Obsah (10)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 444§ 407§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2024. a, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-119872 Tsiviilasi OÜ Aktiva F

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number. Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 677,67 euro saamiseks. Kohus tegi 18.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 07.08.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Pärnu Maakohus menetleb OÜ Aktiva Finance Group hagi V.X vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS vahel 11.10.2019 sõlmitud kliendilepingust nr 27819073, ning seadmete kasutuslepingutest nr 988867 ja
3. Hageja nõue koosneb põhivõlast 344,34 eurot, sissenõudmiskulust 40 eurot ja hagi esitamise ajaks kogunenud viivisest 258,64 eurot. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 22.05.2023.a. Telia Eesti AS loovutas nõude hagejale 07.03.
4. 2 2-24-119872
5. Maakohtu 21.10.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale edasiandmiseks kätte 14.11.
6. Vastamise tähtaeg saabus 04.12.
7. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

7. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata jätmist järgmiselt: VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja ei ole toonud välja, et ta oleks kostjale nõudekirju saatnud või et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. 8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 93,78% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 93,78 % ulatuses ja hageja kanda 6,22 % ulatuses.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.
2. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 442,50 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud ülepaisutatud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad samast kliendilepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi 3 2-24-119872 koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu

§ 175lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot.

1. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 225 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda 93,78 % ulatuses ja hageja kanda 6,22 % ulatuses, on hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 211,01 eurot.
2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4