← Eesti

4-23-3536/14

Väärteoasi nr 4-23-3536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.

  1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-23-3536 (2315,23,006629) Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi E.T väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik E.T; ik: XXX; elukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas kriminaalasjas nr 23231753107 (kohtuasi nr 1-12-7117), elukoht vabaduses xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx, valdab vabalt xxx; töökoht: xxx, töövõimetuspensionär Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Katrin Vizel esindaja RESOLUTSIOON
  2. Süüdi tunnistada E.T 22.09.
  3. a toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva.
  4. Juhul, kui E.T-d karistatakse kriminaalasjas nr 23231753107 (kohtuasi nr 1-23-7117) vangistuse või osalise vangistusega, tuleb tal aresti kandmisele asuda vahetult pärast selle ärakandmist. Kui kriminaalasjas vangistust ei kohaldata ja tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tühistatakse, tuleb tal arest ära kanda vahetult pärast vahi alt vabanemist. Arest kuulub ärakandmisele PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa). 1 Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada E.T suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 13.12.
  5. a ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 12.01.
  6. a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi VI patrullpolitseinik N S koostas 05.10.
  7. a väärteoprotokolli AB1622117 väärteoasjas nr 2315,23,006629 E.T-le selle eest, et tema, 22.09.
  8. a kell 13:18 Mahtra tn 25, Tallinnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 02.09.
  9. a kuni 01.09.
  10. a. Nimetatud tegevusega rikkus E.T väärteoprotokolli kohaselt liiklusseaduse (LS) § § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil oli kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et on tõendatud, et E.T on toime pannud teo, mida talle ette heidetakse. E.T on käinud politseis korduvalt ja talle on korduvalt koostatud väärteoprotokolle. Kuigi istungil on isik teatanud, et e-posti aadress ei ole tal kasutusel, siis sellest olenemata on E.T taotlenud lahendi kättesaamist e-posti teel ning samuti oli talle teada lahendi kättesaamise kuupäev menetleja juures. Menetlusalune isik ei ole tundnud huvi lahendite ega juulikuus koostatud väärteoprotokolli kohta. 08.08.
  11. a otsusega peatati E.T juhtimisõigus 6-ks ja 12-ks kuuks ja teadmatus ei ole kergendava asjaoluna arvesse võetav. Suhtumine seadustesse ja õigusnormidesse on ükskõikne ja üleolev. Senised rahatrahvid on tasumata. Määratud on ka aresti, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kuid üldkasulikku tööd ta ära ei teinud ja seetõttu asendati see arestiga. Rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub karistusena kohaldada aresti sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik oma süüd. Ta selgitas, et juhtimisõigus võeti temalt ära 4 kuuks ning ta arvas, et tähtaeg hakkas kulgema kokkuleppe tegemisest aprillis. 08.08.
  12. a otsusega, ta kursis ei ole. 22.09.
  13. a kinnipidamise osas selgitas, et talle öeldi, et juhiluba ei kehti ja politseiametnike poolt öeldi, et otsus tuleb kohtus. Viimase poole aasta jooksul on ametnikega kokkupuuteid politseijaoskondades olnud paar korda. Ta ei välista, et kui käis politseijaoskonnas, siis talle selgitati lahendi kättesaamise kuupäeva ja võimalusi. Väärteoprotokolli koopia sai kätte. On teadlik, et väärteoprotokollis on lahter, kus on kirjas, mis kuupäevast alates on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav, kuid see jäi tema poolt tähelepanuta. Sissetulekuks on pension, mis on 600 eurot. Kulutusi väga ei ole, elab ema juures. Muudes väärtegudes kohaldatud rahatrahve tasunud ei ole, kuid nüüd on kõigest aru saanud ja on valmis neid osaliselt tasuma. Jaanuarikuus peab minema kohtu poolt määratud ravile. Aresti asendamisega üldkasuliku tööga on nõus, kuid siis peaks raviasutusse panema uue järjekorda, mis on tema jaoks probleem. Leiab, et kõige reaalsem oleks tema jaoks rahatrahv, mida on 2 võimalik maksta ositi. Ta on ka varasemalt kandnud aresti ja teinud mitmel korral üldkasulikku tööd, mis läks normaalselt. Tervis võimaldab üldkasulikku tööd teha, kuid selle tegemiseks peaks jälle asju muutma ja see oleks tema jaoks probleem. Kui karistuseks rahatrahvi ei saa määrata, siis palub üldkasulikku tööd. Märkis, et kahetseb enda tegusid, tahab end parandada ja rohkem tegusid ei korda. Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõendite ning kohtus üle kuulatud menetlusaluse isiku enda ütlustega on E.T poolt väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine kinnitust leidnud. E.T poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata on fikseeritud 05.10.
  14. a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav E.T viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 4-5). Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste toimepanemist järgnev. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati E.T sõiduki juhtimiselt 22.09.
  15. a seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega (tl 9). Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt kinnitab 22.09.
  16. a Mahtra tn 20, Tallinn juures sõiduki teisaldamist politseiasutusse seoses sellega, et selle juht E.T on juhtimiselt kõrvaldatud (tl 11). Detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele nähtub, et E.T-lt on LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest juhtimisõigus äravõetud alates 02.09.2023 ning karistuse lõpp on 01.09.
  17. a (tl 12). See karistus tuleneb 08.08.
  18. a Põhja prefektuuri otsusest (tl 10-10pö; 15-15pö). Kooskõlas nende tõenditega on E.T kohtus ka ise kinnitanud, et tõepoolest juhtis ta sel ajal mootorsõidukit Mazda ja ta peatati kinni ja öeldi, et juhiluba ei kehti. Seetõttu saab asuda seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx just E.T , kellelt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Kohus ei arvesta menetlusaluse isiku põhjendusi, mille kohaselt ta ei teadnud, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 08.08.
  19. a otsusega nr 2302,22,017074 LS § 223 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ja LS § 236 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks ning otsus jõustus 02.09.
  20. a (tl 10-10pö; 15-15pö). VTMS § 70 lg 1 näeb ette, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Eelmises väärteoasjas koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 17.08.
  21. a (tl 31). Protokolli on ta allkirjastanud. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik soovinud lahendi saatmist tema e-posti aadressile, mille isik on ise avaldanud, s.o xxx. Seega oli ta üheselt teadlik lahendi kättesaadavaks tegemise ajast. Otsus saadeti vastavalt tema soovile ka tema e-posti aadressile. Kui menetlusalune isik ei vaevunud seda avama, siis võttis ta ise riski, et ta ei tea otsuse sisu. 3 Menetlusalune isik pidanuks ise huvi tundma, milline karistus on talle määratud, avades temale saadetud elektroonilise saadetise või selle takistuse korral tulnuks pöörduda politseiasutusse. Arvestada tuleb, et väärteoprotokoll oli koostatud tõsiste liiklusrikkumistega seoses (liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest teatamata jätmine), mille puhul saab kaaluda karistusena mh juhtimisõiguse äravõtmist. Jättes sellekohase väärteootsusega tutvumata, on ta ise asetanud end olukorda, kus olulist asjaolu mitte teades, ei ole välistatud uue karistatava teo toimepanemine. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on õiguslik tähendus vaid sellel, millisel kuupäeval on väärteoprotokolli kantud andmete kohaselt otsus kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Kui talle saadetakse kohtuvälise menetleja lahend aga e-posti aadressile, peab ta ise selle avama ja tundma huvi lahendi sisu vastu. Kui ta seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Seega esines ka võimalus, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuse sisu ja otsus jõustub. Samuti pidi talle varem liiklusõppe läbinuna ja varem lisakaristust kandnuna olema teada, et raskemate liiklusalaste süütegude eest on karistusena kohaldatav ka juhtimisõiguse äravõtmine. Isik on ise möönnud, et võimalik, et otsus tuli e-postiga, kuid see elektronpostiaadress on tal kahjuks ära blokeeritud. Olukorras, kus isik on ise soovinud olulise menetlusdokumendi saatmist e-postiga ja samal ajal ei ole tal omal süül (väidetav parooli unustamine) e-posti lugemiseks võimalust ja ta ka ise ei huvitu muul viisil lahendist, ei esine mõjuvat põhjust selleks, et lugeda väärteootsus hilinemisega kättesaaduks. Seetõttu ei saa kohus ka arvestada väidetega, et menetlusalune isik ei olnud õigeaegselt teadlik temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest ning kohus jätab selle väite tähelepanuta, kuivõrd kohusetundliku suhtumise korral oleks ta sellest kindlasti õigeaegselt teada saanud. Kohus asub eespool kajastatud kirjalike tõendite ja osaliselt ka E.T ütluste põhjal seisukohale, et E.T poolt 22.09.
  22. a LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E.T on täisealine, süüvõimeline isik, asjas ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo on E.T toime pannud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Arvestades, et E.T oli teadlik eelmise väärteootsuse valmimise ajast, see oli talle e-postile saadetud ja ta pidi teadma ka seda, et karistuseks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (karistusena äravõtmise tõttu juhtimisõiguse puudumist mootorsõiduki juhtima asumise ajal), kuid ilmse kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja taotles E.T-le toimepandud teo eest karistuseks 15 päeva aresti. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek E.T karistamiseks arestiga on tema isikut, toimepandud väärtegu ja süü suurust arvesse võttes põhjendatud. Karistusregistri väljatrükist (tl 32-34) nähtuvalt on E.T-l 13.12.
  23. a seisuga 9 kehtivat väärteokaristust, sh ka liiklusrikkumiste eest. Eranditult kõik varem karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. Mitmel korral asenduskaristusena kohaldatud üldkasulikku tööd ta ei sooritanud ja selles osas on arest pööratud täitmisele. Ka kriminaalkorras karistatus KarS § 424 lg 1 järgi ei ole teda mõjutanud uusi liiklusrikkumisi mitte toime panema. E.T-l on kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest LS § 227 lg 2 järgi s.o 20.09.
  24. a mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest kui ka LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi s.o 08.08.
  25. a mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamise ja liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. 27.03.
  26. a on teda karistatud mh KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Talle mõisteti 27.03.
  27. a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja ärakandmata karistuse kandmiselt vabastati ta tingimuslikult katseajaga 1 aasta 6 kuud, algusega 27.03.
  28. a. Paraku tuleb tõdeda, et ükski eespool kajastatud karistus pole E.T liikluskäitumist muutnud, ta jätkas liiklusrikkumistega. Kahetusväärselt pole tema õiguskuulekust mõjutanud ka teadlikkus, et iga uue rikkumisega muutuvad karistusõiguslikud tagajärjed talle üksnes ebamugavamaks ja raskemaks. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud eelmise liiklusalase süüteo eest määratud karistuse kandmise katseajal ning vaid kuu pärast eelmist väärteootsust. Nimetatut arvestades on isiku tegevuses ilmnenud käitumismuster – panna pidevalt toime liiklusalaseid rikkumisi. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole sellise käitumisega üles näidanud austust õiguskorra ja kitsamalt liiklusohutuse suhtes. E.T süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt saab LS § 201 lg 2 alusel mh karistada isikuid, kellelt on karistusena sõiduki juhtimisõigus ära võetud ning kes keeluperioodi jooksul ikkagi mootorsõidukit juhivad (LS § 125 lg 1). E.T-le on omistatud 03.03.
  29. a juhtimisõigus (tl 12). Seega on E.T-l juhtimisstaaži arvestuslikult juba 14 aastat ning juhtimisõiguse saamiseks on isik eelduslikult läbinud pädeva ja tõhusa liiklusalaste teadmiste ja oskuste kontrolli, mistõttu võib eeldada, et tema mootorsõiduki juhtimiskogemus ei ole vähene. Küll aga nähtub E.T otsusest asuda mootorsõidukit juhtima ajal, mil tal on see ära võetud, lugupidamatu suhtumine õigus- ja liikluskorda ja see, et ta ei ole asunud õiguskuulekalt käituma. Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, siis on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud. Kuivõrd E.T-l puudub lisaks sellele ka töökoht ja enda sõnul asub ta lähiajal sõltuvusravile, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta oleks võimeline trahvi tasuma, sh osade kaupa. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. E.T puhul on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime 5 liiklusalaseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamist tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. E.T-d on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, kuid samas ei saa arvestama jätta, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole talle varem liiklusrikkumiste eest karistuseks mõistetud aresti. Seega piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärke ja karistust kergendavat asjaolu arvestades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus LS § 201 lg 2 alusel E.T-le karistuseks 7 päeva aresti. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et E.T on seniste karistuste puhul pääsenud pikemaajalisest vabadusekaotusest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning on jätkanud uute süütegude toimepanemist. Seejuures on oluline, et asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde E.T ei sooritanud, mistõttu pöörati tema suhtes nt 25.05.
  30. a kohtumäärusega arest täitmisele. Sel põhjusel jääks üldkasuliku töö määramine tema suhtes tagajärjetuks – E.T on juba enda eelneva käitumisega näidanud, et tal puudub tahtmine üldkasulikku tööd sooritada. Samuti tuleb arvestada, et isik on pannud toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest liitkaristusena mõistetud tingimuslik vangistus ei mõjutanud isikut pikemaajaliselt hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest (praegune liiklusrikkumine on toime pandud katseajal). 1 Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et E.T-d on varem karistatud korduvalt NPALS § 15 lg 1 alusel ja ta on kohtule avaldanud, et praeguses kriminaalasjas (milles ta viibib vahi all) on ta sõlminud kokkuleppe, mille järgi peaks ta asuma sõltuvusravile. Kohus lähtub siinkohal iseloomustava asjaoluna sellestki, et kõnesolev kriminaalasi hõlmab E.T süüdistust KarS § 424 lg 2, § 329 järgi, s.o 01.08.
  31. a korduvat mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (narkojoove) ja lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumist (tl 21-25). Seega on E.T ka narkosõltlane, kes peaks asuma nii tema enda sõnul, kui kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe järgi sõltuvusravile. Aktiivse sõltuvusega isikud (sh need, kes alles peaksid asuma narkosõltuvuse ravile) ei sobi üldjuhul üldkasulikku tööd tegema, sest nad ei suuda kohustustest kinni pidada. E.T narkootiliste ainete tarvitamine on
  32. aastal olnud mitmekordne ja ta peab asuma alles ravile, ning seega ei sobi E.T hetkel üldkasulikku tööd tegema. Samuti puudub kohtul alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Kohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes paneb pidevalt toime uusi süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uue väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus aresti näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema elukorraldust. E.T poolt mainitud ravile asumine ei ole takistuseks väärteoasjas karistuse kandmisele. E.T on viidanud, et tema karistamisel tuleb tal ravile asumise vajaduse tõttu oma plaane ümber teha. Esiteks ei pea karistuse kandmine olema mugav. Teiseks on ebaõige ka E.T poolt viidatu, et ravikohustus on kindel – kriminaalasjas on sõlmitud kokkuleppe, mida ei ole veel kohtu poolt kinnitatud ja kohtuistung ei ole veel toimunud (tl 24-25). Kokkuleppe sisu järgi tuleks E.T-l kriminaalasjas sõltuvusravile asuda hiljemalt ühe kuu jooksul alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemisest. See eeldab vastavat jõustunud kohtuotsust, mida hetkel ei 6 ole. Arvestades, et kokkuleppes nähakse ette ühekuuline periood ravile ilmumiseks, ei takista ka kriminaalasjas tehtav võimalik kohtuotsus aresti kandmist väärteoasjas vahetult pärast kohesele kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist. Sellist vahetut aresti kandmist peab kohus oluliseks karistuse mõjususe saavutamiseks ja karistuse täitmise tagamiseks, kuivõrd E.T on varem karistuste täitmisest kõrvale hoidunud (üldkasulik töö) või on põhjust seda arvata tema hiljutisest käitumisest (istungil avaldatud väited ravist tulenevale takistusele aresti kandmiseks ja süüdistus KarS § 329 järgi viimases kriminaalasjas). Arvestades E.T suhtes menetletavat kriminaalasja määrab kohus, et juhul, kui E.T-d karistatakse kriminaalasjas nr 23231753107 (kohtuasi nr 1-23-7117) vangistuse või osalise vangistusega, tuleb tal aresti kandmisele asuda vahetult pärast selle ärakandmist. Kui kriminaalasjas vangistust ei kohaldata ja tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tühistatakse, tuleb tal arest ära kanda vahetult pärast vahi alt vabanemist. Kohus juhindub VTMS § 2; § 38 lg 1, § 107 lg 1 p 1, 2; § 108-111; §
  33. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.