3-24-2037/45

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. november 2024, Tartu 3-24-2037 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada
2. juunil 2024 äravõetud asjad ja tekitatud kahju hüvitamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
3. augusti
4. a ja
5. septembri
6. a määruste peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
7. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a määruse peale HKMS § 203 lõike 2 ning 205 lõike 1 punktide 3 ja 4 ja § 187 lõike 3 punkti 7 alusel.
10. Tagastada X.X.-ini määruskaebus Tartu Halduskohtu
11. septembri
12. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel.
13. Tagastada X.X.-ini määruskaebus Tartu Halduskohtu
14. septembri
15. a määruse resolutsiooni punktide 4, 6 ja 7 peale HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. (kaebaja) esitas
17. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid kohustada vastustaja tagastama kaebajale
18. juunil
19. a äravõetud asjad, hüvitada asjade äravõtmisega tekitatud kahju ja hüvitada varaline ja mittevaraline kahju vastavalt kaebaja
20. mai 2024 kahju hüvitamise taotlusele nr 1-13/24/339-
21. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist seoses kohustamisnõudega.
22. Tartu Halduskohus jättis
23. augusti
24. a määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta sai ise valida, millised dokumendid ta ära andis ja millised enda valdusse jättis ning kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb pöördumatu tagajärg esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Lisaks tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa põhivaidluse äraotsustamise, mida tuleks üldjuhul vältida.
25. Tartu Halduskohus
26. septembri
27. a määrusega eraldas kaebaja
28. mai
29. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/24/339-1 esitatud kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse (resolutsiooni p 1), tagastas asjade äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse (resolutsiooni p 3), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 4) ja riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 6) ning jättis läbi vaatamata kaebaja uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 7).
30. Kaebaja vaidlustas määruskaebusega nii halduskohtu
31. augusti
32. a kui ka
33. septembri määrused. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
34. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus
35. augusti
36. a määrusega põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamiseks tagastada kaebajalt
37. juunil 2024 äravõetud asjad. Kaebaja on esitanud halduskohtule mitu menetlusdokumenti, millest ilmneb tema rahulolematus asjade äravõtmisega. Kaebaja põhjendab asjade, eelkõige erinevates menetlustes koostatud dokumentide, tagasisaamise soovi vajadusega kaitsta oma põhiõigusi. Samas ei nähtu kaebaja laialivalguvatest, paljusõnalistest ja olulises osas asjakohatutest seisukohtadest, et esineks tegelik oht, et mõne konkreetse dokumendi puudumisel ei saa kaebaja oma õigusi teostada. Halduskohus osutas asjakohaselt sellele, et asjade äravõtmisel ning hiljem (
38. juulil 2024) oli kaebajal võimalik dokumente sorteerida ja ise otsustada, millised dokumendid ta ära annab.
39. Kaebaja määruskaebus on samuti paljusõnaline ja mahukas. Sellest on keeruline mõista, millises osas ja miks kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse
40. septembri
41. a määrusega käiguta ja kohustas kaebaja esitama lühidalt ja selgelt sõnastatud määruskaebuse maksimaalselt kolmel A4 leheküljel. Kaebaja esitas seejärel ringkonnakohtule kaks menetlusdokumenti, mille masinkirjalised tõlked kokku moodustavad ligikaudu kolm A4 lehekülge. Seejärel esitas kaebaja veel ühe menetlusdokumendi, mille tõlge hõlmab kuus A4 lehekülge. Kõik need menetlusdokumendid on endiselt segaselt sõnastatud ning kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu halduskohtu määruse põhjendustega. Nendel asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus ei ole kooskõlas HKMS § 205 lg 1 p-dega 3 ja 4, s.t kaebaja ei ole kõrvaldanud määruskaebuse puudusi. Need puudused takistavad määruskaebuse sisulist lahendamist ja määruskaebus tuleb tagastada.
42. Halduskohus tagastas
43. septembri
44. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vanglalt kahju hüvitamist seoses
45. juunil 2024 temalt asjade äravõtmisega. Halduskohus tuvastas, et kaebaja esitas Tartu Vanglale venekeelse taotluse kahju hüvitamiseks
46. juunil
47. Taotluse eestikeelne tõlge saabus vastustajale
48. juulil
49. Vastustaja registreeris taotluse numbriga 1-13/24/450-4 ning selles taotluses soovib kaebaja kahju hüvitamist muu hulgas ka seoses asjade äravõtmisega
50. juunil
51. Kahju hüvitamise lahendamise tähtaeg hakkas kulgema
52. juulil 2024, mil saabus taotluse eestikeelne tõlge. RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg ei olnud kaebuse esitamise ajaks möödunud ja vastustaja ei olnud taotlust lahendanud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse ennatlikult ja kaebus kuulus selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
53. Määruskaebuses ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla halduskohtu tuvastatud asjaolusid, eelkõige, et kahju hüvitamise taotluse eestikeelse tõlke sai vastustaja
54. juulil 2024 ning seega ei olnud vastustaja poolt kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg kaebuse esitamise ajaks veel saabunud. Ringkonnakohus nõustub, et RVastS § 18 lg 1 järgi hakkab hüvitamise taotluse 2 lahendamise tähtaeg kulgema nõuetekohase taotluse esitamisest. See nõue hõlmab muu hulgas seda, et haldusorganil on olemas taotluse tekst eesti keeles (vt KeeleS § 10 lg 1 ja § 11). Seega kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning tegemist ei olnud ka olukorraga, kus vastustaja oleks kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VsngS § 11 lg 8, HKMS § 47 lg 1). Kohustuslik kohtueelne menetlus piirab kaebeõigust. Kaebeõigus on isikul juhul, kui ta täidab piirangu tingimused. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaebeõigus kindlaks teha kaebuse esitamise aja seisuga
55. Seega pidanuks kaebaja läbima kohustusliku kohtueelse menetluse halduskohtule kaebuse esitamise ajaks. Asjaolu, et vastustaja lahendas hiljem kaebaja kahju hüvitamise taotluse kaebajale ebasoodsalt või jättis taotluse tähtaegselt läbi vaatamata ei muuda HKMS § 47 lg 1 järgi kahju hüvitamise kaebust lubatavaks.
56. Kokkuvõttes tagastas halduskohus
57. septembri
58. a määrusega X.X.-i kaebuse kahju hüvitamise nõudes õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ilmselgelt ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Seega on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
59. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus
60. septembri
61. a määrusega õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks ning jättis läbi vaatamata kaebaja korduvad taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, põhjendades ja selgitades piisavalt nende otsustuste asjaolusid.. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
62. juuni
63. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt RKHK
64. veebruari
65. a määrus asjas nr 3-21-1360 (p 12.1 ja seal viidatud praktika). 3