Obsah (13)

§ 444§ 173§ 175§ 174§ 138§ 144§ 133§ 172§ 218§ 163§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-114783 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi S Ai va

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.
2. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja S Ai vahel 10.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 416,66 eurot, hagi esitamise seisuga (06.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivised 23,31 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot; 1.
3. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 07.06.2024 kuni põhinõude (416,66 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ ja kostja vahel 10.08.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx. Intressimäär lepingus oli 0% ning krediidi kulukuse määr 0%. Hageja väitel väljastati laen 500 eurot kostja arveldusarvele ning kostja on teinud tagasimakseid 83,34 eurot. Hageja väitel jäi kostja võlgu, leping öeldi üles ning kostjale saadeti peale lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja. Meeldetuletuskirjade tasud olid sätestatud lepingu osaks olevas hinnakirjas, millele oli viidatud lepingu üldtingimuste punktis 7.
5. Nõue on hageja väitel loovutatud hagejale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 22.09.
7. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja epostiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja. Kohus teeb otsuse

§ 444lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

1. Hageja väitel sõlmiti leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule on nõude aluseks olev leping esitatud pdf failina, millel ei ole kostja allkirja. Hageja on esitanud krediidianalüüsi faili, milles on märgitud, et 09.08.2023 esitati laenutaotlus 500 euro laenamiseks ning et laenuotsus tehti 10.08.
2. Hageja on esitanud faktiväite, et kostjale anti laen 500 eurot kasutusse (kanti arvelduskontole). Kuivõrd lepingu kohaselt ei tulnud laenult tasuda intressi ega muid tasusid (nt lepingutasu või igakuist haldustasu), ei kohaldu tarbijakrediidi regulatsioon. Kohus loeb hageja väidete alusel tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning kostjal on tagastamata 416,66 eurot. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid. Kuivõrd lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10.02.2024, on tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks ja kohus mõistab selle kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 alusel. 2 Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingus aga oli kirjas, et viivise määr on 0,00% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 31). Kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata, sest lepingu kohaselt oli viivise määr 0%. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist kolme kirja eest. Hageja on kohtule esitanud xxx OÜ üldtingimused (tarbimislaen), mille punktis 7.
3. on sätestatud, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja võlaõigusseaduses § 1132 sätestatule. Hageja on kohtule esitanud ka hinnakirja (dtl 78) ning meeldetuletuskirjad, mis kostjale saadeti. Hinnakirja kohaselt on kuni 500-eurose nõude korral esimene tasuline teade peale lepingu lõppemist 15 eurot ja kaks järgnevat kumbki 5 eurot. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kolme kirja eest kokku 25 eurot VÕS § 115 alusel kooskõlas VÕS § 1132 lõikega
4. Muude võla sissenõudmisega seotud kulude ulatust ei ole hageja tõendanud ning selles osas jääb nõue rahuldamata.
5. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 175 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 22.09.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133

kohaselt 522,05 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

§ 172

lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses

§ 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli 3 esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 2 tundi summas 338 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 395 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 06.06.2024 esitatud hagi hind oli 522,05 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 416,66 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot, kokku 441,66 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (522,05 eurot) 84,60%. 4 Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 84,60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15,40% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 84,60% hageja põhjendatud menetluskuludest (395 eurot), millele vastab summa 334,17 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 5