← Eesti

3-24-1435/55

Obsah (4)§ 361§ 362§ 36§ 363

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1435 Haldusasi Politsei- ja Piiriv

) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud alus.

Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.

  1. Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 02.05.2024, 13.05.2024 ja 09.07.2024 taotlustes. Alates 09.07.2024 esitatud PPA taotlusest on muutunud järgmised asjaolud: 1) 12.09.2024 III vestlus rahvusvahelise kaitse menetluses; 2) 16.09.2024 PPA Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12405150059-1; 3) puudutatud isik sai 10.10.2024 kätte tõlgitud otsuse ja vaidlustas selle; 4) 05.12.2024 on planeeritud PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamise asjas istung. 3-24-1435 1.
  2. Isik, saabudes Schengeni alale Lätti, ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. 01.05.2024 Tallinna Lennujaamas tabatud välismaalasena samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengenist lahkumiseks. 08.05.2024 teostas PPA isikuga tegevusi tema dokumenteerimiseks, kuid isik keeldus koostööst. Alles pärast seda esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt antud selgitusele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 1.
  3. Isik katkestas 12.09.2024 toimunud rahvusvahelise kaitse menetluse vestluse ja keeldus PPA-ga koostööst. 1.
  4. Vaidlus puudub, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smuugeldaja, et jõuda Schengeni alale, lõpp sihtkohana Prantsusmaa. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ning tahtlik tegevus, mille ta ka ellu viis ning oma eesmärgi saavutamiseks tegi märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Seega isiku käitumine ja hoiakud kinnitavad, et isiku suhtes esineb põgenemise oht. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna Lennujaamas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. KPK-s jätkas isik väitmist, et on isik, kelle passi ta esitas. Ühtlasi on isik öelnud, et ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda. PPA hinnangul jätkaks isik vabaduses viibides oma teekonda Prantsusmaale ega oleks menetlustoimingute ja tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmise jaoks kättesaadav. Isikul on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. 1.
  5. Põgenemisohtu VSS § 68 punkti 6 tähenduses on jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 p-s
  6. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse, millest isik on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Bangladeshi ning määranud Schengeni sissesõidukeelu 5 aastaks. 1.
  7. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. Isiku poolt kirjeldatud sündmusi pole tegelikkuses toimunud ning isik on esitanud PPA-le valeandmeid oma varasema tegevuse kohta. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. 1.7.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Välistatud ei ole, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik varasemalt ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ning võib seda ka edaspidi teha. 1.

  1. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
  2. PPA jäi 06.11.2024 istungil taotluse juurde. Taotluses on kõik asjaolud välja toodud. Põgenemisohu tuvastamine on prognoosotsus ning põgenemine ei pea olema juba aset leidnud. See, et isik väidab, et ta soovib jääda Eestisse ei ole usutav ega tõenäoline. Samas ainuüksi soov Eestisse jääda, ei tähenda, et tal seda ka võimaldatakse. 2

(5)3-24-1435
  1. Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Isiku soov on KPK-st vabaneda ning ta ei mõista, miks soovitakse teda karistada veel 4 kuud KPK-s kinnipidamisega. Isik ei mõista, miks tahetakse teda Eesti riigist välja saata, kui ta tahab siia jääda. Isik rääkis PPA-le, et Bangladeshis on tal üks kohtuasi, kuid PPA ei uskunud seda. Uurimine on ebaõigesti alustatud, mistõttu isik ei ole kriminaal. Isik selgitas, et tal pole põhjust põgeneda, sest ta soovib Eestisse jääda.
  2. Puudutatud isiku esindaja lisas istungil järgmist. Isik vaidleb PPA taotlusele vastu. PPA pole selgitanud, milles seisneb isiku põgenemisoht. Asja materjalide kohaselt pole tuvastatav, et isik oleks põgenenud Eesti politsei eest. See, et isiku esmane teekond oli Prantsusmaale, ei tähenda, et isik vabaduses olles peaks põgenema uuesti Prantsusmaale. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis ning on teadlik, et kui ta peaks põgenema mujale Euroopa Liidus, siis ta saadetakse Eestisse tagasi. Praeguseks on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppenud ning PPA ei hakka tegema enam mingeid toiminguid puudutatud isikuga, mistõttu kinnipidamise pikendamine põhjendatud ei ole. Asjaolu, et PPA on teinud keelduva otsuse, tähendab seadusest tulenevat õigust, mitte aga, et automaatselt on puudutatud isikul suurenenud põgenemise oht. PPA hinnang, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati süsteemi kuritarvitamise eesmärgil, on kohatu, kuivõrd isik on esitanud tõendeid, et tema koduriigis on alustatud isiku suhtes alusetult kriminaalmenetlust. Isik võiks menetluste kestel elada rahvusvaheliste kaitse taotlejate majutuskeskuses ning oleks kogu menetluse vältel PPA-le ja kohtule kättesaadav. PPA väide isiku põgenemisohu kohta on paljasõnaline ja tõendamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1;

§ 362

lg 6, § 361 lg 1, lg 2 p 5, lg 21; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 p 6). 6. Vastavalt

§ 361

lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Käesoleval juhul taotleb PPA isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist

§ 361lg 2 punkti 5 alusel.

Vastavalt nimetatud normile võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus selgitab, et KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid alused kinnipidamiseks tulenevad

§ 361lg-st 2.

7. Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA on teinud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse 16.09.2024 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 254). Lisaks on isikule tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus (dtl 268). Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 põhjenduste punktis 10 leidnud järgmist: „Ringkonnakohus jagab PPA ja halduskohtu seisukohta, et esineb ka

[§] 36 1 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus. /…/ Isikuga peeti 08.05.2024 ja 09.05.2024 vestlused seoses koduriiki tagasisaatmisega ja selleks dokumentide hankimisega. Seejärel esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga enda tagasisaatmine nurjata. Isikul oli võimalusi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta Lätis ja Eestis viibis. Seejuures, /…/ ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist sellega, et 3

(5)3-24-1435 teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Isik taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline tagakiusamine, pärast seda, kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki.“ Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased, mistõttu esineb puudutatud isiku kinnipidamiseks jätkuvalt alus.
  1. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb ka põgenemise oht ning puuduvad uue asjaolud, mis annaks aluse hinnata põgenemisohtu teisiti, kui Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määruses nr 3-24-
  2. Küll aga on uue asjaoluna oluline välja tuua, et käesolevaks ajaks on PPA teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas tagasilükkamise otsuse (dtl 254), mis suurendab isiku põgenemisohtu. Olukorras, kus on teada, et PPA on jätnud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, ei oleks isik tõenäoliselt vabaduses viibides enam PPA-le kättesaadav, kuivõrd ta teaks, et teda soovitakse välja saata. Kohtuistungil on nii puudutatud isik kui ka tema esindaja märkinud, et isik on teadlik, et kui ta peaks põgenema mujale, siis saadetakse ta Eestisse tagasi. Kohus märgib, et põgenemine ei tähendab üksnes ebaseaduslikult välispiiri ületamist, vaid see hõlmab ka ohtu, et isik asub ennast riigisiseselt PPA eest varjama. Seejuures nähtub asja materjalidest, et isik on kasutanud ka smuugeldaja abi, et liikuda ühest liikmesriigist teise.
  3. Ekslik on puudutatud isiku esindaja väide, et PPA ei ole põhjendanud taotluses, milles põgenemisoht seisneb. Sellekohased põhjendused on toodud taotluse lehekülgedel 2-3 (dtl-d 274-275). Seejuures on PPA asjakohaselt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 põhjenduste punktile 11, milles on põgenemisohtu jaatatud. Puudub alus asuda teistsugusele seisukohale põgenemisohu osas, kui seda on hinnanud Tallinna Ringkonnakohus oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 punktis
  4. Seda, kas isik vabaduses olles põgeneks Prantsusmaale või asuks muudmoodi ennast varjama, ei saagi kindlalt öelda, kuivõrd põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis tugineb isikuga seotud olulistele asjaoludele (sh tema varasemale käitumisele). Põgenemisohu olemasolu ei eelda, et isik oleks juba põgenenud.
  5. Asjakohatud on puudutatud isiku esindaja seisukohad osas, et kinnipidamiseks

§ 361lg 2 punkti 4 kohaselt alust ei ole.

PPA ei ole sellel alusel taotlust kohtule esitanud. Seetõttu jätab kohus puudutatud isiku esindaja sellekohased väited tähelepanuta.

  1. Küsimus sellest, kas isiku osas on tema päritoluriigis alustatud kriminaalmenetlust alusetult või mitte ning kas see on piisav, et anda rahvusvahelist kaitset isikule, väljub praeguse vaidluse raamest. Sellekohased argumendid kuuluvad lahendamisele haldusasjas, kus isik on vaidlustanud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust.
  2. PPA on asjakohaselt leidnud, et leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat põgenemisohtu.

§-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemises oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et isikul puudub kindel elukoht Eestis. Ka näiteks reisidokumendi hoiule võtmine ei ole piisav meede, kuivõrd Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik varasemalt ühest riigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldaja abi ning võib seda ka edaspidi teha. 13. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 6 kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3). 4

(5)3-24-1435
  1. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X. X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2024 (kaasa arvatud).
  2. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.