← Eesti

3-21-76/20

Obsah (5)§ 31§ 41§ 51§ 641§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-76 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldad

). Õigusnormide põhjal on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise viisidena mõeldud kokkusaamisi, mis toimuvad vanglas kohapeal, ja nii-öelda tavalist telefonikõnet: -

§ 31

lg 1 alusel toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all; -

§ 41lg 1 alusel toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides; - Vang

S § 28 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust kasutada mobiiltelefoni.

§ 51

lg 1 järgi kasutab kinnipeetav helistamiseks kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Eeltoodud reegleid ei ole võrreldes kaebuse esitamise ajaga muudetud. 10. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Riigikohtu 15.02.2023.a otsuse alusel asjas 3-18-477 laienes veebilehtede nimekiri, millele kinnipeetavale tuleb võimaldada ligipääsu (Riigikohtu veebilehe osa, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, Ametlike Teadaannete võrguväljaanne). Kinnipeetavale on keelatud juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist. Riigikohus selgitas eelviidatud lahendis, et lause „kinnipeetavatel ei ole lubatud kasutada internetti“ kehtestab vanglates üldise interneti kasutamise keelu, mis välistab täielikult juurdepääsu veebilehtedele ning vanglateenistusel tuleb kindlustada, et kinnipeetavad ei pääseks ligi veebilehe osale, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist. Riigikohus märkis viitega

§ 641

punktile 10 ja vanglate kodukordadele, et kinnipeetavatele on keelatud esemed, millega on võimalik luua internetiühendus (lahendi p-d 38, 39).

§ 641

p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Seega ei pane õigusnormid vastustajale kohustust võimaldada kaebajale videokõnesid lapsega. Kaebaja soovitud viisil (Skype’i teel, nutitelefoni abil) on see lausa keelatud. 4

  1. Kaebaja leidis, et kui VangS § 311 on takistavaks normiks videokõnede tegemisel, siis tuleb see põhiseaduse vastaseks tunnistada. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja hinnangul on õigusnormid, mille tõttu tal ei ole videokõnede tegemine võimalik, vastuolus põhiseaduse §-ga 26 (õigus perekonnaelu puutumatusele). Kohtu hinnangul ei ole asjakohaseks õigusnormiks VangS § 311, vaid pigem videokõnede võimaluse puudumine VangS §-s 24 või
  2. Kohtu hinnangul vastuolu põhiseadusega ei ole. Kaebajal on vanglaväliseks suhtlemiseks, s.h lapsega suhtlemiseks piisavalt erinevat liiki võimalusi (vt otsuse punkti 9). S.h on alates 16.07.2022 võimalik lühiajaline kokkusaamine lapsega ilma klaasist vaheseinata. Vangistuse paratamatu tagajärg on see, et kinnipeetava võimalused tehniliste lahenduste kasutamiseks on kitsamad kui tavaelus. Nende võimaluste avardamine on seadusandja otsustada ning seejuures tuleb hoolikalt arvestada vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kaasatud haldusorgani viidatud seaduseelnõust1 nähtub, et videokõnede võimaluse loomisega tegeldakse.
  3. Kaebaja tõi välja, et Tartu Vanglas on juba videokõnesid võimaldatud, ja viitas õiguskantsleri 05.05.
  4. a seisukohale nr 7-7/202136/
  5. Õiguskantsler käsitles selles ühekordset juhtumit, kui Tartu Vanglas viibivale erivajadusega kinnipeetavale võimaldati üks videokohtumine. Sama dokumendi punktis 6.
  6. soovitas õiguskantsler justiitsministeeriumil analüüsida, kas kehtiv õigus võimaldab videokohtumisi korraldada, ning kui ei võimalda, siis kiiresti ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides. Õiguskantsler tõi välja, et see on vajalik nii koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangute ajal kui ka hiljem. Kontrollkäigu kokkuvõttes tegi õiguskantsler justiitsministeeriumile soovituse astuda samme selleks, et kinnipeetavad saaksid lähedastega suhelda videokohtumiste vahendusel. Õiguskantsler ei olnud seisukohal, et videokõned on kehtivate õigusnormide alusel võimalikud, ja ei kohustanud vanglat neid võimaldama. Nagu eespool öeldud, on eelnõu lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks telesilla vahendusel (VangS § 24 lg 1 täiendamine klausliga, mille kohaselt võib vanglateenistus turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada lühiajalist kokkusaamist ka telesilla vahendusel) praeguseks Riigikogu menetluses.
  7. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et vanglas kehtisid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud. Kaebajal oli vaatamata piirangutele võimalik lapsega mõistliku ajavahemiku jooksul kokku saada. VangS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetavale lubatud lühiajaline kokkusaamine vähemalt üks kord kuus ning lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kui üldjuhul eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (

§ 31

lg 2), siis 16.07.2022 jõustunud muudatusega võimaldatakse eraldamiseta kokkusaamisi muuhulgas kinnipeetava lapsega (

§ 31

lg 21 p 5).

§ 45

alusel on kinnipeetavale ette nähtud vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.

  1. Kokkuvõtlikult ja kronoloogiliselt on kaebuse asjaolud, mille üle puudub vaidlus või mis on tõendatud, järgmised. 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab2a14ca-1c1f-4ab4-8f42-09ef69cf194e/ vangistusseaduse-karistusseadustiku-kriminaalhooldusseaduse-ja-taitemenetluse-seadustiku-muutmise-seaduseeelnou-vangistusseaduse-kaasajastamine-ja-digilahenduste-kasutusele-votmine, 26.10.2023 2 Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tartu %20Vanglasse%20ja%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda_1.pdf, 26.10.2023 5  Kaebajal toimusid pikaajalised kokkusaamised pojaga 04-05.05.2019, 07-08.12.2019 ja 28-29.07.2020 (tl 18 pöördel).  Viru Vangla 27.08.2020.a käskkirjaga nr 1-1/112 peatati lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste registreerimine ja toimumine (käskkirja p 1.1) ning pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ja uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumine (käskkirja p 1.2) (tl 25).  Kaebaja esitas 22.09.2020 taotluse videokõne võimaldamiseks pojaga (tl 27).  27.09.2020.a käskkirjaga nr 1-1/132 jätkati pikaajaliste kokkusaamiste suhtes kehtestatud meetmete kohaldamist, kuid lõpetati alates 28.09.2020 lühiajaliste kokkusaamiste suhtes kehtestatud abinõude kohaldamine (tl 25).  Vastustaja jättis kaebaja taotluse videokõne võimaldamiseks 21.10.2020 otsusega rahuldamata. Vastustaja viitas, et lühiajalised kokkusaamised on lubatud (tl 25).  04.11.2020.a käskkirjaga nr 1-1/153 otsustati võimaldada helistamist minimaalselt kaks korda nädalas, kestvusega maksimaalselt 20 minutit üks kord (tl 23). Võrdluseks Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.
  2. ja 13.9.1.4 näevad ette telefoni kasutamise vähemalt üks kord nädalas kuni 10 minutit.  Kaebaja esitas vastustaja 21.10.2020.a otsusele vaide 09.11.2020 (tl 21-22).  30.11.2020.a käskkirjaga nr 1-1/159 kehtestati taas piirangud lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele (tl 28).  Vastustaja jättis vaide rahuldamata 09.12.2020.a vaideotsusega (tl 23).  29.12.2020.a käskkirjaga nr 1-1/167 pikendati lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste toimumise piiranguid (tl 28).  04.01.2021.a käskkirjaga nr 1-1/1 lõpetati lühiajaliste kokkusaamiste keeld (tl 28).  Kaebajal toimusid pikaajalised kokkusaamised pojaga 10-11.06.2021, 04-05.12.2021, 2829.07.2022, 24.11.2022 (kell 12.00-19.00); 27-28.05.2023, 14-15.10.
  3. Vastustaja lubas pikaajalisi kokkusaamisi ka 07.04.2022 ja 04.06.2022, kuid kokkusaaja ei tulnud kohale (tl 43, 51). Seega ei olnud kaebaja vahetu suhtlus pojaga takistatud pikema aja jooksul. Pikaajalised kokkusaamised on toimunud sagedusega vähemalt üks kord poolaastas. Erandiks on ainult
  4. aasta I poolaasta.

§ 45nõue on reeglina olnud täidetud.

Kuigi kaebaja avaldas rahulolematust, et on viimase 3 aasta jooksul pikaajalistel kokkusaamistel käinud ainult kuus korda, siis kehtiva õiguse kohaselt ei ole vastustaja kohustatud kokkusaamisi tihedamini võimaldama. Kohtuasja andmetel ei ole kaebaja taotlenud lühiajalisi kokkusaamisi lapsega (ajal, mil see oli võimalik). Vastustaja lubas kokkusaamiste keelu tasakaalustamiseks telefoni kasutamist enam, kui vangla kodukord seda ette nägi. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid erivajadusele või erandlikule olukorrale. Eeltoodut arvestades ei saa vastustajale ette heita, et ta ei otsinud koroonapiirangute olukorras täiendavaid võimalusi kaebaja ja tema lapse suhtlemise korraldamiseks.

  1. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. RVastS § 6 lg 1 sätestatud kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kuna vastustajal ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal (ja ei ole ka praegu) kohustust kaebaja soovitud videokõnede võimaldamiseks. Menetluskulud. Selgitused
  2. Kaebaja on kaebuse esitanud enda nimel. Kohus selgitas 02.02.2021.a määruse punktis 6 kaebajale võimalust esitada kaebus lapse nimel, kaebaja ei ole seda teinud. 6
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
  4. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.