ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene 3-24-3187 seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.
lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele
-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto arestimist (Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13). 3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on selgitanud, et maksuotsust ei jõuta X maksumenetluses teha enne, kui lõpeb seadusest (
lg 2 ja KMS § 34 lg 2) tulenev tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude tuvastamise) tähtaeg. Maksuhaldur on seega sunnitud X poolt deklareeritud, tõenäoliselt alusetu tagastusnõude vabastama äriühingu ettemaksukontole 27.11.2024, s.o enne võimaliku maksuotsuse väljastamist. Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA poolt taotluses esile toodud asjaolud viitavad sellele, et X on teadlikult deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5301,63 eurot ning esitatud alusetult tagastusnõue summas 4992,09 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et X ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka tagantjärele maksumenetluse lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. 7. MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga X ettemaksukonto 3 arestimist 5301,63 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab sellist täitetoimingut pidada põhjendatuks. Ettemaksukonto arestimine
lg 1 p 3 alusel on võimalik (Riigikohtu 18.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-28-13, p 13). Samuti ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine. See ei too kaasa nt ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus asjas nr 3-18-302, p 11). MTA esitatud teave on usaldusväärne selles, et X-l puudub muu vara, mille arvel oleks võimalik või otstarbekam maksuotsusega määratav maksukohustus täita. Seejuures esineb põhjendatud alus arvata, et X edasisest majandustegevusest ei teki tulu, mille arvel varasemaid maksukohustusi täita. Praegusel juhul kaalub seega avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle X huvi kasutada ettemaksukontol olevaid või sinna laekuvaid summasid, eelkõige saada deklareeritud enammakse enda käsutusse enne sama enammakse osas toimuva maksumenetluse lõppemist. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud
lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus annab MTA-le loa aresti seadmiseks X ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kuni 5301,63 euro täitumiseni. 9. Ettemaksukonto arestist vabastamiseks saab X pakkuda MTA-le tagatise. MTA taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X esitab
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase deposiidi või muu tagatise summas 5301,63 eurot (millele võivad asendustagatise korral lisanduda vara sundtäitmise kulud). 10. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa. 3 vt
lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.