2-24-7590 KOHTUMÄÄRU S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 6. detsember 2024. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-7590 Tsiviilasi Top Connect OÜ avaldus M2M EXPRE

§ 6lg 1).

Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Top Connect OÜ avaldus M2M EXPRESS OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 17.09.

1. a lepingu Telecommunication Services Distribution Agreement (edaspidi Leping), millega võlausaldaja tarnijana andis võlgnikule kui turustajale ametliku, limiteeritud, mitteeksklusiivse ja mitteülekantava õiguse võlausaldaja toodete ja teenuste aktiivseks levitamiseks Lepingus väljatoodud territooriumidel ja tingimustel ning võlgnik kohustus selle eest võlausaldajale tasuma. Võlausaldaja täitis omapoolsed lepingulised kohustused ning võimaldas võlgnikul enda tooteid ja teenuseid vastavalt Lepingule levitada, ent võlgnik ei ole täitnud oma Lepingust tulenevat kohustust teatud arvete eest tasuda. Võlgniku põhivõlgnevus võlausaldaja ees pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku moodustab 379 767,82 eurot. Võlgnik on jätnud võlausaldajale tasumata kokku 24 arvet alates
2. a veebruarist kuni
3. a septembrini. Maksmata arvete tõttu peatas võlausaldaja kõikidest Lepingust tulenevate teenuste osutamise võlgnikule alates 01.09.
4. a. 29.02.
5. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte ning tutvus sellega 01.03.
6. a. Vaatamata esitatud pankrotihoiatusele ei ole võlgnik omapoolset kohustust võlausaldaja ees pankrotiavalduse esitamise seisuga täitnud. Võlausaldaja palub kohtul määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
7. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja, ajutise halduri ning tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 775 852,61 eurot (sh kohustus Top Connect OÜ ees 383 232,09 eurot, EstCan Invest OÜ ees 68 677,40 eurot ja Moabits S.L ees 323 943,12 eurot), likviidne vara puudub. Võlgnikul on nõuded väljaspool Euroopa Liitu asutatud äriühingute vastu summas 324 852,42 eurot. Ajutise halduri hinnangul on tegemist väheväärtusliku varaga, kuna lepingudokumentide olemasolu ja asukoht on ajutisele haldurile teadmata.
2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks
3. aasta lõpus, mil võlgniku omakapital oli negatiivne 14 141 eurot ning edasist majandustulemuste paranemist ei ole toimunud.
4. a oli omakapital negatiivne 5486 eurot ja
5. aastal negatiivne 386 865 euro ulatuses. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liikmed A.F ja E.Q on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 6. Ajutisel halduril puudub võimalus anda oma täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, kuna võlgnik on rikkunud

§ 22

lg 3 (pearaamatu ja ostudokumentide esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga) ja § 85 (teabe andmise kohustus) sätestatud kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tuvastada täpset põhjust võlgniku maksejõuetuse kohta. Maksejõuetuse põhjus on seega ajutises menetluses tuvastatu põhjal muu asjaolu (põhitegevuse kahjumlikkus)

§ 22lg 5 mõistes.

7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutise halduri selgituste kohaselt on tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste hindamisel võimalik teh esialgseid järeldusi ja nende täpsustamine saaks toimuda pankrotimenetluse käigus. Isegi kui võlgnikul on kahjunõue juhatuse liikmete vastu, siis nende sissenõudmise perspektiiv on madal, kuna juhatuse liikmed elavad Venemaal. 3

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 10.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

1. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
2. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 662,50 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Vastuväiteid ajutise halduri tasu osas kohtule esitatud ei ole. 13. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda.

§ 150lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. 14. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku tegelikule kasusaajale ja endisele juhatuse liikmele A.F-ile. Menetlusosaliste menetluskulud 15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot, mis kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4