Obsah (8)

§ 29§ 31§ 1§ 22§ 30§ 150§ 23§ 65

2-24-15393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember.2024, Jõhvi, Kohtunik Olev Mihkelson Tsiviilasja number 2-24-15393 Kohtuasi K. P. (P.) maksejõuetusavaldus. Menetl

§ 29lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks.

Kuigi esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemisega (FIMS § 18 lg 2 p 5), siis ei ole tuvastatud FIMS § 45 lg 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Usaldusisik palub lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus ja mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Alternatiivselt palub usaldusisik, kui kohus ei lõpeta võlgniku maksejõuetuse avalduse osas menetlust ja ei otsusta jätta algatamata kohustustest vabastamise menetlust, siis kuulutada välja K. P. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada K. P. pankrotihalduriks Hillar Villers.

1. 11.12.2024 kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja kinnitas, et usaldusisiku esitatud aruanne vastab tõele. Võlgnikul puuduvad vastuväited usaldusisiku ettepanekule lõpetada pankrotimenetlus seoses raugemisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2
2. Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 5. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (

) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja K. P. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 10 526,97 eurot. Võlgniku poolt saadavatest toetustest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgnik on töötu ja puuduva töövõimega. Võlgnik on märkinud kohalikult omavalitsuselt saadava toetuse summaks 577 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõistes, so võlgnikul käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Samuti on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund, puuduv töövõime, mille tõttu tal on raske tööd leida.

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk onn võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FiMS § 2 lg 1). Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (FiMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg ).
2. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud

§-s

1. Nimetatud paragrahvi kohaselt, pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
2. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ning ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus

§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu ning avaldu edasisest menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus. 9.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb 3 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 10.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks

§ 30

alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata). Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga.

1. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
2. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). 13.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja 4 hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.
2. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates
3. jaanuarist
4. a tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot.
5. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot, sh käibemaks. 16.Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. P.le (P.) menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EEXXX Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5