4-23-276/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-276 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2023 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta W.X (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA 01.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,003458 määrati W.X-ile NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Otsus jõustus 28.06.
5. W.X rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 042/2018/1358). 06.01.2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
6. 20.01.2023 esitas PPA taotluse W.X-ile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
7. Tartu Maakohtu 21.02.2023 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati W.X-ile PPA 01.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,003458 määratud rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot, 4 päeva pikkuse arestiga. W.X-il tuleb hakata aresti kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 24.08.2022 otsusega asjas nr 1-21-8943 temale määratud vanglakaristuse kandmiselt vabanemisest. 3.
8. W.X-il on määratud rahatrahv seniajani tasumata. W.X ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Kuna võlgnik viibib alates 03.10.2018 kuni tänaseni vangistuses, siis KarS § 82 lg 4 teise lause kohaselt on käesoleva väärteoasja täitmise aegumine peatunud. W.X-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga 3.
9. Kuigi süüdlane taotles asenduskaristusena üldkasulikku tööd, siis arvestades asjaolu, et isik on viibinud pikemat aega vangistuses, tuleb asenduskaristusena kohaldada aresti. Maakohtul puudus veendumus, et üldkasuliku töö määramisel see ka W.X-i poolt probleemideta tehtud saab, sest tema käitumine vabaduses on olnud juba pikemat aega õiguskuulekust eirav. Üldkasuliku töö sooritamine tähendab, et inimene peab samuti alluma teatud korrale. Samas Kohtute infosüsteemist nähtuvalt W.X on ka vangistuses, s.o range järelevalvega kinnipidamisasutuses, toime pannud erinevaid rikkumisi. Seega süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et W.X suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Samuti ei ole isik pikema aja jooksul rahatrahvi ära tasunud. Ka muude rahaliste kohustuste olemasolu kinnipeetaval ei välista asenduskaristusena aresti mõistmist. 3.
10. Aresti kandmist tuleb hakata arvestama vahetult pärast Tartu Maakohtu 24.08.2022 otsusega asjas nr 1-21-8943 W.X-ile määratud vanglakaristuse kandmiselt vabanemisest.
11. Tartu Maakohtu 21.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse W.X , kes palub tühistada maakohtu määruse ja asendada arestipäevad üldkasuliku tööga või anda võimalus rahaline karistus tasuda. W.X on vanglas ja tal ei ole seda võimalik teha. Ei ole mõtet arestipäevi istuda, kui on veel aega nende maksmiseks. W.X-il on alimendid vaja maksta ja kui ta istub arstipäevi, siis tuleb tal rohkem maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
13. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et W.X-il on rahatrahv täies ulatuses tasumata ja vara, millele sissenõuet pöörata tal ei ole ehk täitemenetlus on ebaõnnestunud. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud. Kaebaja soovib, et kohus annaks veel võimaluse rahatrahvi tasumiseks, mis ei ole põhjendatud. Ka määruskaebuses puuduvad põhjenduseks, miks tuleks W.X-ile anda veelkord võimalust tasuda rahatrahvi, kui ta ei ole seda seniajani teinud. KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 ei võimalda kohtul ka sellist lahenduskäiku. Nimelt tuleneb eelviidatud sätetest, et kohus saab asendada tasumata rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kaebaja nõuetekohaselt rahatrahvi ei tasunud, mistõttu alustati täitemenetlust ning kuna ka täitemenetlus ebaõnnestus, siis taotles PPA asenduskaristuse kohaldamist ehk rahatrahvi tasumise võimalused on käesolevaks ajaks ammendunud.
14. Põhjendatud ei ole ka kaebajale mõistetud asendusarest asendada üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks W.X-i puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga. Seda sama on sisuliselt kirjutanud oma määruses ka maakohus. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.02.2023 määruse muutmata ja W.X-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2