) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 30.05.2024 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 200 eurot, millele lisandus intress 160 eurot ning tagasimakse tähtajaks oli määratud 07.06.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Laenulepingu järgi on tasumisega viivitamise korral kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 5% päevas iga viivitatud päeva eest tasumata laenujäägilt. Hageja ei ole hagiavalduses soovinud viivist lepingujärgses määras, vaid on viivist arvestanud määraga 0,813% päevas. Hageja on taotlenud viivist summas 200 euro väljamõistmist arvestusega 07.06.2024 07.10.2024 perioodi kohta. Kohtu hinnangul saab hageja viivist nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 08.06.2024 (kuna laenu tagastamise tähtaeg oli 07.06.2024) kuni hagiavalduse esitamise ajani, s.o kuni 04.09.2024, mistõttu on viivise nõude suurus 144,71 eurot. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning jätab rahuldamata hageja nõude viivise summas 55,29 euro väljamõistmiseks.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt 2 arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 140 eurot ja menetluskulu 20 eurot
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas
Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga.
teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes
lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 160 (140+20) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 160 eurot. Kohus märgib, et kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuet viivise väljamõistmiseks põhinõudelt ja väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, siis kohus seda ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.