lg 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav D.Y , isikukood XXX; elukoht: xxx; töökoht: OÜ X, tööline; varem kohtulikult karistatud: viimati 15.06.2017 Tartu Maakohtu poolt
14.12.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada D.Y süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja karistada teda 8 kuu pikkuse vangistusega. 2. Määrata
lg 4 p 1 ja
lg 2 alusel, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 30 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 7 kuud jätta täitmisele pööramata, kui D.Y ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. D.Y peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.
lg 2 p 2 alusel määrata, et D.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 4.
lg 2 p 8 alusel kohustada D.Y käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm. 5.
lg 4 alusel kohustada D.Y registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 6. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16. detsembrist 2019. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Vastavalt
lg 5 käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 7. Lugeda
lg 1 alusel D.Y karistuse kandmise aega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.12.
lg 1 p 1 alusel võtta D.Y-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
järgi, juhtis 14.12.2019 kella 19.05 ajal, Valga linnas xxx juures mootorsõidukit Audi A4 (reg.nr xxxxxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,96 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0033. Antud teoga rikkus D.Y liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt, pani D.Y toime
Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.Y , tema kaitsja advokaat Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on D.Y-le mõistetavaks karistuseks
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkune vangistus.
lg 4 p 1 ja
lg 2 alusel määratakse, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 30 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 7 kuud jäetakse täitmisele pööramata, kui D.Y ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. D.Y peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määratakse, et D.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustatakse D.Y käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm.
lg 4 alusel kohustatakse D.Y registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 1 alusel loetakse D.Y karistuse kandmise aega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.12.2019.
Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et D.Y puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi liiklusalaseid kuritegusid. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb D.Y vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni, ja esindajatasu 64,80 eurot, kokku 469,80 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.