemise tõendamise koormuse hagejal lasuvaks. 6

(12)
  1. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus hindas otsuses poolte väiteid ja tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kohtuotsus on vajalikul määral põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine hõlpsasti jälgitav. Kohus ei eksinud ka materiaalõiguse kohaldamisel viisil, mis annaks alust otsuse tühistamiseks. Kostja II leiab jätkuvalt, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ja seda osutati vajaliku hoolsusega. Kostja II ei teinud hagejale tervishoiuteenuse osutamisel ravivigu ega rikkunud dokumenteerimiskohustust. Kostja II ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega ning leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud hageja seisukohtade ja väidete alusel ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta

§ 657lg 1 p 21 järgi muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 9. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse etteheide, et ekspertiisi korraldamata jätmisega rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus eksis eelkõige

§ 293lg-s 1 ja § 238 lg-s 1 sätestatu vastu.

Pooled vaidlevad asjas peamiselt selle üle, kas kostjad rikkusid hagejale tervishoiuteenuse osutamisel oma kohustusi (VÕS § 758 lg 1, § 762, § 769, § 770) ning kas hagejale tekkis kahju osaliselt või täielikult hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu. Hagejale osutatud tervishoiuteenuse nõuetekohasust puudutavate asjaolude selgitamiseks on vaja eriteadmisi. Ekspertiisi korraldamata jätmise tõttu on maakohtu otsus osaliselt ka nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 436, § 442 lg 8).

9.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus hageja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata, kuna ekspertiisi määramise vajadust ei põhjendatud asjakohaselt ning asjas esitati piisavalt tõendeid (I kd, tl 161–162). Samas jättis maakohus otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et hageja pole oma väiteid tõendanud. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tekitanud hageja väited ja tõendid maakohtus kahtlusi, et kostjad oleksid oma kohustusi rikkunud ning kostjate vastuväited ja selgitusi pidas kohus piisavaks, et jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 9.
  2. Ringkonnakohus märgib, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 232

lg 2).

§ 238

lg 1 p 2 võimaldab jätta ekspertiisitaotluse rahuldamata ennekõike juhul, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud, et lugeda asjaolu tõendatuks.

§ 238

lg 1 p 2 alusel ei saa jätta ekspertiisi määramata olukorras, kus asjaolu kohta on esitatud tõendeid, kuid kohus ei pea neid piisavaks, et lugeda asjaolu tõendatuks (vt RKTKo 22.04.2015 3-2-1-15-15, p 16). Ekspertiisi korraldamata jätmisega võttis maakohus hagejalt suures osas võimaluse oma väiteid tõendada, mistõttu ei saanud kohus hagejale ette heita, et hageja ei ole vaidlusaluseid asjaolusid piisavalt tõendanud. 9.3. Ringkonnakohus kõrvaldas

§ 652

lg 3 p-st 2 lähtudes ülalkirjeldatud maakohtu minetuse, rahuldades hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Ringkonnakohus määras

  1. novembri
  2. a määrusega ekspertiisi hagejale kostjate poolt
  3. mail 2018 tehtud vasaku põlve operatsiooni (põlveliigese endoproteesi paigaldamine) ning kostjate poolt operatsiooni järgselt kuni
  4. oktoobrini 2019 hagejale osutatud tervishoiuteenuste nõuetekohasuse väljaselgitamiseks. 7

(12)
  1. Kirjalikus eksperdiarvamuses (II kd, tl 110–115) esitatud järelduste kohaselt ei tuvastanud ekspert dr Paul-Sander Vahi kostjate poolt hagejale tervishoiuteenuse osutamisel diagnoosi- ega ravivigu, samuti on kostjad eksperdi hinnangul täitnud tervishoiuteenuse dokumenteerimiskohustust. Ringkonnakohus küsitles hageja taotlusel ekspert P.-S. Vahit ka kohtuistungil, kus ekspert andis temale esitatud küsimustele selged ja ammendavad vastused (II kd, tl 184–189). Ringkonnakohtul ei tekkinud eksperdi küsitlemisel vähimatki kahtlust kirjalikus eksperdiarvamuses esitatud järelduste põhjendatuses.
  2. Diagnoosi- ja ravivigade osas on eksperdi järeldused kooskõlas asja materjalide hulgas oleva TKE hinnanguga, mille kohaselt samuti osutati hagejale kostjate poolt nõuetekohast tervishoiuteenust (I kd, tl 51 ja 51 pöördel) (dokumenteerimiskohustuse täitmise kohta ei ole TKE-lt hinnangut küsitud). Eksperdiarvamusest nähtub, et valu, turse ja verevalumite teke on üks sagedasemaid patsiendipoolseid vaevusi pärast põlveliigese endoproteesimist. Valu ja hematoomid on tingitud operatsioonitraumast ning organismi reaktsioonist sellele. Üsna tavapärane on väljendunud valu ja turse püsimine kuni aasta möödumiseni operatsioonist. Valu leevendamiseks on oluline lisaks põlve liigutamisele ka regulaarne ja adekvaatne valuravi ning opereeritud jala aktiivne liigutamine. Erakorralise meditsiini osakonnas hagejale antud soovitused olid eksperdi hinnangul adekvaatsed ja asjakohased ning kooskõlas operatsioonijärgsete juhistega (II kd, tl 111–112).
  3. Seega on kokkuvõttes õige maakohtu lõppjäreldus, et hageja ei ole kostjate vastuse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja erinevad väited ja hüpoteesid dokumenteerimiskohustuse rikkumisest ning diagnoosi- või ravivigadest ei ole asjas kinnitust leidnud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada ülalkäsitletud kirjalikku eksperdiarvamust puudutavate järeldustega (otsuse põhjenduste p-d 10 ja 11).
  4. Ringkonnakohus rõhutab, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte (

§ 230

lg 1) järgi kumbki pool tõendama asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 770 lg-st 3, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient. Erandid eeltooodud tõendamise üldpõhimõttest kehtivad juhtumitele, mis on sätestatud VÕS § 770 lg-tes 3 ja 4 (vt nt RKTKo 8.04.2011, 3-2-1-171-10, p 16; 22.03.2019, 2-15-18182, p 11). Hageja on küll olnud asjas läbivalt seisukohal, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiskohustust (millisel juhul pöörduks tõendamiskoormis VÕS § 770 lg 3 järgi ümber), kuid ülalviidatud eksperdiarvamus dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei kinnita. Asjas puuduvad tõendid, mis annaks alust eksperdi järeldustes kahelda. 14. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 14.

  1. Kuigi maakohus jättis hageja ekspertiisitaotluse põhjendamatult rahuldamata ning rikkus sellega menetlusõiguse norme, on maakohus enamikku poolte esitatud väiteid ja muid tõendeid otsuses analüüsinud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, millise hageja esitatud tõendi jättis maakohus tähelepanuta või analüüsimata ning milline võis olla selle mõju kohtu lõppjäreldustele. Suurt osa hageja väidetest ei ole võimalik kohtul iseseisvalt hinnata, kuna selleks on vajalikud meditsiini alased eriteadmised (mis kohtul puuduvad). 14.
  2. Maakohus ei ole otsuses nõuetekohaselt vastanud hageja esitatud dokumenteerimiskohustuse rikkumist puudutavatele väidetele (kohtu vastavad 8

(12)arutluskäigud on nõuetekohaselt põhjendamata). Samas on tõendamata hageja väide, nagu peaks põlve liikuvuse kontroll pärast päriskomponentide paigaldamist olema tingimata kajastatud ka
  1. mai
  2. a operatsiooniprotokollis. Ekspert on hinnanud operatsioonijärgselt tehtud röntgenogrammidel proteesikomponentide asendit ja sobivust patsiendi anatoomiaga heaks (II kd, tl 110). Ekspert ei tuvastanud vigu operatsioonitehnikas ega mehaanilisi probleeme paigaldatud implantaadil. Operatsiooniprotokoll vastab eksperdi järelduste kohaselt dokumenteerimise heale tavale ja praktikale ning operatsiooni kohta koostatud meditsiinilised dokumendid sisaldavad osutatud tervishoiuteenuse kohta kõiki olulisi andmeid (II kd, tl 100 pöördel). Kohtuistungil selgitas ekspert lisaks, et põlve liikuvuse kontrollimine (operatsiooni käigus) tähendabki seda, et veendutakse põlve sirutumises ning painutuses vähemalt 90 kraadini. Päriskomponentidega ei ole tavapäraselt vaja eraldi liikuvuse kontrolli teha, sest nende komponentide luusse tsementeerimiseks on vajalik põlve täissirutuse saavutamine ning põlve haava sulgemiseks on vajalik põlve painutus 90 või enam kraadi. Seega päriskomponentide prooviks ongi tsementeerimine ja haava sulgemine (II kd, tl 184 pöördel). 14.
  3. Hageja on kostjatele heitnud ette, et
  4. mail 2018 opereeritud põlv ei läinud sirgeks juba kohe pärast operatsiooni. Hageja hinnangul on see üks oluline märk operatsioonil tehtud raviveast. Eksperdi järeldused seda hageja oletust ei toeta. Ekspert selgitas kohtuistungil, et vahetult pärast operatsiooni on operatsioonitraumast tingitud turse ja valu tõttu põlveliigesel väga harva hea liikuvus. Tavapäraselt jääb esimestel päevadel puudu 10 kraadi sirutusdefitsiiti ja saavutatakse 70 kraadi painutust, vahel ka 90 kraadi. Operatsioonitoas narkoosis saavutatud liikuvust ei saavutata esimese paari nädala jooksul pea kunagi (II kd, tl 185 ja 185 pöördel). Muid tõendeid selle väidetava ravivea kohta ei ole kohtule esitatud. 14.
  5. Hageja märgib iseenesest põhjendatult, et ülalosutatud TKE hinnang ei sisalda uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ega põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. Kõnealune hinnang ei vasta

§ 301

lg-s 1 eksperdiarvamusele esitatud nõuetele, kuid see ei tähenda, et seda ei saaks (ühe) dokumentaalse tõendina asjas arvestada. Tegemist on eriteadmistega isiku arvamusega

§ 272lg 2 mõttes.

TKE hinnangust nähtub, milliste dokumentide põhjal on see antud. Samuti nähtub tõendist, et kolm komisjoni liiget on ennast arutelult ja hinnangu andmiselt taandanud tööalase seotuse tõttu kostjaga I. TKE hinnangu kui tõendi usaldusväärsuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda. 15.

§ 442

lg 5 ja § 654 lg 1 teise lause järgi lahendab ringkonnakohus otsusega poolte veel lahendamata taotlused. Hageja on esitanud

  1. septembril 2024 vastuväite kohtu tegevusele, taotluse tagastada ja jätta arvesse võtmata eksperdi poolt
  2. augustil 2024 kohtule esitatud lehekülg pealkirjaga Trial reduction, samuti taotlused kuulata tunnistajana üle dr Jaan Laos ja teostada täiendav ekspertiis ning võtta asja materjalide juurde hageja haigusloo anamnees ja objektiivne leid. Lisaks on hageja esitanud
  3. septembril 2024 taotluse
  4. augusti
  5. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjatel ei ole vastuväiteid hageja taotluses märgitud protokolli parandustele. Kostjad vaidlevad vastu muudele hageja
  6. septembril 2024 esitatud taotlustele ning paluvad jätta need rahuldamata. Samuti peavad kostjad hageja vastuväidet kohtu tegevusele põhjendamatuks. 15.
  7. Hageja vastuväide puudutab ringkonnakohtu tegevust menetluse juhtimisel, kuna ringkonnakohus ei andnud hagejale aega ja võimalust tutvuda eksperdi poolt
  8. augusti
  9. a istungil antud ütluste protokolli ja helisalvestisega ega ka piisavalt aega kohtuvaidluse ettevalmistamiseks. 9

(12)Menetlusosaline võib

§ 333

lg 1 järgi esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Sama sätte järgi lahendab kohus vastuväite määrusega. Ringkonnakohus hageja vastuväitega ei nõustu ning jätab selle rahuldamata. Kohus märgib esmalt, et

  1. septembril 2024 esitatud vastuväide ei ole eesmärgipärane, kuna ringkonnakohtul ei oleks võimalik hageja väidetud minetusi apellatsioonimenetluses enam kõrvaldada. Hagejal on väidetavatele vigadele ringkonnakohtu tegevuses võimalik tugineda praeguse kohtulahendi peale edasi kaevates. Ringkonnakohus vastuväites esitatud etteheidetega ka ei nõustu. Kirjalik eksperdiarvamus oli hageja esindajale E-toimikus nähtav juba alates
  2. aprillist 2024 ning
  3. mail 2024 on ringkonnakohus andnud pooletele võimaluse esitada eksperdiarvamuse kohta seisukohti (hageja on võimalust seisukoha esitamiseks
  4. mail 2024 ka kasutanud). Seega oli hagejal ja tema esindajal võimalik kirjaliku eksperdiarvamusega tutvuda rohkem kui kahe kuu jooksul enne ringkonnakohtu istungi toimumist. Hageja esindaja osales eksperdi küsitlemisel
  5. augusti
  6. a istungil, kus tal oli võimalik eksperdi selgitusi vahetult kuulata ning esitada veel lisaküsimusi asjaolude kohta, mis võisid jääda esindajale ebaselgeks. Tõendite uurimisel ringkonnakohtu istungil ei ilmnenud selliseid uusi asjaolusid, mida pooled ei oleks saanud varem arvestada. Sellises olukorras ei olnud ringkonnakohtu hinnangul vajadust anda hageja vandeadvokaadist esindajale täiendavat aega kohtukõne ettevalmistamiseks. Hageja viidatud

§ 401

lg-st 3 ei tulene kohtule kohustust anda menetlusosalistele täiendavat aega kohtukõne ettevalmistamiseks, tegu on kohtule seadusest tuleneva võimalusega. Samuti ei ole kohtukõne kirjalike seisukohtade esitamine (

§ 402lg 7) menetlusosalise jaoks kohustuslik.

Hageja

  1. septembri
  2. a menetlusdokument, mis sisaldab ka hageja seisukohti
  3. augusti
  4. a kohtuistungil antud eksperdi vastuste suhtes, jääb asja materjalide juurde. 15.
  5. Hageja taotluse tagastada ja jätta arvesse võtmata eksperdi poolt
  6. augustil 2024 kohtule esitatud lehekülg pealkirjaga Trial reduction jätab ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et käsitleb kõnealust materjali mitte tõendina, vaid eksperdi märkmetena

§ 264ja § 303 lg 5 tähenduses, mille kohus on eksperdi nõusolekul toimikule lisanud.

15.3. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja taotlused kuulata tunnistajana üle dr Jaan Laos ja teostada täiendav ekspertiis ning võtta asja materjalide juurde hageja haigusloo anamnees ja objektiivne leid. Kõik need taotlused on esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult.

§ 633

lg-te 5 ja 6 järgi tulnuks taotlused uute dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks esitada juba apellatsioonkaebuses (või vähemalt apellatsioonitähtaja jooksul). Täiendava ekspertiisi taotluse oleks hageja esindaja saanud soovi korral esitada 27. augusti 2024. a kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad

§ 331lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatud taotluste menetlemiseks.

Ringkonnakohus lõpetas

  1. augusti
  2. a istungil asja arutamise ja teatas menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Menetlusseadustik ei võimalda uute tõendite ja tõendite kogumise taotluste esitamist ning menetlemist pärast asja arutamise lõpetamist apellatsioonimenetluses. Samas puudub ringkonnakohtu hinnangul ka sisuline vajadus täiendava ekspertiisi määramiseks (

§ 304lg 3). Ekspert on andnud asjas tähtsust omavatele küsimustele ammendavad vastused. Dr Jaan Laose ülekuulamist tunnistajana on hageja taotlenud 10

(12)ringkonnakohtult ka varasemas menetluses. Ringkonnakohus jättis vastava taotluse
  1. augusti
  2. a kohtuistungil rahuldamata. 15.
  3. Hageja taotluse
  4. augusti
  5. a kohtuistungi protokolli parandamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ning protokoll sisaldab üksnes kokkuvõtet istungist (

§ 49lg 2).

  1. augusti
  2. a istungi protokoll kajastab istungi olulist käiku ning kõike asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (

§ 50lg 1).

Lisaks ei saa hageja eksperdi vastuste kohta protokollitut

§ 53

sätete kohaselt sama paragrahvi lg 2 korras esitatud protokolli parandamise taotlusega vaidlustada. Hageja vastuväited tuleb

§ 53lg 4 teise lause alusel lisada protokollile.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostjate apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja (kaebuse esitaja) kanda.

17. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg-st 3 lähtudes kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. 17.

  1. Kostja II
  2. augustil 2024 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja II menetluskulud apellatsioonimenetluses esindajakulust kokku 1691 eurot 20 senti (sh käibemaks). Esindaja advokaat T. Tafenau on teinud järgmisi toiminguid: tutvunud apellatsioonkaebusega, konsulteerinud esindatavaga ja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele (nimetatud toimingute kulu kokku 7 tundi); konsulteerinud esindatavaga seoses vastuse koostamisega kohtu nõudekirjale ekspertiisi küsimuses ning koostanud vastuse (kulu toimingutele 3,5 tundi); tutvunud eksperdiarvamuse ja hageja
  3. mai
  4. a seisukohtadega (1 tund); tutvunud hageja
  5. juuni 2024 taotlusega ning koostanud sellele vastuse (2 tundi); valmistanud ette
  6. augusti
  7. a kohtuistungiks (1 tund); esindanud kostjat II ringkonnakohtu istungil (2,5 tundi) ning koostanud menetluskulude nimekirja (0,5 tundi). Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandus
  8. aastal käibemaks 20% ja
  9. aastal 22%. Koos käibemaksuga oli õigusabi tunnihind vastavalt
  10. aastal 96 eurot ja
  11. aastal 97 eurot 60 senti. Kostja II kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kostja II palub kohustada hagejat tasuma kostja II kasuks väljamõistetavad menetluskulud MTÜ Eesti Arstide Liit arveldusarvele. 17.2.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses asja keerukust ja mahukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuv 11

(12)esindaja tunnitasu on ringkonnakohtu hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 17.
  1. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus kostja II hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1691 eurot 20 senti [(10,5×96) + (7×97,60)] ja mõistab selle summa hagejalt kostja II kasuks välja. Vastavalt kostja II taotlusele tuleb hagejal kulud tasuda MTÜ Eesti Arstide Liit arveldusarvele. 17.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja II taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.

  1. Kostja I ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu kostjal I hüvitatavate menetluskulude tekkimine apellatsiooniastmes.
  2. Hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse otsustab kohus eraldi määrusega. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
  3. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses on tekkinud asja läbivaatamise kuluna ka eksperdikulud (

§ 143p 1).

Eksperdikulud koosnevad eksperditasust (

§ 153). Ekspert dr P.-S.

Vahi on ekspertiisi läbiviimise ja kirjaliku eksperdiarvamuse koostamise eest taotlenud tasu 3825 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus on

  1. mai
  2. a määrusega tasutaotluse rahuldanud. Seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega ning selleks ettevalmistamisega on ekspert taotlenud tasu 1200 eurot. Ringkonnakohus on
  3. septembri
  4. a määrusega ka selle tasutaotluse rahuldanud. Ringkonnakohus on
  5. septembri
  6. a määrusega andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud ta ekspertiisikulude ettemakse (600 euro) tasumisest ning kogu tasu on hetkel makstud eksperdile riigi arvel. Ringkonnakohtul tuleb otsustada selle kulu riigituludesse väljamõistmine

§ 190lg-tes 2–4 ja 7 sätestatud põhimõtetest lähtudes.

Kuna viidatud ringkonnakohtu

  1. septembri
  2. a määrus ei ole praeguse otsuse tegemise hetkeks jõustunud, ei ole teada eksperditasu lõplik suurus. Seetõttu otsustab ringkonnakohus eksperdikulude riigi kasuks välja mõistmise eraldi määrusega pärast
  3. septembri
  4. a määruse ja asjas tehtava lõpplahendi jõustumist (

§ 179lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.