← Eesti

2-20-13951/22

Obsah (11)§ 231§ 272§ 173§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13951 Tsiviilasi E. S. ja D. S. hagi Üheksavara O

§ 231lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: E.

S.’i (edaspidi hageja I) ja kostja vahel on 27.04.2020 sõlmitud laenuleping, mille punkti 1.1.1 kohaselt laenuandaja annab laenusaajale laenu summas 50 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.1.2 kohaselt laenusaaja kinnitab laenusumma summas 50 00 eurot kättesaamist 27.02.2019 sularahas oma allkirjaga käesoleval lepingul (tl 8-10). 06.05.2020 on sõlmitud hagejate ja kostja vahel hüpoteegi seadmise leping, mille punkti 2.2.1 kohaselt kostja kasuks seati 27.04.2020 laenulepingust ja kõikidest selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks XXX asuvale korteriomandile (registriosa XXX) hüpoteek summas 70 000 eurot (tl 11-14). 14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitu R. S. 27.04.2020 laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras ja Tallinna kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 027/2020/1329 (tl 45-47).

  1. Hagejad paluvad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 027/2020/
  2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama §§-i lg 1¹ kohaselt saab muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–19¹ nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
  4. Riigikohus on märkinud
  5. mai 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10 ja
  6. juuni 2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on 5 täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (Riigikohtu
  7. aprilli
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, vt ka
  9. jaanuari
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 ja
  11. aprilli
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-26-11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu
  13. oktoobri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, Riigikohtu
  15. novembri
  16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09 ja
  17. aprilli
  18. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11).
  19. Hagejad on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2020/1329 põhjusel, et täitemenetluse aluseks olevat võlasuhet ei ole sissenõudja ja hageja I vahel tekkinud (nõuet ei ole olemas). Hagejate väitel hageja I ei ole kostjalt laenu kunagi taotlenud, laenulepingu tingimusi arutanud ega kooskõlastanud. Hageja I ei ole laenu võtmise ja laenulepingu sõlmimise tahteavaldust kunagi teinud. Kostja ei ole hagejale I laenu andmise ega laenulepingu sõlmimise tahteavaldust teinud ja laenu andnud. Kostjal ei ole raha hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. Hagejad leiavad, et laenuleping on sõlmitud pettuse mõjul ja see on tühistatud, seega kehtetu. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamine on pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega. Hageja I on esitanud laenulepingu tühistamise tahteavalduse hagiavalduses (tsiviilasjas 2-20-9760), mis on lubatav.
  20. Kohus tuvastab, et 21.06.2023 kohtuotsusega Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu
  21. märtsi 2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-9760 osas, milles ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu
  22. augusti 2021 otsuse tsiviilasjas n 2-20-9760 lõppjärelduses muutmata (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas), milles maakohus tuvastas E. S. ja Üheksavara OÜ
  23. mai 2020 sõlmitud
  24. aprill 2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisuse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), kohustas Üheksavara OÜ-d andma XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse ja luges selle tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel asendatuks maakohtu jõustunud kohtuotsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) (tl 82-88). Nimetatud resolutsiooni osas on Riigikohtu lahendi kohaselt maakohtu otsus jõustunud. Harju Maakohus on 27.08.2021 otsuses tuvastanud, et tõendatud ei ole, et kostjal oli 2020 aprillis ja mais piisvalt sularaha hagejale I toodud summas laenu andmiseks. Kuivõrd pooled on sõlminud laenulepingu, mille alusel tegelikult laenusaajale laenu ei antud, leidis kohus, et tegemist on näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Laenuleping on tühine (TsÜS § 89 lg 2) ega omanud algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) ( tl 82-88).
  25. Teises tsiviilasjas tehtud lahend on dokumentaalne tõend

§ 272

lg 2 mõttes (RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055/20, p 13; RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505/53, p14.3.4). Seega on tsiviilasjas nr 2-20-9760 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud E. S. ja Üheksavara OÜ

  1. mai 2020 sõlmitud
  2. aprill 2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisus ja on kustutatud nimetatud laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks kostja kasuks seatud hüpoteek XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX).
  3. Tühise lepingu alusel ei saa esitada nõuet ega selle alusel läbi viia täitemenetlust. Jõustunud kohtulahendiga tsiviilasja nr 2-20-9760 on tühistatud täitemenetluse 027/2020/ 1329 aluseks olev täitedokument (XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatud hüpoteegi leping) ja on tuvastatud, et
  4. aprillil 2020 kuupäeva kandev laenuleping on tühine. Eeltoodust tulenvalt tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas 027/2020/1329 tunnistada lubamatuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 6 30.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 31.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 32.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 33. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hagejate poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuludeks õigusabikulud 2440,5 eurot käibemaksuga. Lepinguline esindaja osutas hagejatele õigusabi 13,5 tundi tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu hagi esitamisel 475 eurot.
  2. Kostja ei ole hagejate menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. 3.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kohus, hinnanud tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud osaliselt.
  2. Menetluskulude nimekirja kohaselt kuulus hagejate lepingulisel esindajal tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja nõupidamine kliendiga 4,5 tundi, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamisele ja esitamisele kohtule 3,0 tundi, hagi tagamise kohtumääruse edastamisele kohtutäiturile 0,5 tundi, menetluse peatamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund, menetluse uuendamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1,0 tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, 19.02.2024 kohtuistungil esindamisele 1 tund, kostja dokumendiga tutvumisele ja kliendile selgituste andmisele 0,5 tundi, hageja seisukoha koostamisele kostja 23.02.2024 dokumendile 1 tund, 11.03.2024 kohtuistung esindamisele 0,25 tundi ja 11.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 7 0,25 tundi. Kohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu kokku 13,5 tundi on mõistlik ja põhjendatud.
  3. Hagejaid on esindanud lepinguline esindaja K.-H. K. . Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hagejate esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kuna hagejate esindaja näol on tegemist juristiga, mitte vandeadvokaadiga ja arvestades seda, et hagi on esitatud kohtusse 2020 aastal ja hagi on koostatud aastal 2020, siis tuleb lugeda hagejate lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot ilma käibemaksuta. 7.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

  1. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 1952,40 eurot (10 tundi tunnihinnaga 120 eurot + KM 20%, kokku 1440 eurot ja 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot+ KM 22 %, kokku 512,4 eurot).
  2. Hagejad on hagilt tasunud riigilõivu 475 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot.

  1. Kohus rahuldab hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 2427,40 eurot, mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 1952,40 eurot (koos käibemaksuga). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
  2. Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.