) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A.B. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 3 6.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 07.10.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.04.2020, järgmine 01.10.2020 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kümme aruannet. Võlgnik on esitanud andmeid seitsmel korral ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletust. Pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik kohtule aruandeid esitanud. Võlgnik ei ole käesolevas menetluses kohtule teada andnud vahepealsest vanglast vabanemisest ega uuest viibimiskohast. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on 2024.a sügiseks sattunud uuesti vanglasse. Ärakuulamise käigus on võlgnik öelnud, et ei avalda kohtule, kuhu ta vabanedes elama asub. Võlgnik ei ole täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. Võlgnik väituis ka, et sissetulekut vajas ta seetõttu, et tal on kolm ülalpeetavat. MTA vastusest kohtule selgub, et kohustusest vabastamise menetluse ajal on võlgnikule lisandunud riigi nõue riigipoolse elatisabi nõudes summas 3832,44 eurot. Seega ei täitnud võlgnik oma sissetulekust tegelikult ka oma ülalpidamiskohustust. 8.
Vabaduses viibides oli isik peamiselt töötu, on teinud ühe väljamakse võlausaldajatel 26.10.2020 kogusummas 29.01 eurot. Samas on isikule 03.09.2021 laekunud Pensionikeskuselt pensionisamba väljamakse summas 2176,32 eurot, millelt on tekkinud eraldamise võlgnevus. Kinnipidamisasutuses viibides kogunes võlausaldajate nõuete katteks 226,11 eurot, millest maksti 29.05.2023 võlausaldajatele välja 72,06 eurot. Võlgnik ise avaldas, et vabaduses viibides ta teenis Soomes tulu, kuid andmeid selle sissetuleku kohta kohtule ei esitanud. Samuti ei ole ta teinud saadud sissetulekult eraldisi võlausaldajatele. Kohus ei saa nimetatud väiteid kontrollida, sest võlgnik ise ei ole andmeid ja tõendis selle kohta esitanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest 4 keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule pärast vanglast vabanemist esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses. Võlgnik on seda kõike tunnistanud ka ise 15.10.2024 ärakuulamise käigus. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud aruannet, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlausaldaja Renovum OÜ on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning samal seisukohal on ka kaks ülejäänud võlausaldajat. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult ja tahtlikult jätnud oma kohustused võlausaldajate ees tasumata, mis näitab, et võlgnikul puudub tahe oma kohustusi täita ja võlgnevusi tasuda. Samuti on Maksu-ja Tolliamet kohtule esitatud seisukohas avaldanud, et võlgnik on endale kohustusi juurde tekitanud. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.B. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma
Vastavalt
lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A.B. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.B. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.