Obsah (7)

§ 118§ 145§ 137§ 123§ 119§ 120§ 134

2-22-14467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Määruse avalikult teatavaks 22.08.2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-14467 Tsiviilasi K P avaldus vanemate ühise

) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 118

lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju

§ 145

lg 1 järgi ühiselt ning tulenevalt

§ 145

lg-test 2 ja 3 lapse igapäevaelu küsimusi otsustab vanem, kelle juures laps viibib.

§ 137

lg 1 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 50.

§ 119

sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele 14 2-22-14467 vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Riigikohtu praktika järgi on vanemale otsustusõiguse andmise nõue (

§ 119

) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (

§ 137

) alternatiivsed nõuded ning kohus saab lahendada avalduse kas

§ 119või § 137 alusel.

Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellest tulenevalt saab ka kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas

§ 119või § 137 alusel.

Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (Riigikohtu 12.02.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Seega tuleb kohtul hinnata, kas lapse huvides on ühise hooldusõiguse säilimine või ühele vanemale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse andmine.
2. Esmalt lahendab kohus K P nõude K P ja A P ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse E P hariduse küsimuses. Vaidlustamata asjaoludel ja rahvastikuregistrist nähtuvalt on E P K P ja A P ühine laps. Vanemate vaheline erimeelsus E P haridusküsimuses seisneb selles, et ema tahab viia last üle eestikeelse õppega kooli, isa hinnangul ei ole see aga E P huvides eeskätt E P ebapiisava eesti keele oskuse tõttu.
3. Asja materjalide kohaselt õpib E P erakoolis X. Avalduse kohaselt alates 2022 kevadest on ema palunud E P isalt A Plt luba viia E P venekeelse õppega erakoolist X eestikeelse õppega Tallinna R. Vanemate erimeelsused kooli vahetamise kohta nähtub ka kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 43-46, 164-173). K P põhjendab lapse üleviimise soovi sellega, et tal kui lapsevanemal on mitmeid etteheiteid kooli tegevuse osas, s.o kooli lugupidamatu käitumine, kooli väärtused, õpetajate poolne mõnitamine, suur õppekoormus/puudub võimalus osaleda huviringides, lapsel ei ole sõpru, eesti keele õppe madal kvaliteet, vananenud õppemetoodika, õpetajatele kingituste tegemise praktika, tasuline õppimine. K P leiab, et E P peaks jätkama õpinguid just eestikeelses koolis. Ema tõi esile, et K on lapse elukohalähedane, lapse ja ema mõttemaailmaga sobilik ning arvestab lapse kunstiandega. Selleks, et laps tuleks paremini toime keelebarjääriga, on vajalik korrata veel kord eelneva klassi programmi, eesmärgiga saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna. Isa arvates E panek eestikeelsesse kooli traumeeriks last eelkõige põhjusel, et lapse eesti keele oskus ei vasta sellisele tasemele, mis võimaldaks tal eestikeelses koolis õppida. Samuti on isa tugevalt häiritud sellest, et laps peaks eestikeelses koolis klassikurust kordama.
4. Kohtule esitatud Rajaleidja juhtumi kokkuvõttest nähtub, et laps on kontakne, vastab emakeeles esitatud küsimustele adekvaatselt, teab oma sünnipäeva, elukohta, pereliikmeid, pilkkontakti hoiab. Käitumises on ta impulsiivne, segab vestlusesse täiskasvanutele vahele. Õppetegevuses on tal keskendumisraskused, teeb vigu tähelepanuprobleemide tõttu. Lapse töötempo on ealise normis, täiskasvanute abi võtab laps vastu ning ta kaldub oma tegevuses kõrvalistele asjadele (dtl 807). Eestikeelseid küsimusi laps mõistis osaliselt, seetõttu vajas küsimuste ja tööjuhiste tõlkimist vene keelde. Eesti keeles laps räägib üksiksõnadega, raskusi 15 2-22-14467 on sõnade leidmisega, lauset on raske koostada, kuna ei oska kasutada käände- ja pöörde lõppe. Tahab õpinguid jätkata eesti õppekeelses koolis. Eestikeelset teksti loeb aktsendiga, vigadega, mõistab üksikuid sõnu ja tervikteksti tõlkimisega hakkama ei saa. Etteütluses teeb rohkelt kõigi hääliku pikkuste vigu, käekiri loetav. Matemaatika kolmetehteline tekstülesanne vajab tõlkimist, iseseisvalt ülesannet ei lahenda, vajab abi ja lisaseletusi. Rajaleidja eripedagoog ja eripedagoog/logopeed olid arvamusel, et üleminek eesti õppekeelsesse kooli toimub raskustega, kuna laps mõistab eesti keelt vähesel määral. Samuti on eripedagoogi ja logopeedi/erapedagoogi hinnangul õpimotivatsioon madal ning laps vajab psühholoogilist abi. Lapsel ei ole õpiprobleeme oma emakeeles õppimisel (dtl 807).
5. Eelnevast kokkuvõttest saab järeldada, et Rajaleidja nõustamisel 17.05.2023 valmistus eesti keeles rääkimine ja kirjutamine E P raskusi, kuid emakeeles õppimisel lapsel nähtavaid probleeme ei esinenud. Rajaleidja hinnang E P käitumisele (keskendumisraksused, tähelepanuprobleemid, impulsiivne, segab vahele) on aga vastuolus E P muusikaõpetaja poolt 08.04.2023 antud iseloomustusega, mille kohaselt on E korralik ja viisakas tüdruk, täpne, korralik, tasakaalukas, sõnakuulelik (dtl 892-893, 897). Nii samuti on Rajaleidja hinnang vastuolus kooli X poolt Põhja-Tallinna Valitsusele 22.11.2022 väljastatud iseloomustusega, mille järgi on E P käitumine alati eeskujulik. E on vaikne ja kuulekas laps (dtl 143-147). Kuivõrd Rajaleidja spetsialistid (eripedagoogika ja logopeedia, mitte psühhiaatria/psühholoogia valdkonnas) kohtusid E P juhtumi kokkuvõtte kohaselt ainult ühe korra 17.05.2023, samas kui koolil X ja muusikaõpetajal oli E mitmeaastane kokkupuude, siis kohtu hinnangul on Rajaleidja spetsialistide hinnang E keskendumisraskuste ja tähelepanuprobleemide kohta ennatlik. Olukorras, kus lapsevanemate vahel on pikaleveninud konflikt kooli vahetamise küsimuses ning laps ise on korduvalt ametnike ja kohtu poolt kooli teemal ära kuulatud, on enam kui tõenäoline, et Rajaleidja nõustamisel ei tundnud E P end turvaliselt ning see võis mõjutada tema käitumist. Rajaleidja kokkuvõttes on mh kirjas, et E P oli pisut trotslik, torises, et miks ta peab tegema kooliülesandeid (dtl 807). Ka kohtule esitatud tõendist nähtub, et ema on pöördunud lastel kohtuga seotud stressi tõttu psühholoogi poole (dtl 1029).
6. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et E Pl oleks diagnoositud häire, mis oleks takistuseks eestikeelsele õppele üleminekul. Asjaolule, et E P eesti keele oskus on madal, tugineb ka ema, põhjendades mh sellega kooli vahetamise vajadust. Kohtu hinnangul olukorras, kus E P eesti keel on juba praeguseks kehval tasemel, võib see osutuda takistuseks edasise hariduse, sh kõrghariduse omandamisel. Lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Arvesse tuleb võtta sedagi, et eestikeelsele haridusele üleminek on Eestis aktuaalne küsimus, mille elluviimisega valitsus aktiivselt tegeleb. Enam kui tõenäoline, et E P läheb varem või hiljem eestikeelsele õppele üle. Kohtu hinnangul on lapse huvides teha seda praeguses vanuses, mil võõrkeele omandamine on tunduvalt kergem kui vanemaks saades.
7. Kohtu hinnangul pole käesoleva menetluse raames oluline tuvastada, kas K P etteheited erakoolile X on põhjendatud ning kas K P on oma hariduse poolest pädev selliseid hinnanguid andma. Tsiviilkohtumenetluse ülesandeks ei ole tuvastada haridusasutuse puudujääke õppetegevuse korraldamisel. Sellegipoolest on murettekitav erakooli X direktori vastus, mille kohaselt ei ole koolid Eestis valmis eestikeelsele õppele üleminekuks (dtl 53). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et E P eesti keele teadmised on äärmiselt 16 2-22-14467 madalad, mistõttu on põhjendatud ema etteheited X koolile eesti keele õppe madala kvaliteedi osas.
8. Oluline seegi, et kohtulikul ärakuulamisel ei ole E P väljendanud vastumeelsust kooli vahetamise osas. Mõistagi on koolivahetus stressirohke sündmus igale lapsele, mistõttu on ka arusaadav lapse võimalik meeleolu muutus selles küsimuses (isa ja lastekaitsespetsialisti väitel on E kinnitanud, et talle meeldib koolis X). Sellegipoolest ei ole E P menetluse kestel koolivahetuse küsimuses selget vastuseisu üles näidanud. Seevastu erakooli X osas oli lapsel mitmeid etteheited. 01.03.2023 ärakuulamisel avaldas E P kohtule, et koolis X talle ei meeldi, sest õpetajad karjuvad ja direktor noomib pidevalt. Väga paljud õpetajad ütlevad, et nad on kõige viletsam klass koolis. Paljud head õpetajad ja koolikaaslased on koolist lahkunud. Lapse sõnul X koolis teda kiusati. R kohta tõi E P esile, et seal ei pea kogu aeg istuma pingi taga. Väljas toimub väga palju üritusi (dtl 277). 17.11.2023 ärakuulamisel avaldas E P kohtule, et ei taha koolist rääkida. Kui direktor ja õpetaja välja vahetada, siis oleks ta nõus X kooli jääma. Koolis ei lähe eriti hästi, sest õpetaja ja direktor ei ole lapse sõnul head. Inglise keele õpetaja kutsus haigeteks. Ta juba varakult on ette arvanud kellele ta kahe paneb, kuigi ta isegi ei tea, kuidas see inimene vastab. Ta on tige, sõimleb. Teised on pluss-miinus siia sinna (dtl 944).
9. Asja materjalide kohaselt ei nähtu kohtule, et tegemist oleks lapsega, kes ei suudaks kohaneda uue kooliga, õppida eesti keeles, leida uusi sõpru või oleks koolivahetus talle mingil põhjusel oluliselt raske. E P on kooli vahetusega nõus, mõistab, et alguses võib olla raskusi eesti keeles õppimisega, kuid ärakuulamisel ei avaldanud E P, et see oleks tema jaoks ületamatu probleem. Tallinna Linnavalitsuse esindaja on koolivahetamisega seonduvatest muutustest ja raskustest lapsele rääkinud, kuid ei nähtu, et E P oleks seetõttu oma meelt muutnud. E vastas, et teab, et see saab olema raske (dtl 278).
10. Kohtu hinnangul põhinevad A P seisukoht konkreetses küsimuses emotsioonidel ega arvesta lapse tegelikke huve. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kaaluks üles lapse õiguse õppida riigi keeles, eriti olukorras, kus laps on selleks korduvalt valmisolekut avaldanud. Lapse isa muretsemine on kohtule mõistetav. Kuid samaaegselt on isale aktsepteeritav olukord, kus E P kolib elama Küprosele, kus pole kunagi püsivalt elanud ning millise riigi keelt pole ta kunagi õppinud. Ka õppimine Küprosel inglise keeles ei oleks eeldatavasti lihtsam kui eesti keeles. Selles osas on A P seisukoht koolivahetusega kaasnevate raskuste osas vastuoluline.
11. Ka eelneva klassikuruse kordamine (eesti keeles) ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mille tõttu tuleks koolivahetamisest loobuda. E P jaoks ei oleks tegemist puhtakujulise kordamisega, vaid juba kord omandatud materjali õppimisega eesti keeles, uues keskkonnas. K P on veenvalt põhistanud, et selline on olnud eelnev koolivahetamise praktika ning eesmärgiks on saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna. A P on leidnud, et selliselt kaotab laps oma eluaasta. Kohus A P seisukohaga ei nõustu. E P jaoks oleks tegemist intensiivse eesti keele õppimisega, mis on igal juhul lapse huvides. A P ei põhjendanud, miks on oluline lõpetada põhikool just algselt ettenähtud aastal ning kuhu on sellega kiiret. Kohtu hinnangul on eelnevast olulisem elukohariigi keele omandamine kõrgel tasemel ning seeläbi lapse tuleviku võimaluste laiendamine. Kohtu hinnangul on oluline anda lapsele võimalus õppida eesti keeles. Laps käib eesti keele kursustel (isa ei vaidlustanud seda asjaolu) ning 17 2-22-14467 eeldatavasti on tema eesti keele oskus tänaseks tõusnud. Vaidlustamata asjaoludel on K lapse elukoha lähedal, kool pakub erinevaid E sobivaid huviringe ning õppimine on lapsele tasuta (vastupidiselt erakoolile X). Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et koolivahetus on E P huvides.
12. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Kohtule ei nähtu, et E P vanematel oleks hariduse osas muid lahkarvamusi peale kooli vahetamise. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks E P huvides see, kui isalt võetakse täielikult õigus lapse hariduse küsimuses kaasa rääkida, andes selles küsimuses ainuhooldusõiguse emale. Vanemate pingelised suhted ei anna alust muudes haridusküsimustes vanemate ühist hooldusõigust E P osas lõpetada, kuna asjaoludest ei nähtu, et see takistaks muus osas hooldusõiguse küsimuste otsustamist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E P emale tuleb anda

§ 119alusel otsustusõigus E P koolivaliku küsimuses.

62. Järgnevalt lahendab kohus A P avalduse lõpetada osaliselt A P ja K P ühine hooldusõigus nende alaealiste laste E P ja E P suhtes laste viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse küsimustes ning anda eelnimetatud küsimustes A Ple ainuhooldusõigus, õigusega viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§-s 137 sätestatud aluseid laste E P ja E P vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud ulatuses ainuhooldusõiguse laste isale üleandmiseks. 63.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kui kohtule esitatakse

§-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-201708, p 19).

1. A P avalduse kohaselt elavad laste vanemad lahus ja erinevates riikides ning laste kasvatamise osas on erimeelused, mida pooled lahendada ei suuda, mistõttu tuleb paratamatult tekkinud elulist olukorda arvestada ning langetada valik, kas laste heaolu ja huve arvestades on lastel elada parem ema või isa juures, sest mõlema juures nad viibida ei saa. A P leiab, et laste huve ja heaolu arvestades on lastel parem elada tema juures Küprose Vabariigis, sest A P suudab lastele tagada vaimselt ja majanduslikult stabiilsema elukorralduse. A P hinnangul rikkus ema lapse E P õigust koolikohustuse täitmisel - K P tekkisid konfliktid kooliga X, mistõttu soovis ta vahetada kooli. A P ei olnud sellega nõus, kuivõrd tema arvates ei olnud see lapse huvides - laps oleks pidanud jääma klassiastet kordama ning asuma õppima eesti keeles, mida ta piisavalt ei oska, mh kinnitas korduvalt nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele, et ta ei soovi kooli vahetada. E P viibis õppetööst eemal neli kuud. Eeltooduga on A P hinnangul K 18 2-22-14467 P näidanud, et ta ei tegutse laste huvides, vaid teeb otsuseid oma isiklikest emotsioonidest lähtuvalt, mis kahjustab lapsi.
2. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Eelneva saavutamiseks on vajalik võimaldada lapsel õppida eestikeelses koolis ning last selles ettevõtmises toetada. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et E Pl ei ole diagnoositud mistahes häiret, mis oleks eestikeelsele õppele üleminekul oluliseks takistuseks. Sellekohast psühhiaatri diagnoosi pole kohtule esitatud. Kohus nõustub sellega, et lapse huvides ei olnud õppetööst eemal viibimine ca 4 kuu vältel. Siiski on kohus seda meelt, et kujunenud olukorra põhjustasid mõlemad vanemad, kes ei suutnud kooli vahetamise küsimust omavahel lahendada ning selleks tuli pöörduda kohtu poole. Õppetööst eemalviibimist olnuks võimalik vältida ka siis, kui A P oleks nõustunud tütre kooli vahetusega. Kuivõrd kohus leidis, et eestikeelsele õppele üleminek on lapse huvides, siis pole kohtul võimalik sedastada, et K P ei tegutsenud E P huvides. A P tõi esile, et saab tagada lastele hariduse Küprose erakoolis, kus õppetöö toimub inglise keeles. A P pole veenvalt põhistanud, millisel põhjusel on õppimine inglise keeles rohkem laste huvides kui õppimine eesti keeles riigis, kelle kodanikud nad on. Arvestataval tasemel inglise keele õppimine on võimalik ka Eestis. Muuhulgas ei ole eestikeelses koolis õppimise eelduseks asjaolu, et lapsevanem ise oskaks eesti keelt kõrgel tasemel ning oleks võimeline last aitama. Vastupidisel juhul poleks paljude laste puhul eestikeelses koolis õppimine võimalik.
3. Järgnevates seisukohtades tõi A P esile, et laste elama asumisel isa juurde Küprose Vabariigis on lastele koolikohad olemas Morfosis Private school koolis, kus õppetöö toimub vene keeles. Kohtu hinnangul olukorras, kus lapsed ei ela Venemaal ning plaanis pole sinna kolida, ei vasta vene keeles õppimine laste huvidele. Laste huvidele vastab võõrkeelte oskus ja õppimine selle riigi keeles, kus lapsed püsivalt elavad. Eelnev tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi.
4. A P tõi mh esile, et ärakuulamise protokollist ilmneb, et K P on E manipuleerinud ja pannud talle suhu termineid ja väljendeid, mis ei ole omased selles eas lapsele. A P väidab, et protokollist nähtub, et E on kooli vahetuse osas muutnud meelt ja põhjused selleks on ilmselgelt ema poolt talle manipuleerimise teel kohustuslikus korras selgeks õpetatud. Kohus A P seisukohaga ei nõustu. E P on menetluse vältel korduvalt avaldanud põhjuseid, mille poolest talle erakool X ei meeldi. Kohus ei saa aluseks võtta seda, mida laps kohtuväliselt lastekaitseametnikule või isale väidetavalt avaldas. Kohtumenetluses ei avaldanud E P mistahes vastumeelsust kooli vahetamise osas. 01.03.2023 ärakuulamisel ütles E P, et kartis isale koolivahetuse soovist rääkida, sest isa elab kaugel ning kogu aeg rõhutas Xis õppimist (dtl 278). Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et ema oleks lapsega manipuleerinud ning last mõjutanud.
5. Asja materjalide kohaselt õpib E P Rs ning selles osas pole A P takistusi teinud. Kuivõrd kohus andis eelnevalt K Ple kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse ning muudes haridusküsimustes mõlema lapse osas vanematel erimeelsusi ei esine, siis ei ole kohtu hinnangul alust vanemate ühist hooldusõigust E P ja E P hariduse küsimuses lõpetada ning A Ple üle anda ning A P sellekohane avaldus jääb rahuldamata.
6. A P tõi esile, et suudab võrreldes laste emaga lastele oluliselt paremaid elamistingimusi tagada. A P väitel elab ta Limassolis oma majas, kus on 5 tuba. Mõlemal lapsel oleks tema 19 2-22-14467 juures elades oma tuba. 05.03.2023 informeeris laste ema, et on samas majas üürinud uue korteri, mis on kolmetoaline. Korteri üür on kõrgem ja ka kommunaalkulud ilmselt suuremad. Kuna K Pl puudub regulaarne sissetulek ja see on väga madal, siis langeb laste isa hinnangul toimetulek veelgi. Juba hetkel elavad lapsed koos emaga alla toimetulekupiiri, sest ema küsib igakuiselt riigilt toetust isegi siis kui avaldaja on maksnud praktiliselt kõik kulud lastega ja katnud ka üürikulu.
7. Vaidlustamata asjaoludel elab ema koos lastega Tallinnas 3-toalises üürikorteris. Küprose Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vastuse kohaselt elab A P koos oma elukaaslasega suures üürimajas Limassolis. Nii A P kui ka tema elukaaslane omavad autosid. Muu vara osas andmed puuduvad (dtl 791-796, 834-840, 374-384). Seega nähtub kohtule, et ka A P elab üüripinnal. Lastele oma tuba võimaldamine on kahtlemata suur eelis, kuid see ei saa olla aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses. Kohtule nähtub, et A P sissetulek (3000 eurot) (dtl 791-796, 834-840) on K P sissetulekust, mille arvestus on peamiselt projektipõhine (dtl 214, 1035), suurem. Ema sissetulek on küll madalam, kuid Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoha järgi K P ja laste elamistingimused kolmetoalises üürikorteris Tallinnas (xxx) on head. Lastel on eraldi tuba laste vooditega, õppimiseks vajaminevad vahendid ja koolilaud (dtl 717-721). E P tegeleb spordiga (dtl 710, 879-882). Seega järeldab kohus, et ema väiksemale sissetulekule vaatamata on ema kodus laste eluks vajalik olemas. A P tõi korduvalt esile, et toetab laste ema ja lapsi rahaliselt, mis nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (dtl 357-364).
8. K P ei vaielnud vastu A P ja lastekaitsespetsialisti väitele, et K P on riikliku toimetulekutoetuse saaja. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud asjaolu aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses. Tsiviilkohtumenetluses ei hinda kohus, kas K P puhul esinevad toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud eeldused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et K P tegevus, sh toimetulekutoetuse taotlemisel, oleks laste huvidega vastuolus. Olukorras, kus laste elamistingimused on head, ei saa emale ette heita toimetulekutoetuse saamist. Kohus arvestab sedagi, et K P on Eestisse tulnud Ukrainast, ta kasvatab lapsi peamiselt üksinda ning tema eesti keel ei ole sellisel tasemel, mis eelduslikult võimaldaks leida tasustavamat tööd. Ka A Pl on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi üleval pidada, mistõttu etteheited laste vaesuses (alla toimetulekupiiri) elamise kohta on kohatud.
9. Tõendamata on A P väide, et K P sisendab tütrele, et oluline on ainult kunst ja tantsimine ning see, kas tüdruk oskab reaalaineid (matemaatika, loodusõpetus) ja keeli ei ole üldse oluline. K P esitas kohtule avalduse tütre eestikeelsesse kooli üleviimiseks, kuivõrd pole rahul erakooli X õppemetoodikaga ja tütre kehva võõrkeelte oskusega. Pigem viitab eelnimetatud asjaolu sellele, et K P peab tütre haridust, sh võõrkeelte oskust, tähtsaks. Vastupidiseid tõendeid pole kohtule esitatud ning hariduse suhtes ükskõikne suhtumine ema poolt ei nähtu ka K P poolt kohtule esitatud seisukohtadest ega istungi protokollidest.
10. Kohtule nähtub, et A Pl ja K Pl on erinevad arusaamad sellest, kas alasti fotod Instagramis, klubis „D“ joonistatud piltide postitamine ning alasti poseerimine on kunstiline (enese-) väljendusvorm või ema kohatu käitumine (dtl 400-411). Kohtu hinnangul ei võimalda eelnimetatud lahkarvamus vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist (eelkõige taotletud viibimiskoha küsimuses). Täiskasvanud inimesed peaksid olema suutelised ema eneseväljendusvormi küsimusi omavahel laste nimel kokku leppima ning neist kinni pidama. Kohtul ei ole põhjust ega alust iga maailmavaatelise vaidluse tekkimisel vanemate ühist hooldusõigust lõpetada. Vastupidisel juhul oleks põhjust lõpetada ühist hooldusõigust 20 2-22-14467 kõigi modelli, näitleja jmt ametit pidavate vanemate osas, kes on lubanud end alasti pildistada ja pilte avalikustada. Sama puudutab küsimust, milliseid filme võib lastele näidata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et laste isa on kohtuväliselt ema poole pöördunud eelnimetatud küsimuste arutamiseks ning ema oleks sellest keeldunud ning oma käitumisega laste huve selgelt kahjustanud.
11. Tõendamata on A P väide, et K P ei panusta absoluutselt laste harimisse, ei soodusta nende õppimist, vaid laseb neil piiramatult multikaid vaadata ja telefoniga mänge mängida. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis on K P mures tütre kehva võõrkeelte oskuse pärast, mistõttu soovib kooli vahetamist eestikeelsega õppega kooli vastu. Kohtule on esitatud nii E P kui E P õppeedukuse tõendid, millest nähtub, et E Pl on väga head hinded ning kujundav hindamine E P kohta on arengut julgustav (dtl 1026-1027, 874-877, 883-885, 888-889). Õpetaja tagasiside kohaselt omandab E tasahaaval eesti keele (dtl 878), selle omandamisega seoses on ootuspärased raskused, matemaatikas on väga nutikas (dtl 1034). E P käib kooli pikapäevarühmas (dtl 886-887). Seega on A P väited alusetud ega põhine tsiviilasjas kogutud tõenditel. Ka asjaolu, et koolis õppimist alustav laps ei oska veel lugeda, ei ole aluseks ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
12. A P tõi esile, et lapsed on olnud hoolitsemata ja pesemata. Põhja-Tallinna Valitsus on teinud kahel korral kodukülastuse K ja laste elukohta (dtl 717-721), kuid pole tuginenud asjaolule, et lapsed oleksid hoolitsemata. E P lasteaia direktori poolt antud iseloomustuse kohaselt laps on hoolitsetud, tema riided on puhtad ning korralikud (dtl 895-896). E P muusikaõpetaja iseloomustuse kohaselt on E Pl hoolitsetud väljanägemine (vene keeles опрятная) (dtl 893). Lastele määratud esindaja on lastega kohtunud ning pole kohtu ette toonud asjaolusid, mis A P väiteid kinnitaksid. Ka laste ema poolt kohtule esitatud piltidel on lapsed puhtad ja hoolitsetud (dtl 647, 666-684, 692, 694-695, 698-700). Isa esitatud fotodelt nähtub, et laste küüned vajavad lõikamist (dtl 417-419). Kohus leiab, et üksnes nende kolme foto põhjal ei saa teha järeldust, et ema oleks laste suhtes hoolimatu. A P õe ja ema ütlustesse laste hügieeni kohta suhtub kohus teatud kriitilisusega ja arvestab asjaoluga, et tegemist on A P lähikondsetega, kes on huvitatud A P avalduse rahuldamisest ja tema positsiooni toetamisest.
13. A P tugines mh asjaolule, et K P ei puhastanud ega hooldanud kordagi lapse kõrvu, mistõttu augud kasvasid kinni koos kõrvarõngastega ning lapsele tehti operatsioon, et kõrvarõngad kätte saada. Tõendamata on A P väide, et augud kasvasid kinni põhjusel, et K P ei ole kõrvu nõuetekohaselt hooldanud. Kohtule esitatud pildilt on näha, et kõrvaauku on eeldatavasti tekkinud põletik (dtl 416). Eelnevat ei saa aga otseselt seostada ema käitumisega, eriti olukorras, kus A P ema N P ütluste kohaselt olid kõrvarõngad N P ja tema abikaasa kingitus lapsele ning augud tehti salongis vanavanemate enda eestvedamisel (dtl 936).
14. Kohus ei hinda A P väiteid ja tõendeid K P väidetava raha väljapressimise kohta A Plt, sh lennupiletite osas Odesessase, kuivõrd need ei ole asja lahendamisel olulised. Kohus ei lahenda käesoleva menetluse raames vanemate vahelisi rahalisi nõudeid. Ka K P plaan sõita lastega autoga Eestist Odessasse ei ole alus laste osas ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Tegemist oli pigem vanemate vahelise põhimõttelise vaidlusega, kas autosõit Odessasse autoga on turvaline või mitte. Samuti ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid seoses 10 000 euro andmisega laste emale ja talle mootorsõiduki ostmisega pärast vanemate lahkuminekut, mh väidetavate tasumata arvete kohta A P poolt. Tegemist on taaskord vanemate vaheliste rahaliste erimeelsustega, mida kohus käesolevas menetluses ei lahenda, ning mis otseselt ei puuduta ühist hooldusõigust laste osas. 21 2-22-14467
15. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et K P on kirjutanud A Ple, et kui kokku leppida ei ole võimalik ja A P vanemad on niivõrd rahulolematud, siis K P lahkub Eestist koos lastega (dtl 354-355). Sellele eelnevalt on K P kirjutanud, et juhul, kui A P ei näita, et teda saab usaldada, siis hakkab K P mõtlema Eestist ära kolimisest (dtl 353-354). Tõendi kohaselt on tegemist 2019 märtsikuus toimunud kirjavahetusega (dtl 353-354), millest on möödas 5 aastat. Kohus ei saa lähtuda asja lahendamisel 5 aasta tagusest kirjavahetusest ja tüli käigus avaldatust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K P sooviks praegusel hetkel kolida välismaale. Samuti ei ole K P esitanud kohtule avaldust A P hooldusõiguse piiramiseks. Ilma A P nõusolekuta või vastava kohtulahendita poleks selline kolimine seaduslik. Kohtul pole alust eeldada, et laste ema käituks seadusevastaselt.
16. Samuti ei hinda kohus laste vanemate väiteid seoses abielu purunemise põhjusega, lisaks kas, siis millisel põhjusel keeldus K P tööle minemisest abielu ajal, kuivõrd need asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulised ega puuduta vanemate ühist hooldusõigust laste suhtes. Samuti ei hinda kohus A P väiteid ja K P vastuväiteid selle kohta, kas K P takistas 3 kuud lastel isaga suhelda koroonaviiruse epideemia ajal. Eelnevast on möödas mitu aastat ja praegu ei ole vaidlust selles, et K P ei takista laste ja isa suhtlust. Kohus lähtub lahendi tegemisel hetkeolukorrast, mitte mineviku sündmustest, mille tuvastamine ei oleks asja lahendamisel olulise tähtsusega.
17. Olukorras, kus K P on laste peamine hooldaja ning A P elab välismaal, ei ole põhjust heita K Ple ette tema tööreise välismaale ning laste jätmist A P sugulaste või tuttavate hoida. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et lapsed on jäetud K P poolt hooletusse, pikalt üksinda koju või täiesti võõraste inimestega. A P heidab K Ple ette elamist alla miinimumpiiri, kuid samaaegselt pole rahul sellega, et aeg-ajalt hoiab lapsi teine isik selleks, et K P saaks oma tööasju korraldada. Ka laste viimine vanavanemate juurde selleks, et puhata laste juuresolekuta, on sisuliselt üksi last kasvatava vanema puhul kohtule mõistetav. Kohtu hinnangul ei ole A P sellekohased etteheited põhjendatud ega saa olla aluseks vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Teadupärast on väiksed lapsed tihti haiged. Ka olukord, kus A P ema juurde viidud lapsed olid haiged, pole alus ema hooldusõiguse osaliseks piiramiseks. Kohtule pole esitatud tõendit, et lapsed olid kriitilises seisundis ning ema keeldus nende juurde tulemast. K P vaidles vastu väitele, et lapsed vajasid hospitaliseerimist.
18. Riigikohtu praktika kohaselt võib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 19). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21233/69, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et pärast vanemate lahutust elab teine lapsevanem alaliselt välismaal (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 12). Arusaadavalt toob see, kui üks vanematest elab teises riigis, praktikas kaasa teistsuguse elukorralduse kui see, kui vanem elab lastega samas riigis. Samas ei tähenda hooldusõiguse ühine teostamine, et vanemad peaksid otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Riigikohus on leidnud, et analoogselt

§ 120

lg 1 kolmandas lauses viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise esindusõiguse teostamises, saavad vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16). Samuti on võimalik taotleda, et kohus teeks

§ 134

lg 3 alusel lapse heaolu ohustamise korral 22 2-22-14467 vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi või kehtestaks keelde või kohustaks vanemat järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid nagu seda on käesolevas menetluses esialgse õiguskaitse korras ka tehtud.

1. 18.04.2024 ärakuulamisel kordas E P eelnevalt väljendatud arvamust, et ei soovi Küprosele kolida. E P pidas võimalikuks elada nii ema kui isa juures, samuti vastas E P, et saab aru, et elades isa juures näeks ta ema ja õde harva. Kohus leiab, et lapse tahe ja lapse huvid ei ole alati samastatavad. E P oli 18.04.2024 ärakuulamisel ja on praegu 8 aastane. Riigi õigusabi korras määratud advokaadile kinnitas E P eelnevalt, et Küprosel ta elada ei taha, kindlasti ei taha käia Küprosel koolis. Isal külas käia, isaga suhelda talle meeldib, kuid elada soovib emaga (dtl 779). Kohus leiab, et lapse tahe on teadupärast muutlik ning sõltub mh sellest, kuidas ta kumma vanemaga koos aega veedab. Kuivõrd Küprosel käib E P üksnes puhkamas, siis ei teadvusta E P, millised muudatused kolimisega kaasneksid, s.o uus kodu, kool, sõbrad, huviringid, igapäevaelu koos isa uue elukaaslasega, pikk eemalolek emast ja õest, kellega koos on laps sünnist saati elanud. Kohus nõustub lastele riigi õigusabi korras määratud advokaadi seisukohaga, et praegusel juhul ei esine asjaolusid ega ohtu lastele sellisena, et nende väljakujunenud igapäevane elu tuleks niivõrd ulatuslikult muuta. Mõjuvat põhjust laste hariliku elukoha riigi ja elukorralduse vahetamiseks ei esine. Laste huvides on jätkata elu neile harjumuspärases keskkonnas.
2. Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemal vanemal on valmisolek ja võimalus lapsi kasvatada. Mõlemad vanemad on laste suhtes armastavad ja hoolivad, kuid nende arusaamad ja kasvatusmeetodid on erinevad. Antud juhul ei ole vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes siiski nii suured, et need seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid laste isale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha määramisel. Tervise osas kohus vanemate vahelisi erimeelsusi ei tuvastanud. Kooli valiku osas andis kohus ühekordse otsustusõiguse emale, kuivõrd ema on oma avaldust põhistanud ning kohtu hinnangul on eestikeelsele õppele üleminek lapse huvides. Seega rahuldab kohus K P avalduse osaliselt ning isa avaldus jääb rahuldamata.
3. TsMS § 442 lõike 5 järgi koosmõjus § 463 lõikega 2 ja § 477.1 lõike 2 teise lausega peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. 30.11.2022 määrusega tegi kohus K Ple ettekirjutuse, millega: 1) kohustas K Pt soodustama lapse kooli naasmist ning erakoolis X õppimise taastamist ja jätkamist kuni antud kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni; 2) keelas K Pl takistada lapse õppimist erakoolis X; tegema koostööd erakooliga X. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et lapse huvides on E P üleviimine eestikeelse õppega kooli ning andis selles osas emale ühekordse otsustusõiguse, siis tühistab kohus 30.11.2022 määrusega tehtud ettekirjutuse. Menetluskulude jaotamine
4. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita menetlusega), on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid kindlaks määrata. 23 2-22-14467
5. Kohus ei nõustu A P seisukohaga, mille kohaselt tuleks loobutud nõude osas jätta menetluskulud K P kanda. Toimiku materjalide pinnalt ei ole tuvastatav laste ema pahatahtlikkus avalduse esitamisel osas, millest ta hiljem loobus. K P on kohtule 13.03.2023 esitatud avalduses põhjendanud (ning esitanud sellekohased tõendid), et vanemate vahel oli vaidlus E P kooli valikut puudutavas küsimuses. Asjaolu, et lapse õppimine Rs saab hiljem võimalikuks (vastupidiselt E P õpingutele Rs, mille osas isa nõusolekut ei andnud), ei saanud K P avaldust esitades ette näha. Seega jäävad ka loobutud nõude osas menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik 24