Obsah (8)

§ 121§ 418§ 64§ 73§ 68§ 51§ 421§ 83

1-24-7148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsembril 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-7148 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Th

§ 121

lg 2 p 1 ja § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Elle Karm Süüdistatav Svetlana Dubchak – isikukood 47903204234, määratlemata kodakondsusega, elukoht xxx, emakeel vene keel, xxxharidusega, töökoht xxx, xxx, e-post xxx, telefon xxxxxxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkend elukohast lahkumise keeld Vladimir Sadekov Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Svetlana Dubchak

§ 121lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

Süüdi tunnistada Svetlana Dubchak

§ 418

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Svetlana Dubchak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2024-22.03.2024, s.o 2 päeva. 1

§ 51

alusel võtta Svetlana Dubchakilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus viieks aastaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Svetlana Dubchakilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 1043 eurot riigituludesse. Kohustada Svetlana Dubchaki tasuma väljamõistetud ekspertiisikulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 87 eurot ja

1. kuul 86 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1043 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Svetlana Dubchak, kriminaalasi 1-24-7148 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - püstol TT numbriga ШТ3958 koos padrunisalvega (PPA relvalaos) – konfiskeerida ja hävitada; - xxx korterist võetud puuteproovid pakendites nr 1-6 ja padrunikest kirjega „21 RPR 63“ pakendis nr 7; xxx postkastilt nr 85 võetud puuteproovid pakendites nr 1, 2; postkastis olnud relvalt kohapeal võetud puuteproovid pakendites nr 5.1, 5.2, 5.3; postkastis olnud relvalt, salvelt, padrunitelt täiendaval vaatlusel võetud puuteproovid pakendites 4.1, 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10, 5.11, 5.12, 5.13, 5.14 5.15; xxx korterist võetud puuteproov pakendis nr 1; I.L.lt võetud proovid pakendites nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; L.N.lt võetud proovid pakendites nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; Svetlana Dubchakilt võetud proovid pakendites nr 4-7; U.K kehast eemaldatud kuul plasttopsis paberkotis (PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos) – hävitada; - L.N. nutitelefonis Huawei P40 Lite, I.L. nutitelefonis Samsung ja Svetlana Dubchaki nutitelefonis Samsung Galaxy S24 sisaldunud andmete koopiafailid (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kuriteo asjaolud Svetlana Dubchak süüdistatakse selles, et tema tulistas 21.03.2024 kella 22.05 paiku Tallinnas xxx korteris püstolist TT U.K pihta, tekitades U.K-le vasaku labakäe ja vasaku põlve piirkonnas läbistavad lasuvigastused ning parema jala sääre lasuvigastuse, s.o tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud, kuid kestsid vähemalt neli nädalat. Seega, Svetlana Dubchak, tekitades teisele isikule teadlikult vähemalt 4 nädalalt kestva tervisekahjustuse, pani toime

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

Veel süüdistatakse Svetlana Dubchaki selles, et tema läks 21.03.2024 kella 22.00 paiku Tallinnas xxx korterisse, kaasas laskekõlbulik püstol TT, number ШT3958, kaliiber 7,62X25 mm ja vähemalt 8, kaliiber 7,62X25 mm laskekõlbulikku kesktulepadrunit, mis olid ettenähtud nimetatud püstolist tulistamiseks, tegi sellest relvast U.K pihta lasu ja viis siis nimetatud relva ja allesjäänud 7 padrunit oma elukoha xxx, Tallinn postkasti, kus need 21.03.2024 kella 22.50 paiku sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Svetlana Dubchaki poolt käideldud püstol TT on RelvS § 11 p 1 ja § 12 lg 1 p 2 sätestatud tulirelv, mis kuulub RelvS § 19 lg 1 p 5 alusel piiratud tsiviilkäibega relvade hulka. RelvS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. RelvS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba ning RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soteamisluba selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. RelvS § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politseija Piirivalveametiga. RelvS § 50 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona väljaspool hoiukohta endaga kaasas kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Svetlana Dubchakil puudusid nõutavad load tulirelva ja laskemoona käitlemiseks. Seega, Svetlana Dubchak, hoides ja kandes piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja sellele mõeldud laskemoona, ilma selleks ette nähtud luba omamata, pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Svetlana Dubchaki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.12.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Svetlana Dubchaki süüdi tunnistamist ja tema karistamist

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud ning

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 3 toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.03.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele pööramata kui Svetlana Dubchak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 51

alusel võtta Svetlana Dubchakilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus viieks aastaks. Asitõendid

§ 421

sätestab, et kohus võib kohaldada tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt

§-s 83 sätestatule.

§ 83lg 4 kohaselt konfiskeeritakse aine, vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§-st 421 ja

§ 83lg-st 4 ning Kr

MS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - püstol TT numbriga ШТ3958 koos padrunisalvega (PPA relvalaos) – konfiskeerida ja hävitada; - xxx, Tallinn korterist võetud puuteproovid pakendites nr 1-6 ja padrunikest kirjega „21 RPR 63“ pakendis nr 7; xxx postkastilt nr 85 võetud puuteproovid pakendites nr 1, 2; postkastis olnud relvalt kohapeal võetud puuteproovid pakendites nr 5.1, 5.2, 5.3; postkastis olnud relvalt, salvelt, padrunitelt täiendaval vaatlusel võetud puuteproovid pakendites 4.1, 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10, 5.11, 5.12, 5.13, 5.14 5.15; xxx korterist võetud puuteproov pakendis nr 1; I.L.lt võetud proovid pakendites nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; L.N.lt võetud proovid pakendites nr 1-3 ja DNA-võrdlusproov pappkarbis; Svetlana Dubchakilt võetud proovid pakendites nr 47; U.K kehast eemaldatud kuul plasttopsis paberkotis (PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos) – hävitada; - L.N. nutitelefonis Huawei P40 Lite, I.L. nutitelefonis Samsung ja Svetlana Dubchaki nutitelefonis Samsung Galaxy S24 sisaldunud andmete koopiafailid (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav ei tööta ja ta on xxx, seega on isiku sissetulek piiratud ning menetluskulude tasumine täies mahus käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. 4 Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 1043 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot, Svetlana Dubchakilt välja mõistmata. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku kohtuarstlik ekspertiis teostamine oli vajalik, et selgitada välja kannatanul esinevad tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism ning kestvus, mistõttu tuleb see kulu süüdistatavalt välja mõista. Tulirelva ekspertiis ja lasujäägiekspertiis olid olulised tuvastamaks, millised olid süüdistatava valdusest leitud relv ja laskemoon ning kas süüdistatava kätelt leiti lasujälgi. Nimetatud ekspertiisid aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu tuleb need kulud süüdistatavalt välja mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates 5 kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 6