) § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja ei ole kirjeldanud, milles seisnesid tema kannatused ning füüsiline ja hingeline valu. Kostja ei ole välja toonud, millise lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega hageja või Julianus Inkasso on kostjale mittevaralist kahju tekitanud. Kostja ei ole seega märkinud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 2), mistõttu ei saa kostja avaldatud asjaoludel eeldada kostja nõuet hageja vastu. Kostja on esitanud nõude Julianus Inkasso vastu, kes ei ole hagejaks ega muuks menetlusosaliseks, mistõttu ei ole tegemist vastuhagiga TsMS § 373 lg 1 mõistes. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud vastuhagi käiguta jätmine ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine, sest kostja menetlusdokumendi vastuhagina menetlemine ei oleks võimalik ka puuduste kõrvaldamise korral. Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest.
Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib Sõidukijuht Operaatori poolt esitatud tingimusi ja Leping loetakse sõlmituks
[---]
) § 35 lg 1 mõistes.
lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on parkimistingimustega tahvel paigaldatud Valukoja tn 12 parkimisalale, mistõttu on sellele sisenevalt sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hageja avaldatust erinevate parkimistingimustega tahvlite paigaldamine Valukoja tn 12 parkimisalale 22.04.2021 seisuga. Kohtu hinnangul on usutav, et 22.04.2021 seisuga olid tahvlil hageja avaldatud parkimistingimused, sest hageja on tõendanud fotodega parkimistingimuste parkimisalale paigaldamise nii enne kui ka pärast 22.04.2021 (dtl-d 75-76). Eeltoodut arvestades tuleb pooltevaheline leping lugeda sõlmituks infotahvlil märgitud tingimustel.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele
Kohus on seisukohal, et pooltevaheline tüüptingimustel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele, mistõttu kohaldub lepingule seaduses üürilepingu kohta sätestatu.
lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Parkimistingimustest ning võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatust ei tulene, millise tähtaja jooksul tuleb leppetrahv tasuda. Seega kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele sissenõutavaks muutumise osas
22.04.2021 leppetrahvi teatest 0031060427 nähtuvalt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates (dtl 26). Hageja leidis, et leppetrahv muutus sissenõutavaks 07.05.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist null euroni ja põhjendanud seda leppetrahvi ebamõistliku suurusega. Kohus arvestab, et leppetrahvi maksimaalne summa parkimistingimiste kohaselt oli 57 eurot ning hageja on pidanud asjaolusid arvestades põhjendatuks nõuda leppetrahvi tasumist maksimaalsest määrast väiksemas summas. Kohtu hinnangul on hageja nõudnud leppetrahvi ebamõistlikult suures ulatuses, arvestades lepingurikkumise asjaolusid. Kostja tähistas parkimise parkimiskellaga. Leppetrahvinõude esitamise ajaks oli tasuta parkimise aega ületatud 11 4
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 11,97 eurot tasumist ajavahemiku 07.05.2021 kuni 07.06.2024 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 eurot. Seetõttu on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, arvestatuna leppetrahvilt 35 eurot. Leppetrahvilt 35 eurot
lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 07.05.2021 kuni 07.06.2024 eest on 10,47 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 10,47 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 10,47 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 1,50 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 12. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt viivise tasumist alates 08.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 35 eurot tasumata osalt
lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 08.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 24,53 eurot (põhinõue 35 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 10,47 eurot = 24,53 eurot). 13.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (
§-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 30 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet kolme võlateatise saatmisega, Transpordiametile päringu tegemisega, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnedega, võlanõude avaldamisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. Hageja koormis on tõendada
lg 4).
lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid selle kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega, SMS-ide saatmisega ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade saatmise, SMS-ide saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 30 eurot tekkimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 16. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ E. T. Ventsli kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.