KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10209 Kohtuasi Sihtas

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab

§ 543

lg 3 alusel ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista määruskaebuse lahendamist asjaolu, et avaldaja lõpetas 19.07.2024 puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi psühhiaatriakliinikus. 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

§ 534

lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 esimese ja teise 4 2-24-10209 lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

1. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul tekkinud siseveendumuses puudutatud isiku ohtlikkuses, mille kohaselt on isiku ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul psühhoosi ägenemise ajal kalduvus vägivallale ja ta on varasemalt olnud agressiivne elukaaslase ja ema suhtes. Samuti on ta käesoleva hospitaliseerimise eelselt tõuganud ja raputanud ema õlgadest, millest olid nähtavad verevalumid. Psühhiaatrite arvamusest ja puudutatud isiku esindaja seisukohast kaebusele nähtub, et puudutatud isik on ka pärast hospitaliseerimist ema suhtes vaenulik. Psühhiaatrite arvates on puudutatud isiku käitumine ema ohustav. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist ja käitumisest järeldada ohtlikkust teistele, arvestades ka tema varasemat käitumist.
2. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit hinnates tõenäoline paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku psühhiaatri 06.07.2024 hinnangust nähtuvalt ei olnud muutunud puudutatud isiku seisund, siis leidis maakohus põhjendatult, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Avaldaja avaldust toetas ka määratud esindaja.
3. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik pole olnud nõus haiglas olema ja hindab ravi enda mürgitamisena. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulisematest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi tuvastamisel hindama. Raske psüühilise häirega isiku seisukoht ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega saa olla PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ravivajaduse üle otsustamisel määravaks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline otsustama ravivajaduse üle.
4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. 5 2-24-10209
5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

19.

§ 543võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

Allkirjastatud digitaalselt 6