Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
lg 2 alusel, mille järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse 2 määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 ja lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul ei ole
lg-s 4 ega lg-s 5 sätestatud olukorda.
Maksekäsu kiirmenetluses 25.03.2024 esitatud vastuväite sisuks on, et ,,Yuri Vasiliev ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (208TJD), mistõttu ei ole AS-ga ÜHISTEENUSED parkimislepinguid sõlminud ja seega ei ole tal kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees. Osundatud asjaolust on võlgnik avaldajale korduvalt kohtuväliselt teatatud“. Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et pärast makseettepaneku kättesaamist, vastuväite esitamise tähtaja kestel, on kostja esitanud nõudele vastuväiteid, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Seega sai hageja hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses teadlikuks kostja vastuväidete sisust. Vaatamata sellele esitas hageja 07.05.2024 maakohtule hagi, tekitades endale täiendavad menetluskulud. Kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et
lg 2 kohaldamine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi tunnihind 150 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning esindaja menetlustoimingud olid vajalikud ja põhjendatud (ajakulu 7 tundi), mistõttu mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1281 eurot, millele lisandub viivis
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. AS ÜHISTEENUSED esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 1281 eurot, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud maakohtus 778,50 eurot. Samuti palub hageja jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõendeid ja asjaolusid hinnanud pealiskaudselt ning on teinud valed järeldused. Kostja ei ole pärast talle leppetrahvide esitamist kohtuväliselt hageja poole pöördunud ega vaidlustanud leppetrahvinõudeid. Hageja on esitanud hagi lisadena kostja elukohta saadetud meeldetuletused. Alles pärast makseettepaneku saamist pöördus kostja 21.03.2024 hageja poole väitega, et tema ei kasutanud sõidukit parkimistrahvide saamise ajal. Andmeid, kes sõidukit kasutas, ja tõendeid, s.o sõiduki kasutamise lepingut, kostja ei esitanud. 22.03.2024 vastas hageja kostja pöördumisele, et hageja on korduvalt saatnud meeldetuletusi ning kostjal oli võimalik esitada tõendeid ja infot kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamise osas. Hageja oli nõus vähendama sissenõudmiskulusid ½ võrra ja loobuma viivisest ning soovis, et tasutaks 312 eurot, sh põhiosa 167 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot, menetluskulud 20 eurot ja riigilõiv 65 eurot. 22.03.2024 e-kirjas kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Kuna kostja ei esitanud andmeid ja tõendeid, kes sõidukit kasutas, ei jäänud hagejal muud üle, kui esitada hagi kohtusse. Alles 04.06.2024 vastusega hagile esitas kostja tõendid isiku kohta, kes parkimistrahvide määramise ajal sõidukit kasutas. Riigikohtu seisukoha kohaselt saab parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Seega hagejal on õigus eeldada, et parkimislepingu oli sõlminud kostja, kuid kostjal on võimalik see eeldus ümber lükata. Kuna kostja esitas andmed 3 sõiduki kasutaja kohta alles hagimenetluses 04.06.2024, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sarnastes vaidlustes on menetluskulude hageja kanda jätmist pidanud äärmiselt ebaõiglaseks ka Tallinna Ringkonnakohus. Kostjal oli võimalik esitada andmed ja tõendid kohtuvälises menetluses ning maksekäsu kiirmenetluses, kuid ta ei teinud seda. Seega on kostja oma tegevusega põhjustanud kohtumenetluse. Kuna kostja esitas tõendid alles hagimenetluses, mille järel hageja loobus kostja vastu suunatud nõudest, siis lähtudes Riigikohtu seisukohtadest 11.09.2024 lahendis nr 2-22130552, kus tegemist oli samasuguse olukorraga, tuleb kohaldada
lg-t 5 ja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja maakohtu menetluskulud 778,50 eurot. Asjakohatu on maakohtu viide, et hageja ei võtnud vastu kostja kompromissettepanekut tasuda põhiosa. Hageja ei pea leppima põhiosa tasumisega olukorras, kus kostja kohtuväliselt hageja pöördumistele ei reageerinud, tekitades hagejale kulusid, kuna hageja pidi pöörduma kohtusse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. Y. Vasiliev vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle menetlusse võtmata või rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei võimalda
esitada määruskaebust üksnes menetluskulude jaotamisele ilma menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitamata; 2) on kohtuskäimise ja menetluskulud põhjustanud hageja, kes peab seetõttu kandma
Pärast kostja vastuväidete sisust teada saamist oleks hageja pidanud asjaolusid täpsustama. Mõistlik olnuks küsida kostjalt andmeid sõiduki kasutaja kohta. Hageja ei teinud täiendavate tõendite kogumiseks midagi. Olles kostja vastuväidete sisust teadlik ja esitades sellest hoolimata hagi, võttis hageja teadvalt riski, et hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel tekib tal kohustus hüvitada kostja menetluskulud. Kostja palub ringkonnakohtul kaaluda ka
Kostja tegi kõik võimaliku kohtuvaidluse vältimiseks, sh oli 21.03.2024 ja 22.03.2024 e-kirjadest nähtuvalt valmis tasuma põhinõude. Muude nõuete edasine menetlemine oli selgelt perspektiivitu. Kompromissettepaneku vastuvõtmine ei välistanud eelnimetatud nõuete esitamist sõiduki kasutaja vastu. Hagi esitamine on käsitletav ka kostjale kahju tahtliku tekitamisena menetluskulude näol ning kostjale menetluskulude hüvitamata jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude jaotamisel on otsustavaks kriteeriumiks hagi põhjendatus (
Põhjendamatu on hageja seisukoht, et nõude rahuldamiseks
lg 4 või lg 5 tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis sõidukit. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on rõhutatud, et
lg 4 ja lg 5 kohaldamise eelduseks on peamiselt see, kas hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja pärast hagi esitamist saavutas hagis taotleva eesmärgi. Puuduvad alused väita, et hageja esitas hagi põhjendatult (hageja ei pidanud vajalikuks pärast sõiduki kasutaja andmete saamist kostjat asendada, vaid loobus hagist). Hageja viidatud kohtulahendid on asjakohatud, kuna asjaolud ei ole sarnased. Riigikohus on lahendis nr 2-22-130552 pidanud põhjendatuks
lg 4 ja lg 5 kohaldamist olukorras, kus pärast kostja tõendite esitamist asendas kohus hageja taotlusel kostja, puudusid eeldused väita, et hagi on põhjendamatu ja hageja ilmselt saavutas kostja esitatud tõendi abil oma eesmärgi. Samas kostjalt kohtuväliselt andmete nõudmise lubatavust tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata, sest enne kohtuvaidlust tõendite esitamiseks kohustamine 4 võib riivata põhiseaduslikke õigusi eraelu puutumatusele, sõnumite saladusele, rikkuda lepingulisi kohustusi ja/või ärisaladust või isikuandmete ja eraelu kaitseks sätestatud õigusnorme, panna toime õiguserikkumise; 3) tuleb maakohtu menetluskulud jätta hageja kanda ka siis, kui jaotada kulud sõltuvalt tõendite esitamise ajast, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hagi põhjendatust (s.o et
lg 4 alusel rahuldamata, kuna kaebuses vaidlustatakse sisuliselt menetluskulude kindlaksmääramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes hageja menetluskulude tema enda kanda jätmist ja väljamõistmist (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3-5) ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-2), milles maakohus võttis vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas menetluse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks)
9.
lg 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud poolte 22.03.2024 e-kirjad kahel lehel. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1281 eurot ja viivise
Ringkonnakohus teeb
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 11.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellisel juhul kannab menetluskulud sama paragrahvi lg 5 kohaselt kostja. Ringkonnakohtu arvates tõlgendas maakohus
lg-s 4 ja lg-s 5 sätestatud menetluskulude jaotuse korda valesti ja jättis seetõttu menetluskulud põhjendamatult hageja kanda. Asja materjalide kohaselt vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kelle kanda tuleks jätta menetluskulud selle ajani, kui hageja sai teada andmed sõiduki kasutaja kohta, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtusse pöördumise põhjustas kostja ning seetõttu peab kostja kandma menetluskulud. Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 asunud seisukohale, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui 5 nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kostja esitas andmed sõiduki kasutaja kohta alles hagimenetluses 04.06.2024. Eelnevalt, sh maksekäsu kiirmenetluses, piirdus kostja vastuväide üksnes tõdemusega, et tema ei ole vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (208TJD) kasutanud. Selliselt ei käitunud kostja heauskselt (
lg 1), kuna üksnes tal oli teada, kes tegelikult vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas. Riigikohus on 11.09.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-22-130552 asunud seisukohale, et
lg-t 4 ja lg-t 5 tuleks tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamist selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal sõiduki kasutaja teadasaamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Arvestades eelnevat tuleb maakohtu määrus menetluskulude hageja kanda jätmise ja hagejalt väljamõistmise osas tühistada. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 12. Vastuseks kostja määruskaebuse vastuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Kostja seisukoht, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult koos menetluse lõpetamise vaidlustamisega, on ekslik. Sellist seisukohta ei saa järeldada
lg-st 1 ning maakohtul puudus alus jätta hageja määruskaebust menetlusse võtmata. Samuti on põhjendamata kostja väide, et ta tegi kõik võimaliku kohtuvaidluse vältimiseks ning seetõttu võiks kaaluda
Ka see, et kostja oli nõus tasuma hagejale üksnes põhinõude (ja sõiduki kasutaja andmeid mitte esitama) ei anna alust
lg 4 ja § 163 lg 2 kohaldamiseks.
lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Praegusel juhul on vaidluse all menetluskulude jaotus ning ekslik on kostja väide, et määruskaebuses vaidlustatakse menetluskulude suurust. 13. Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus
Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, määrab hageja menetluskulude suuruse kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist
lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21-22). (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.