Obsah (9)

§ 47§ 49§ 46§ 45§ 2§ 44§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2024 kell 15.40, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-6842 Tsiviilasi K. L. maksejõuetusavaldus pankroti

§ 47lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. 2 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. K. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on K. L. vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 108,57 eurot, toidukulud 150 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 20 eurot, transpordikulud 8 eurot, sidekulud 6 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvete kulud 20 eurot, kokku 312,57 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 615,03 eurot (sotsiaaltoetus 561,33 eurot kuus ning puudetoetus 53,70 eurot kuus). Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara, transpordivahendeid, digitaalset vara ega muid finantsinstrumente, äriühingute osalusi ega muud olulist vara. Võlgnikul on kohustusi nelja võlausaldaja ees (Aktiva Finance Group OÜ – 3 erinevat nõuet ja OK Incure OÜ).
3. Kohus võttis 12.07.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
4. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 13.08.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik K. L. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise, seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused viie võlausaldaja ees kokku 10 524,05 eurot (sh põhiosa võlg 10 136,63 eurot ja kõrvalnõuded 387,42 eurot). Kõik kohustused muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, järelmaksu-ja teenuselepingud ning kohtutäiturite täitetasud. Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb töövõimetoetusest 561,33 eurot, sotsiaaltoetusest 53,70 eurot kuus ja töötutoetus ca 450 eurot kuus, kokku ca 1174 eurot kuus. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-is, SEB Pank AS-is ja Coop Pangas. 2023 novembris sai võlgnik insuldi ja sellest alates on tema sissetulekuks olnud Töötukassast makstavad toetused ja sotsiaaltoetus. Käesoleval ajal on võlgnik ratastoolis ning insuldist taastumise tõttu ei ole tööleminek praegu võimalik. Laenude võtmise osas on selgitanud, et võttis laene ja järelmakse teiste inimeste palvel, osa raha kasutas ka enda jaoks asjade soetamiseks. Laene võtma õhutanud isikud teda hiljem neile läinud osade tagasimaksetega ei abistanud. Võlgnik omab kahte arvelduskontot SEB Pank AS-is, millest ühe konto saldo 09.07.2024 seisuga 0,22 eurot ja teise konto (kogumishoius) saldo 09.07.2024 seisuga 0 eurot, arveldusarve Coop Bank AS-is, mille saldo 16.07.2024 seisuga 3,47 eurot, arvelduskonto Swedbank AS-is, mille saldo 18.07.2024 seisuga -5,99 eurot (kontole arvestatud viivis summas 3,06 eurot). Arveldusarveid arestitud ei ole. 3 Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 12 390,26 eurot, 2022.aastal 13 950,69 eurot,
5. aastal 7 690,13 eurot, 2024.aastal 6 kuud 3 431,42 eurot. K. L. suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud käesoleval ajal neli täiteasja – xxxxxxxxxxx. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. K. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu laenude/järelmaksude võtmine, sh osaliselt ka teiste isikute survel. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega on keeruline määrata, kuna juba 2019-l aastal müüdi täitemenetluse käigus tema korter kohustuste katteks. Arvestades, et viimased täitetoimikud on avatud 2023-2024.a tuleb asuda seisukohale, et praegune maksejõuetus on tekkinud hiljemalt 2023 keskel.
6. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 19.08.2024 kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et võlgniku K. L. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. K. L. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 10 524,05 euro ulatuses, millised on muutunud sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt (hiljemalt 2023 aasta keskel). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et K. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu laenude/järelmaksude võtmine, sh osaliselt ka teiste isikute survel.
2. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 4
3. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks K. L. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

1. Kohus kuulutab võlgniku K. L. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
2. Kohtu hinnangul ei esine

§ 45

lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (

§ 46lg 1).

12.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 19.08.

2. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

- Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

- Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud 14.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 5 PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1625 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, taotleb usaldusisiku tasu väiksemas summas ja osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata 1020 eurot, millele lisandub käibemaks 224,40 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahendites ja 200 eurot millele lisandub käibemaks 44 eurot, kokku 982,10 eurot mõista välja võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number XXXXXXXXXXX). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse osaliselt usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 200 eurot (lisandub käibemaks 44 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning

§ 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 6