4-23-3290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3290 Kohtunik Janika Kallin Harju Maakohtu 6. novembri 2023. a määr

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.D esitas
2. oktoobril 2023 maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja
3. septembri
4. a otsusele.
5. Kohus määras kohtuistungi 24.10.2023 kell 9.00 ja saatis pooltele kutsed. Kaebaja teatas 23.10.
6. a kohtule, et ta viibib ajavahemikul 23.10.2023–05.11.2023 töökohustuste tõttu väljaspool Eestit. Seega pole tal võimalik kohtuistungil osaleda. Kaebaja palus määrata uus kohtuistungi aeg.
7. Kohus lükkas kaebuse arutamise edasi, määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 06.11.2023 kell 15.00 ning edastas kaebajale kohtukutse. Kaebaja teatas 06.11.2023 kohtule, et viibib endiselt väljaspool Eestit. Seega pole tal võimalik kohtuistungil osaleda. Kaebaja palus määrata uus kohtuistungi aeg.
8. Harju Maakohus jättis
9. novembri
10. a määrusega L.D taotluse kooskõlas

§-de 125 lg 1. 126 lg 2 kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata ning kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et istungi aega on kaebaja taotlusel varem muudetud. Uue kohtuistungi aja määramisel võeti arvesse kaebajale sobivaid aegu, kuid sellele vaatamata ta 1

§ 125

lg 1 võimaldab kohtumenetluse poole taotluse alusel asja arutamise aega muuta ühe korra. Kaebuse esitaja ilmumine oli kohustuslik ja kohtukutses oli ära toodud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed. Maakohus märkis ka, et kohtukutse ei saanud kaebuse esitajale tulla ootamatult ning tal oli võimalik oma aega planeerida nii, et jõuda istungile isiklikult või kaitsja vahendusel. Kaebaja ei näidanud seega ise üles vajalikku hoolsust, kindlustamaks oma istungile ilmumine. Lisaks ei esitanud kaebaja tõendit, mis kinnitaks tema viibimist välismaal. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud kaebuse kohtuliku uurimise teistkordne edasilükkamine.

1. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses annab L.D teada, et ta on Soome kodanik ja tema elukoht on Soomes. Järelikult on ekslik kohtu arvamus, et ta elab Eestis ja on Eesti kodanik. L.D märgib, et ta sai kohtukutse kätte samal päeval etoimikus, kui istung toimus ja ta oli siis oma koduriigis Soomes. Ta andis kohtule sellest koheselt teada ning märkis taotluses kuupäevad, millal ta on Eestis ja saab kohtuistungil osaleda. Määruskaebuse esitaja palub muuta kohtuistungi aega ning määrata see
2. nädalale või
3. a algusesse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on L.D kaebus perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohus on esitanud ammendavad ja seadusega kooskõlas olevad põhjendused selle kohta, miks tuli jätta isiku taotlus teistkordseks kaebuse arutamise edasilükkamiseks rahuldamata ja tema kaebus läbi vaatamata. Nimelt, maakohus lükkas juba isiku taotlusel samadel asjaoludel asja arutamise edasi ja kaebaja poolt välja toodud kuupäevadega arvestades määras uue istungi aja. Samadel põhjendustel väitis isik jätkuvalt, et ei saa osaleda ka edasilükatud kohtuistungil ja palus uuesti selle edasilükkamist. Kohus viitas õigesti sellele, et

§ 125

lg 1 võimaldab ühel korral lükata kohtumenetluse poole põhjendatud taotluse alusel kaebuse arutamist edasi. Seetõttu puudus maakohtul seadusest tulenevalt alus isiku uue taotluse rahuldamiseks ja istungi teistkordseks edasilükkamiseks. Kuivõrd

1. novembri
2. a kohtuistungile L.D taas ei ilmunud, kuigi ta oli kohustatud seda tegema ja kutse oli ta enne istungi toimumist ka kätte saanud, esines maakohtul

§ 126lg-st 2 tulenevalt alus tema kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Saadetud kohtukutses oli isikut hoiatatud ka istungile mitteilmumise tagajärgede eest, s.t et tema kaebus jäetakse läbi vaatamata. Määruskaebuses toodu pinnalt puudub alus maakohtu seadusega kooskõlas olevate seisukohtade ümberhindamiseks. 8. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2