Obsah (14)

§ 217§ 222§ 921§ 91§ 99§ 223§ 84§ 87§ 83§ 92§ 37§ 218§ 100§ 871

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. september 2024 Tsiviilasja number 2-22-

) § 223 lg-test 1 ja 2 ei ole võimalik hagiavaldusega taotletavaid eesmärke enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega saavutada ning hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Vaidlusalune enampakkumine on juba täituri enda 4. augusti 2022. a otsusega nurjunuks kuulutatud. Tagatisraha tagastamata jätmine kuulus vaidlustamisele

§ 217sätestatud korras, mida hageja ei ole teinud.

Ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tasutud tagatisraha tagastamist. Ka ei ole täitemenetluses seoses enampakkumisega makstav tagatisraha täitekulu

§ 222lg 2 p 3 tähenduses.

Hageja ei ole

§ 921

nimetatud vastuväiteid enampakkumise lõppemisele järgneva tööpäeva jooksul esitanud. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleks vaidlusaluse enampakkumise korraldamisel rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. PS Arenduse OÜ enampakkumisele registreerimine oli lubatud.

1. Kostja II tunnistas
2. juunil 2023 ja
3. märtsil 2024 kohtule esitatud kirjades hagi.
4. Kostja III palub jätta hagi läbi vaatamata ning läbivaatamise korral rahuldamata. 3 MAAKOHTU LAHEND
5. Tartu Maakohus ei võtnud
6. aprilli
7. a lahendiga vastu kostja II hagi õigeksvõttu, võttis vastu hageja hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse hageja nõudes, milles taotleti vaidlusaluse enampakkumise, mille tulemusel kujunes parimaks pakkumiseks 169 500 eurot, kehtetuks tunnistamist ja hageja enampakkumise võitjaks tunnistamist 111 040 euro suuruse hinnaga. Maakohus jättis
8. aprilli
9. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja kostja I menetluskulud 6027 eurot 20 senti ning viivise menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetab maakohus loobutud nõude osas menetluse. Maakohus ei võtnud vastu kostja II hagi õigeksvõttu, kuna kostjad I ja III ei ole hagi õigeks võtnud ning selles vaidluses on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 olukorraga, kus vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Maakohus tuvastas, et kostja I viis läbi täitemenetlust täiteasjas nr 084/2022/740, mis toimus võlgniku (kostja II) suhtes sissenõudja (kostja III) avalduse alusel. Täitemenetluses on kohtutäitur korraldanud kolm enampakkumist võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa nr XXXXXXXX müügiks:
10. mai –
11. mai 2022,
12. juuni –
13. juuli 2022 ja
14. august –
15. august
16. Esimesel enampakkumisel ei tunnistatud pakkumist parimaks

§ 91lg 4 alusel.

Hageja on vaidlustanud

1. juuni 2022 kell 12.00 kuni
2. juuli 2022 kell 11.16 toimunud elektroonilise enampakkumise, kus hageja tegi parima pakkumise, kuid ei tasunud enda pakutud ostuhinda 169 500 eurot ettenähtud ajaks. Kohtutäitur tunnistas enampakkumise nurjunuks

§ 99lg 1 p 3 alusel.

Kolmas enampakkumine on vaidlustatud tsiviilasjas nr 222-14788. Hagi on esitatud

§ 223lg 1 alusel.

Kohtutäitur on vara enampakkumise akti allkirjastanud

1. juulil
2. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud kohtule
3. augustil 2022, mis jääb

§ 223lg 1 sätestatud 30-päevase tähtaja sisse.

Viidatud sätte kohaselt esitatud hagi puhul ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust, seega on täitemenetluse osalisel õigus selle sätte alusel hagi esitamiseks ka juhul, kui ta eelnevalt ei ole esitanud kaebust kohtutäiturile. Seega on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine õiguslikult võimalik.

§ 84

lg 1 p 1 kohaselt märgitakse enampakkumise kuulutuses mh enampakkumise algus ja koht ning enampakkumisele registreerimisele kord ja tähtaeg.

§ 871 lg 1 kohaselt enampakkumisele registreeritakse enne enampakkumise algust.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha

§ 83lõigetes 2 ja 2 1 sätestatud korras.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Eelnevalt viidatud sätetest järeldub kogumis, et enampakkumisel osaleda sooviv isik peab ennast registreerima enne enampakkumise algust vastavalt enampakkumise teates toodud korrale ja tähtajale ning tasuma tagatisraha. Isiku saab enampakkumisel osalejaks registreerida ning lubada osaleda enampakkumisel ainult juhul, kui on täidetud

§ 84lg 4 tingimused.

Kohtutäitur on

1. juunil 2022 avaldanud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate, millest nähtub, et enampakkumisel osalemiseks tuleb end registreerida oksjonikeskkonnas teates nimetatud vara lehel vastavalt teates toodud lingile ning tasuda tagatisraha 3000 eurot 4 Oksana Kutšmei arveldusarvele koos teates märgitud makseselgitusega. Tagatisraha loetakse tasutuks selle laekumise hetkest. Tagatisraha peab olema laekunud hiljemalt
2. juunil 2022 kell 11.00 ning hilisemaid laekumisi ei arvestata. Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Enampakkumise teate kohaselt enampakkumisele registreerimine algab
3. juunil 2022 kell 11.00 ja lõpeb
4. juunil 2022 kell 11.
5. Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle vajalikud lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ja isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Enampakkumine algab
6. juunil 2022 kell 12.00 ja lõpeb
7. juulil 2022 kell 11.
8. Pikeneva lõpu intervall on 10 minutit. PS Arenduse OÜ esindaja Silver Reiljan on
9. juuli
10. a vara enampakkumise akti lisast 2 nähtuvalt andnud elektroonilise kinnituse enampakkumisest osavõtmiseks
11. juunil 2022 kell 11.33, s.o küll enne enampakkumise algust kl 12.00, kuid pärast registreerimiseks antud tähtaja möödumist kl 11.
12. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt osales ta vaidlusaluse enampakkumise korraldamisel kohtutäituri büroo töötajana, abistades enampakkumise ettevalmistamisel. Tunnistaja ütlustest nähtub, et e-oksjonikeskkonnas osaleda soovivate isikute soovi kohta tuleb talle teavitus. Kontrollitakse välistavaid asjaolusid, tagatisraha tasumist, seejärel kinnitatakse osalema. Enne enampakkumise algust kontrollitakse, kas kõik isikud on ka registreeritud. Kohtutäituri büroo töötaja võib enampakkumisel osalemiseks registreerimisel abistada, kui isik jääb hätta, seda ka pärast registreerimistähtaja möödumist kuni enampakkumise alguseni minuti täpsusega. Peavad olema täidetud eeltingimused – tagatisraha laekumine ja välistavate asjaolude puudumine. Taotluste esitamise tähtaja ja enampakkumise alguse vahel on nn puhveraeg, mille ajal kontrollib täituri büroo töötaja üle tagatisraha laekumise , samuti toimub registreerimise abistamine, esindusõiguse kontrollimine jm kontrolltoimingud. Selline puhveraeg on kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo praktika, kuid tunnistaja teada rakendavad seda ka teised kohtutäiturid. PS Arenduse OÜ enampakkumisele registreerimise osas avaldas tunnistaja, et puhverajal kontrollis ja tuvastas ta tagatisraha laekumise, kuid e-oksjonikeskkonnas ei olnud taotlust esitatud. Äriühingu andmed sai tunnistaja äriregistrist, võttis enne enampakkumise algust telefoninumbril ühendust, täpsustas soovi üle. Tagatisraha oli, kuid taotlust mitte. PS Arenduse OÜ kinnitas osalemise soovi, kuid tehnilistel põhjustel ei olnud võimalik taotlust esitada. Tunnistaja registreeris osalema PS Arenduse OÜ ja tema esindaja. Pärast käsitsi registreerimist läheb isikule automaatselt oksjonikeskkonnas registreeritud e-posti aadressile kinnitus, et ta on registreeritud. Seejärel saab isik ise keskkonnas edasi toimetada. Tagatisraha laekumine väljendab isiku soovi enampakkumisel osaleda. Tunnistaja avaldas ka, et on juhtunud, et tagatisraha makstakse ja jäetakse registreerimata. Isik võib arvata, et tagatisraha tasumine on registreerimine. Kui täituri büroo isikuga ühendust ei saa, siis ei ole võimalik teda ka registreerimisel abistada. Sellisel juhul ta elektroonilisel enampakkumisel osaleda ei saa. Maakohus järeldas uuritud tõenditest, et PS Arenduse OÜ ei esitanud ei enampakkumise teates toodud ajal
13. juunil 2022 kell 11.00 kuni
14. juunini 2022 kell 11.00 ega kuni enampakkumise alguseni
15. juunil 2022 kell 12.00 registreerimistaotlust, s.o ei registreerinud ennast enampakkumisel osalejaks enampakkumise teates toodud korda ja tähtaega järgides. PS Arenduse OÜ registreeris pärast registreerimiseks määratud tähtaja möödumist enampakkumisel osalejaks kohtutäituri büroo töötaja omal algatusel. Vaidlust ei ole tekkinud selles, et PS Arenduse OÜ oli tasunud tähtaegselt tagatisraha. Maakohus leidis, et kuivõrd oksjonikeskkonnas registreerimine vastavalt enampakkumise teates toodud korrale ja tähtajale on tagatisraha tasumise kõrval üheks kohustuslikuks eelduseks, et isik saaks enampakkumisel osaleda, on PS Arenduse OÜ osas jäänud see eeldus täitmata. Iseenesest võib nõustuda kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt väljendab 5 tagatisraha tasumine isiku soovi enampakkumisel osaleda. See ei muuda isiku kohustust järgida registreerimise korda ja tähtaegu. Maakohtu hinnangul on kohtutäitur eiranud PS Arenduse OÜ enampakkumisel osalejaks registreerimisel

871 lg-s 3 sätestatut ning rikkunud sama paragrahvi lõiget 4. Juhul, kui nõustuda, et enampakkumisel osaleda soovija võib ennast registreerida (ise või täituri büroo poolt) ka pärast selleks määratud tähtaega kuni enampakkumise alguseni, muutub

§ 84

lg 1 p 1 enampakkumisele registreerimise tähtaja märkimine enampakkumise kuulutuses sisutühjaks, samuti kaotaks mõtte

§ 871 lg 3 nõue järgida enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaega.

Enampakkumise eesmärgiks on küll võimalikult kõrge hinnaga võlgniku vara müük, mis ei muuda aga kohtutäituri kohustust järgida enampakkumise korraldamise osas nii seaduses sätestatud regulatsiooni kui kohtutäituri enda avaldatud enampakkumise teates toodud korda ja tähtaegu. Kohtutäitur on registreerinud enampakkumisel osalejaks isiku, kes ei vastanud

871 lg-te 3 ja 4 nõuetele. Enampakkumisel registreerimise korda ja tähtaega tuleb pidada enampakkumise olulisteks tingimusteks, kuivõrd nende järgimisega tagatakse enampakkumise seaduslikkus ja osalejate võrdne kohtlemine. Tegemist on olulise rikkumisega TsMS § 223 lg 1 tähenduses. Tulenevalt võivad

§-st 921 elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele kohaldatakse

§ 92

lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 92lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur vastuväited enampakkumise akti.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale, ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. Arvestades vaidlustamata asjaoluga, et elektrooniline enampakkumine lõppes esmaspäeval 4. juulil 2022, tulnuks

§ 921

kohaselt hagejal esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta teisipäeva

1. juuli
2. a jooksul. Täitemenetluse seadustik ei seo elektroonilise enampakkumise puhul vastuväidete esitamise õigust vara enampakkumise akti koostamise ega kättesaamise ajaga. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse enda vastuväidetega
3. juulil 2022, s.o pärast

§-s 921 sätestatud tähtaja möödumist. Kuivõrd hageja ei esitanud oma vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on ta

§ 921

ja

§ 92

lg 3 koostoimest tulenevalt kaotanud õiguse tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Seega, olenemata kohtu tuvastusest, et kohtutäitur on enampakkumise läbiviimisel rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, ei saa Rimmline OÜ käesolevas hagis neile tugineda ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et kohtutäitur kuulutas vaidlustatud enampakkumise nurjunuks 4. augustil 2022

§ 99lg 1 p 3 alusel ning korraldas kohe kordusenampakkumise.

Seega ei tekkinud vaidlustatud enampakkumise tagajärjel omandit. Kohus leiab, et juba nurjunuks kuulutatud enampakkumist ei ole alust tunnistada täiendavalt ka kehtetuks, kuivõrd kehtivat enampakkumist nurjunuks kuulutamise tagajärjel ei eksisteeri. Hageja eesmärgiks on saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamine ning tagatisraha tagastamine. Hageja leiab, et tagatisraha tagastamise alus on tal tekkinud tulenevalt

§ 223

lg 2 p-st 3, mis sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamisel ostjale õiguse nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist. Kuivõrd hagi on esitatud kohtutäituri vastu, oleks nimetatud sättest tulenevalt võimalik nõuda täitekulude, sh kohtutäituri tasu tagastamist. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Tagatisraha puhul ei ole tegemist

§ 37lg 1 sätestatud täitekuludega, sh 6 kohtutäituri tasuga.

Tegemist on

§ 83

lg 1 alusel kohtutäituri määratava enampakkumisel osalemist tagava rahasummaga, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt arvatakse ostja puhul ostuhinna sisse ning teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Kuivõrd enampakkumine tunnistati nurjunuks, puudub ka ostuhind. Maakohtu hinnangul ei ole hagejal tekkinud õigust

§ 223lg 2 p 3 ega mingil muul õiguslikul alusel tagatisraha tagastamiseks.

Kohtutäitur mõistis

1. augusti
2. a aktiga välja kohtutäituri kasuks lisatasuna 5% suuruse summa hageja tasutud tagatisrahast, koos käibemaksuga kokku 180 eurot. Ülejäänud osa hageja tasutud tagatisrahast, s.o 2820 eurot määras kohtutäitur kanda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja eelarve ühisossa.
3. augusti
4. a aktis on selgitatud

§ 217ja § 218 sätestatud kaebuse ja edasikaebuse korda.

Hageja ei ole avaldanud ning kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtutäitur 4. augusti 2022. a akti peale kaebust. Seega ei saa hageja

§ 218lg 1 teise lause kohaselt enam 4.

augusti

1. a akti vaidlustada, sh käesolevas hagis. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis ta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja kostja I menetluskulud 6027 eurot 20 senti ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning tunnistada vaidlusalune enampakkumine täielikult kehtetuks ning kohustada kostjat I tagastama tagatisraha 3000 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja I kanda. Maakohtu seisukoht, et hageja pidanuks vaidlustama enampakkumise

§ 921

sätestatud tähtaja ehk enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul, on vastuolus terve mõistusega. Elektroonilisel enampakkumisel ei ole pakkujale näha www.oksjonikeskus.ee keskkonnas see, kes osaleb, millal on teine osaleja registreeritud ja kas tagatisraha on makstud, kas ja kuidas sekkub enampakkumisse kohtutäitur jms. Näiteks ei ole ega saa olla osalejale teada, kas näiteks osalevad enampakkumisel isikud, kel osalemine on keelatud (

87 lg 2). Enampakkumise osaleja ei saa teada enne enampakkumise akti esitamist, kas ja kuivõrd on tema õigusi enampakkumisel rikutud. Rimmline OÜ esindajad ei pidanud teadma, et kohtutäitur on rikkunud seadust kohtuotsuses kirjeldatud viisil ja ulatuses ega saanud esitada enampakkumisele järgneval päeval mingit põhistatud vastuväidet. Hageja esindaja sai esmakordselt teada sellest, et enampakkumisel osales isik, kes ei oleks tohtinud sellel osaleda, akti kättesaamisel. Akt saadeti hagejale 6. juulil 2022 ja juba järgmisel päeval esitas hageja avalduse vastuväitega. Enampakkumise vaidlustamiseks on seadusandja andnud 30-päevase tähtaja, millest kaebeõiguse arvestamisel tuleb juhinduda. Teoreetiliselt kõigi enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ei selgu ega saa selguda enampakkumise ajal või vahetult peale selle lõppemist. Hagi põhineb infol, mis selgus üksnes arestimisaktist ja mida hageja ei saanud ega pidanudki varem teadma. Maakohtu järeldused tagatisraha tagastamata jätmisest on õigusriiklikult kohatud.

§ 223

lg 2 p 3 sätte ja mõtte kohaselt on ostjal õigus 7 täielikule restitutsioonile: ostjal on õigus nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist sõltumata sellest, kas omand on tekkinud või mitte. Veelgi enam,

§ 223

lg 2 p 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda kahju hüvitamist sõltumata sellest, kas omand on tekkinud või mitte. Väär on maakohtu seisukoht, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine on võimalik üksnes siis, kui omand on üle läinud. Põhjendamatu on olukord, kus ostja minetab

§ 223lg 2 p 4 sättest tuleneva õiguse üksnes formaalsetel põhjustel.

Kui enampakkumine on kehtetu (kehtetuks tunnistatud), siis puudub ostjal täieliku müügihinna tasumise kohustus. Samavõrd ei saa tekkida kohtutäituril

§ 100

lg 4 sätestatud tagatisraha käsutamise õigust, kuivõrd kehtetu enampakkumise tagajärjel ei saa olla ostjal hinna täieliku tasumise kohustust. See, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks, ei tee olematuks viimase rikkumisi nurjunuks kuulutatud enampakkumise läbiviimisel ning ostja ei mineta sellega seaduses sätestatud õigusi täielikule restitutsioonile.

§ 223

lg 2 p 3 ei sätesta, et täitekulude jms tagasinõudmiseks peaks ostja kohtutäituri otsuseid kaebemenetluses vaidlustama. Ostjal on enampakkumise kehtetuks tunnistamisega õigus tagasi saada kõik enne enampakkumist tasutud raha sõltumata sellest, kas ja kuidas on seda täitur käsutanud või teinud mingeid otsuseid nimetatud raha kasutamise kohta. 7. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole tekkinud õigust

§ 223lg 2 p 3 või mingil muul õiguslikul alusel tagatisraha tagastamise nõudmiseks.

Kahju hüvitamiseks

§ 223lg 2 p 4 alusel alust pole, sellist nõuet pole ka hageja esitanud.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et asja aluseks olev enampakkumine kuulutati nurjunuks, kuna hageja ostuhinda õigeks ajaks ei tasunud. Nurjunuks kuulutatud enampakkumist (sealhulgas

§ 99

lg 1 p 3 alusel nurjunuks kuulutatud enampakkumist) ei saa käsitada enampakkumisena, mille kehtetuks tunnistamist võib

§ 223lg 1 alusel nõuda.

Nurjunuks kuulutatud enampakkumise tagajärjeks on see, et enampakkumisel müüdud asja omand ostjale üle ei lähe ning parima pakkumise teinud pakkujale tulenevalt

§ 100lg-st 4 tagatisraha ei tagastata.

Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tema tasutud tagatisraha tagastamist. Tulenevalt

§ 100lg-st 4 ei pidanud ega pea hagejale tagatisraha tagastama.

Asjakohatu on hageja apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud viide

§ 83

lg-le 5, mille kohaselt arvatakse ostja makstud tagatisraha ostuhinna sisse ja teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Hageja ei tasunud ostuhinda täies ulatuses selleks ettenähtud ajaks (st ei tasunud selleks ettenähtud ajaks parima pakkumise hinna ning tagatisraha summa vahet). Kohaldada tuleb

§ 100lg-t 4.

Täitemenetluses seoses enampakkumisega makstav tagatisraha ei ole täitekulu

§ 223lg 2 p 3 tähenduses.

On ka ilmselge, et kostja I ei ole saanud ega saa tagastada hagejale raha, mis vastavalt

§ 100

lg-le 4 on juba ka otsustatud kanda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. Kostja I 4. augusti 2022. a otsust ei ole hageja

§-des 217 ja 218 sätestatud korras ja tähtaja jooksul vaidlustanud. Praegusel juhul ei esine enampakkumise kehtetuks tunnistamise obligatoorset eeldust (enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist

§ 223lg 1 tähenduses).

Võlgniku (ehk vara omaniku) huvides on saada vara müüdud võimalikult kõrge hinnaga. PS Arenduse OÜ ei ole

§ 87lg-s 2 nimetatud isik, kellel ei ole õigust enampakkumisel osaleda.

PS 8 Arenduse OÜ enampakkumisele registreerunuks lugemise ja PS Arenduse OÜ enampakkumisel osaleda lubamise puhul ei ole tegemist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega

§ 223lg 1 tähenduses.

Kostja I ei nõustu maakohtu vastupidise seisukohaga. PS Arenduse OÜ registreeriti antud juhul enampakkumisele mitte kohtutäituri või kohtutäituri büroo töötaja omal initsiatiivil, vaid PS Arenduse OÜ väljendatud tahtel. PS Arenduse OÜ registreeriti enampakkumisele enne enampakkumise algust ja seega

§ 87¹ lg-t 1 ei ole rikutud.

PS Arenduse OÜ oli tagatisraha tasunud enne enampakkumisele registreerimist. Registreerimistaotluse võib enampakkumisel osaleda sooviva isiku eest sisestada ka kohtutäitur (kohtutäitur büroo töötaja). Kohtutäitur (kohtutäituri büroo töötaja) võib enampakkumisel osaleda sooviva isiku eest registreerimistaotlust sisestada ning isikut enampakkumisele registreerida

§ 87¹ lg 1 järgi kuni enampakkumise alguseni.

Ajaline vahe enampakkumise kuulutuses märgitud enampakkumisele registreerimise tähtaja lõpu ja enampakkumise alguse vahel on ettenähtud eeskätt selleks, et kohtutäitur jõuaks kooskõlas

§ 87¹ lõikega 1 registreerida osalejad enampakkumisele enne enampakkumise algust.

Selles vahemikus kontrollib kohtutäitur muu hulgas, kas kõik potentsiaalsed soovijad (tagatisraha maksnud isikud) on saanud oma registreerimistaotlused ära esitada ning vajadusel aitab registreerimistaotluste sisestamisel. Kohtutäitur (kostja I) lähtus ja jätkuvalt lähtub sellest, et enampakkumisel osaleda sooviva isiku veel enne enampakkumise algust enampakkumisele lubamine eelduslikult aitab parema enampakkumise tulemi saavutamisele ega riku kellegi seadusega kaitstud õigusi. Ka hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Hageja loeti parimaks pakkujaks. Hagejal puudus seadusega tagatud õigus eeldada, et ta saab enampakkumisel oleva vara soetada võimalikult soodsalt. Lisaks ei ole enampakkumisel osalejal ka kohustust pakkuda enampakkumisel rohkem, kui ta on nõus vara eest maksma. Lisaks ei ole hageja

§-s 92¹ nimetatud vastuväiteid enampakkumise lõppemisele järgneva tööpäeva (st

1. juuli 2022) jooksul esitanud, mistõttu kaotas ta õiguse väidetavatele rikkumistele hiljem tugineda.
2. Kostjad II ja III ei ole kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lõppastmes hagi õigesti rahuldamata. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega, miks tuleb jätta hagi rahuldamata, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on enampakkumise läbiviimisel rikutud oluliselt enampakkumise tingimusi, kui kohtutäitur registreeris enampakkumisele isiku pärast kohtutäituri avaldatud teates märgitud enampakkumise registreerimiseks ettenähtud tähtaega (
5. juunil 2022 pärast kella 11.00).

§ 871

lg 1 kohaselt registreeritakse enampakkumisele enne enampakkumise algust.

§ 871

lg 3 kohaselt registreerib enampakkumisel osaleda sooviv isik end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku § 83 lõigetes 2 ja 21 sätestatud korras.

§ 871

lg 4 kohaselt registreeritakse isik enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Asjas ei ole maakohtus olnud vaidluse all asjaolu, et tagatisraha maksis PS Arenduse OÜ (äriregistri andmetel registrist kustutatud

1. märtsil 2024) kohtutäituri kontole enne registreerimiseks ettenähtud tähtaja möödumist (enne
2. juunit 2022 kella 11.00). Tunnistaja 9 A. A. ütlustest nähtuvalt tuvastas tunnistaja tagatisraha laekumise, kuid registreerimisavaldust ei olnud
3. juuniks 2022 kella 11.00-ks esitatud. Tunnistaja võttis PS Arenduse OÜ-ga ühendust ning viimane kinnitas enampakkumisel osalemise soovi. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust maakohus ekslikult järeldanud, et kohtutäituri büroo töötaja registreeris PS Arenduse OÜ enampakkumisele omal algatusel. Kuigi võib nõustuda, et eraldi kirjalikku registreerimisavaldust PS Arenduse OÜ ise oksjonikeskkonnas ei esitanud, on PS Arenduse OÜ väljendanud pärast tagatisraha tasumist täituribüroo töötajale ka otsesõnu soovi enampakkumisel osaleda. Hageja ei ole tunnistaja ütlusi selles osas kahtluse alla seadnud. Tagatisraha tasumisest ja PS Arenduse OÜ kinnitusest saab järeldada, et PS Arenduse OÜ oli esitanud tahteavalduse enampakkumisel osalemiseks. Kuigi võib nõustuda, et registreerimisel ei ole järgitud täituri enda avaldatud tähtaega (

§ 84

lg 1 p 1), mille jooksul oli isikutel õigus end enampakkumisele ise registreerida ning

§ 871

lg-te 3 ja 4 järgset eraldi kirjalikku registreerimisavaldust PS Arenduse OÜ ei esitanud, on enampakkumisele registreerumine kohtutäituri büroo vahendusel toimunud enne enampakkumise algust ehk nagu on nõutud

§ 871lg-st 1 tulenevalt.

PS Arenduse OÜ puhul ei ole tegemist ka isikuga, kes seadusest tulenevalt ei oleks tohtinud enampakkumisel osaleda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et enampakkumise eesmärk on saada müüdava asja eest võimalikult kõrge hind, mis on nii võlgniku kui ka sissenõudja huvides. Selle saavutamisele aitab kaasa võimalikult suur enampakkumisel osalejate hulk. Osaleja registreerimine, kes tegelikult on ettenähtud aja jooksul avaldanud soovi enampakkumisel osaleda, ei sea ohtu selle eesmärgi saavutamist. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud tegemist enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega

§ 223

lg 1 tähenduses, mis annaks aluse vaidlusalune enampakkumine kehtetuks tunnistada. Eeltoodut arvestades ei ole alust rahuldada hageja nõuet enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ega ka tagatisraha tagastamiseks. 11. Ringkonnakohus märgib samas, et ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hagi rahuldamata jätmiseks annaks alust asjaolu, et hageja ei järginud oma vastuväidete esitamisel

§-s 92 1 märgitud tähtaega.

§ 921

kohaselt võivad elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele kohaldatakse seadustiku § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 92lg-te 2 ja 3 kohaselt kannab kohtutäitur vastuväited enampakkumise akti.

Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 92

ja § 921 reguleerivad selliste vastuväidete esitamist, mis puudutavad enampakkumise korraldust selle toimumise päeval (elektroonilise enampakkumise korral toimumise päevadel), mitte aga eelnevaid toiminguid (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-66-15, p 16). Praegusel juhul puudutab vastuväide isikute registreerimist, mis toimus enne enampakkumise algust. Lisaks ei saanud hageja asjaolust, et isik registreeriti enampakkumisele pärast isikutele registreerimiseks ettenähtud kellaaega, teada enne, kui täitur edastas hagejale enampakkumise akti, kust vastav asjaolu nähtus. Sellele järgneval päeval esitas hageja täiturile vastuväite. Eeltoodut arvestades ei saa öelda, et hageja on kaotanud õiguse oma vastuväidetele tugineda. 12. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu selle põhjendusega, et hagi rahuldamine on välistatud seetõttu, et täitur on kuulutanud enampakkumise nurjunuks. Kuigi täitur selgitas ringkonnakohtu istungil, et võimalik on vaidlustada enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (kus ka tagatisrahaga seonduv otsustati) ja vajadusel pöörduda 10 kaebusega ka kohtu poole, kui täitur kaebust ei rahulda, siis ringkonnakohtu hinnangul ei saavutaks hageja vaid ainuüksi nurjunuks kuulutamise akti peale kaebust esitades oma eesmärki – st seda, et enampakkumine tunnistataks kehtetuks olulise rikkumise tõttu. Seega oli hagejal õigus esitada hagi

§ 223

lg 1 alusel ja hagi rahuldamata jätmiseks ei annaks alust asjaolu, et hageja pole vaidlustanud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et juba nurjunuks kuulutatud täitemenetlust pole võimalik enam kehtetuks tunnistada, kuna kehtivat enampakkumist enam pole. Kui nõustuda maakohtu järeldusega, tähendaks see sisuliselt seda, et selleks, et enampakkumisel osaleja saaks enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu, tuleks tal nurjumise vältimiseks kogu ostuhind ära maksta. Selline tulemus ei oleks põhjendatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja nurjunuks kuulutamise tagajärjed on erinevad, nt tagatisraha tagastamise osas.

1. Kuna praegusel juhul leidis ringkonnakohus, et ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, seega pole alust enampakkumist kehtetuks tunnistada, on enampakkumise nurjunuks kuulutamine põhjusel, et hageja ei tasunud ostuhinda, põhjendatud.
2. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks pole alust ning täitur kuulutas täitemenetluse praegustel asjaoludel põhjendatult nurjunuks põhjusel, et hageja ostuhinda ei tasunud, ei ole hagejal alust saada ka tasutud tagatisraha tagasi. Eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus kindlaks ka kostja I põhjendatud menetluskulude suuruse apellatsioonimenetluses. Kostjad II ja III pole menetluses lepingulise esindaja kaudu osalenud ega menetluskulude hüvitamist ka taotlenud. Kostjat I esindas apellatsioonimenetluses kuni
4. juulini 2024 vandeadvokaat Rando Antsmäe. Kostja I on taotluse kohaselt kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid kokku 1253 eurot 33 senti (ilma käibemaksuta), kusjuures õigusabi tunnihinnaks on 160 eurot ja õigusabile kulunud aeg on 7 tundi 50 minutit. Õigusabi tunnihinda 160 eurot võib pidada põhjendatuks. Samas arvestades asja olemust ja mahtu ning seda, et apellatsioonkaebuse vastuses on korratud ka juba varasemas menetluses esitatud seisukohti ning käsitletud maakohtu otsust, on ringkonnakohtu hinnangul õigusabile kulunud aeg põhjendatud 6 tunni ulatuses (7 tunni 50 minuti asemel). Seega on põhjendatud kostja I õigusabikulud 960 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista.
5. Vastavalt kostja I taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 11