Obsah (5)

§ 217§ 126§ 180§ 318§ 313

1-20-9424 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2021.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-9424 (20231600993) Kohtuk

§ 217

lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.05.2020.a kuni 05.05.2020.a, alates 05.05.2020.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 05.05.2021.a.; RESOLUTSIOON Juhindudes

§-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 68 lg 1; § 73 lg 1, 3; VÕS §-dest § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada J.Y KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.
2. Juhindudes KarS § 68 lg 1 arvata J.Y karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg ja nimelt 03.05.2020.a kuni 05.05.2020.a s.o 3 (kolm) päeva vangistust ja mõista J.Y-le lõplikuks ärakandmata karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
3. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta J.Y-le mõistetud ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4. J.Y katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 13.01.2021.a.
5. J.Y suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
6. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD plaat sellel oleva kõnesalvestusega kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7. Juhindudes VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 rahuldada kannatanu J M (isikukood:

1. x)käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi 200.(kakssada) eurot varalise kahju nõudes. 8. J.Y-lt välja mõista kannatanu J M (isikukood:
2. x)kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 200.- (kakssada) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb J.Y-l tasuda J M Swedbank AS olevale arveldusarvele nr xxx. 

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel J.Y-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. 9. Juhindudes

§ 180

lg 3 J.Y-l tekkinud kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 97,20.(üheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot jätta riigi kanda. 10.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha) J.Y-l tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest s.o igakuiselt 73.- (seitsekümmend kolm) eurot kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse J.Y-le üle kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel tema elukoha aadressile: xxx, Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu 2 J.Y on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema viibides 03.05.2020 kella 16:00 paiku Tallinnas Tööstuse 85 asuva maja juures, rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § -ist 55 lg 1 p.1 ja 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata/ ning Korrakaitseseaduse § -ist 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, s.t. rikkus raskelt avalikku korda vägivallaga rünnates kannatanut J M’t, lüües teda puust kurikaga pea piirkonda ja üritas sama kurikaga lüüa koos J M’ga viibinud V S’t ja A M’t, kuid ei saanud pihta ehk tegu jäi osaliselt katse staadiumisse. Oma tegevusega tekitas J.Y kannatanule J M’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse (pealae lahtise haava). Seega J.Y pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. detsembril 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav J.Y ja tema kaitsja vandeadvokaat Liis Suik käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Paul Pikma nõuab kohtus J.Y süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 9 kuu pikkuse vangistusega, millisest maha arvestada KarS § 68 lg 1 alusel J.Y poolt eelvangistuses viibitud aeg ja nimelt 03.05.2020.a kuni 05.05.2020.a s.o 3 päeva vangistust. Kokku on lepitud selles, et KarS § 73 lg 1 ja 3 korras jäetakse nimetatud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui J.Y ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, milline

§ 180

lg 3 tulenevalt tuleb viimasel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppele on jõutud selles, et kaitsjatasu kogusummas 97,20.- eurot jäetakse riigi kanda. Samuti nähtub kohtule sõlmitud kokkuleppest, et J.Y on tunnistanud tema vastu esitatud tsiviilhagi ja viimane on võtnud endale vabatahtlikult kohustuse hüvitada kannatanu J Mle tekitatud varaline kahju summas 200.- eurot, märgitud summa tuleb J.Y-l kanda J M Swedbank AS olevale arveldusarvele xxx. Kohtule esitatud kokkuleppes on välja toodud ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes vastuvõetavad meetmed nii antakse kohtule teada, et CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jäetakse asja materjalide juurde. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub s.t kohtule on teada, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus J.Y ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude osalise hüvitamisega, osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.01.2021.a toimunud kohtuistungil süüdistatav J.Y märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde kohtus, ta kaitsjat kutsuda ei soovi. J.Y tunnistas end süüdi temale etteheidetud, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. 3 Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et J.Y tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS §-des § 68 lg 1 ja § 73 lg 1, 3 ning VÕS §-des 1045 ja § 1043 sätestatut. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot riigi tuludesse. Kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 97,20.- eurot tuleb jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 kohaselt võimaldada J.Y-l välja mõistetud menetluskulu (sundraha) tasuda ositi 12 kuu jooksul so igakuiselt 73.- eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilhagi Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et J.Y oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu J Mle otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju ulatuses ja nimelt – 200.- eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu J M on käesolevas kriminaalasjas esitanud J.Y vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. J.Y on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu J M käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt J.Y-lt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Asitõendid

§ 313

p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. 4 Kohus nõustub menetlusosaliste poolt kokkuleppes kokkulepitud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega ja nimelt sellega, et CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jäetakse asja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5