← Eesti

1-20-8522/16

1-20-8522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-8522 (kohtueelses menetluses 1

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eneli Laurits, Alice Simm Süüdistatav J.A , isikukood: XXX, xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, haridus: xxx ; xxx; elukoht: xxx; kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad; tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras, süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 3, 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada J.A

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2.

§ 73

lg -te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus J.A suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 13.01.2021. a. 3. Kr

MS § 180 lg -te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista J.A-lt välja riigituludesse menetluskuludena:  joobeseisundi tuvastamise kulud summas 227 eurot ja  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1103 eurot.

  1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb J.A-l tasuda menetluskulud kokku summas 1103 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1-20-8522
  2. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 178,80 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § -d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu k orral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU J.A-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.11.2019 kella 01.40 paiku Harjumaal, Tallinnas Akadeemia tee ja Raja tn ristmikul ning edasi Akadeemia tee 7a juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.t temal oli alkoholi sisaldus ühes grammis veres 2,37 milligrammi, laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,31 mg/g. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 alusel on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt rikkus J.A liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p
  6. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega on J.A juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits, süüdistatav J.A ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale J.A-le karistuseks vangistust 9 kuud. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav J.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2

(3)1-20-8522 Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1103 eurot, millest 227 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1103 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need 12 kuu jooksul. Kaitsjatasu summas 178,80 eurot jätta riigi kanda seoses asjaoluga, et isik on töötuna arvel, tegeleb aktiivselt tööotsingutega ning tema ülalpidamisel on alaealine, kelle eest hoolitsemisega tegeleb üksi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J.A kuulub

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.