3-24-3217/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3217 Määruse kuupäev 26.11.2024 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaido Lunden riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Kaido Lunden esitas 26.11.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (RÕA). Taotleja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevatele sätetele vastava ja vastuvõetava kaebuse, kuna „viibides terve aasta Tartu vanglas ei võimaldatud end pesta; ei saanud hoolitseda enda hügieeni eest; vangla ei andnud ei seepi jj.“ 2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIKilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 3. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 3-24-3217 4. Halduskohus juhib Kaido Lundeni tähelepanu sellele, et Konventsioon ei näe ette õigust saada RÕA EIKsse pöördumiseks. Kaebuse esitamine EIK-sse on tehtud lihtsaks (omas keeles, juhistega vormil, pikk kaebetähtaeg (neli kuud)). Kui kaebusel on sisu, saab edasises menetluses õigusabi EIK-st. Eeltoodule vaatamata on halduskohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Iga inimene on võimeline ise esitama piisavalt hea kaebuse EIK-sse. Iseäranis pärast menetlust Eestis (KISist ei nähtu, et kaebajal oleks selles küsimuses ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid, st. ei nähtu, et ta oleks kaevanud selle üle, et Tartu vanglas ei võimaldatud tal end pesta; ei saanud hoolitseda enda hügieeni eest; vangla ei andnud ei seepi jj). Lihtsalt kaebaja peab kaebusesse täpselt kirja panema, mille peale kaevatakse ning oluline on, et EIK kaebuse esitamist pole vaja jätta viimasele minutile, sest siis ei jää võimalust vigade parandamiseks. 5. Halduskohus osundab, et EIK ei ole neljas aste, kuhu saab lihtsalt edasi kaevata Eesti kohtute viimase lahendi peale. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus K.Lundeni riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1p 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 2