Obsah (11)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 406§ 403§ 4035§ 4034§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-122114 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hag

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

4 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr L89009617826 tuleneva põhivõla 399,99 eurot, intressi 26,44 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23,65 eurot ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009619442 tuleneva põhivõla 339,99 eurot, intressi 21,78 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 20,10 eurot ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009626037 tuleneva põhivõla 499,99 eurot, intressi 33,41 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 29,56 eurot ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas ja lepingust nr L89009637437 tuleneva põhivõla 219,99 eurot, intressi 14,29 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,01 eurot ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas.
2. Hagiavaldusest nähtub, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 28.08.2022 järelmaksulepingud nr L89009617826, mille alusel sai kostja laenu 399,99 eurot (dtl 3233), nr L89009619442, mille alusel sai kostja laenu 339,99 eurot (dtl 34-35) ja nr L89009626037, mille alusel sai kostja laenu 499,99 eurot (dtl 37-38) ning 30.08.2022 järelmaksulepingu nr L89009637437, mille alusel sai kostja laenu 219,99 eurot (dtl 4041). Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingute tingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikutele (dtl 33, 35, 38, 41) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud. 14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,9%. Kostjale 28.08.2022 laenulepingu nr L89009617826 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,87% aastas (dtl 32), laenulepingu nr L89009619442 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 22,61% aastas (dtl 34), laenulepingu nr L89009626037 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,07% aastas (dtl 37) ja 30.08.2022 laenulepingu nr L89009617826 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 24,29% aastas (dtl 40), mis ei ületanud laenude väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 5

1. Krediidiandja ütles järelmaksulepingud nr L89009617826, nr L89009619442, nr L89009626037 ja nr L89009637437 üles 26.01.2023 (dtl 51). Krediidiandja loovutas nõuded hagejale 31.01.2023 (dtl 52-55). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamistele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 403

4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403

4 lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 13.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 106-107).
2. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamise avaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll kõigi nelja lepingu osas oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Laenutaotluste kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1400 eurot ja kohustused 0 eurot (dtl 56-59). Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Lisaks teostas krediidiandja kostja sissetuleku teadasaamiseks järelepärimise Maksu- ja Tolliametile, kust sai vastuseks, et kostja sissetulek on 499,35 eurot, kuid kuna ajaperiood oli nii lühike (1 kuu), siis ei võetud seda arvesse. Krediidiandja arvestas regulaarseteks majapidamiskulutusteks 250 eurot kuus ning arvestas ka iga taotletava laenu osamakse hageja tuludest maha. Kostjale jäi lepingu nr L89009617826 sõlmimisel raha reservi 1126,03 eurot, lepingu nr L89009619442 sõlmimisel 1105,60 eurot, lepingu nr L89009626037 sõlmimisel 1080,03 eurot ja lepingu nr L89009637437 sõlmimisel 1066,63 eurot. Krediidiandja lähtus printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotlustes esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada kostja võimet 6 täita laenulepingut. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Samuti ei lähtunud krediidiandja Maksu- ja Tolliameti poolt saadud infost kostja sissetuleku kohta, vaid pidas usaldusväärsemaks kostja poolt laenutaotluses avaldatud summat. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude kohta. Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. 7 Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 21. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. 22. Kostjale on tehtud lepingu nr L89009617826 alusel laenu väljamakse 399,99 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel laenu väljamakse 339,99 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel laenu väljamakse 499,99 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel laenu väljamakse 219,99 eurot. Kostja laenu saamisele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr L89009617826 alusel tagastamata põhiosa summa 399,99 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel tagastamata põhiosa summa 339,99 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel tagastamata põhiosa summa 499,99 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel tagastamata põhiosa summa 219,99 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingute ülesütlemine krediidiandja poolt 26.01.2023 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu nr L89009617826 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 399,99 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 339,99 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 499,99 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 219,99 eurot, kokku 1459,96 eurot. 23. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr L89009617826 alusel alates 1.osamaksest 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.01.2023 summas 26,44 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel alates 1.osamaksest 15.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.01.2023 summas 21,78 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel alates 1.osamaksest 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.01.2023 summas 33,41 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel alates 8 1.osamaksest 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.01.2023 summas 14,29 eurot. Pooled on kõikides lepingutes kokku leppinud intressimääras 9,9% aastas. Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada

§ 403

⁴ lg-st 7 tulenevalt

§-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas ja alates 01.01.2023 oli 2,5% aastas. Seega kuulub hageja intressinõue rahuldamisele osaliselt lepingu nr L89009617826 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023 maksegraafikujärgselt summalt 18,71 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,03 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 15.01.2023 maksegraafikujärgselt summalt 15,93 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,02 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023 maksegraafikujärgselt summalt 18,77 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,03 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023 maksegraafikujärgselt summalt 10,49 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,01 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja intressi perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023 kokku summas 0,09 eurot.

1. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda lepingutasusid summas 39,60 eurot ega sissenõudekulusid 130 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt lepingu nr L89009617826 alusel sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 23,65 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 20,10 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 29,56 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 13,01 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 27.01.2023, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.09.2023 põhivõlgnevustelt lepingutes kokku lepitud intressimääraga, s.o 9,9% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 02.09.2023 kuni põhinõuete täitmiseni lepingutejärgsete intressimääradega võrdses määras 9,9% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleks viivist arvestada

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis kuni 30.06.2023 oli 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 oli 12% aastas. Kuna seadusjärgne määr on aga suurem järelmaksulepingutes kokku lepitud viivisemäärast 9,9% aastas, siis mõistab kohus viivise välja lepingutes kokku lepitud määraga 9,9% aastas. Tulenevalt TsMS § 367 esimeses lauses sätestatust mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise välja lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 27.01.2023, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 31.08.2023 lepingutes kokku lepitud intressimääraga, s.o 9,9% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja lepingu nr L89009617826 alusel põhivõlgnevuselt 399,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 23,54 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel põhivõlgnevuselt 339,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 20,01 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel põhivõlgnevuselt 499,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 29,43 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel põhivõlgnevuselt 219,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 12,95 eurot. 9 Seega kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt ja mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 27.01.2023-01.09.2023 summas 85,93 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 02.09.2023 kuni lepingu nr L89009617826 põhinõude 399,99 eurot täitmiseni, kuni lepingu nr L89009619442 põhinõude 339,99 eurot täitmiseni, kuni lepingu nr L89009626037 põhinõude 499,99 eurot täitmiseni ja kuni lepingu nr L89009637437 põhinõude 219,99 eurot täitmiseni ning mõistab viivise välja lepingutejärgse määraga 9,9% aastas.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1459,96 eurot, intress 0,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 85,93 eurot ja alates 02.09.2023 viivis arvestatuna lepingu nr L89009617826 põhinõudelt 399,99 eurot, lepingu nr L89009619442 põhinõudelt 339,99 eurot, lepingu nr L89009626037 põhinõudelt 499,99 eurot ja lepingu nr L89009637437 põhinõudelt 219,99 eurot lepingutejärgses määras 9,9% aastas kuni põhivõlgnevuste tasumiseni. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 86% ulatuses ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda.
4. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot, õigusabikulud 949,50 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 86% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 270,90 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi osaliselt ning kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,5 tunni eest 300 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 10 20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 86% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 275,20 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
5. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
6. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11