← Eesti

2-24-15639/8

Obsah (10)§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 164§ 174§ 455

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja lä

§ 633

lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud Tsiviilasi nr 2-24-15639 esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. Viru Maakohtule 15.10.2024 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 28.02.2020 Narva Linnavalitsuse poolt. Kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda korduvalt, viimane juhtum oli 20.09.2024, mille kohta on alustatud kriminaalasi. Kostja ei soovi lahutada abielu perekonnaseisuasutuses. Abielusuhted lõppesid 18.09.2024 ja abikaasad ei ela koos. Abikaasadel on ühine laps D B (sündinud XXX), laps elab emaga. Pärast abielu lahutust soovib hageja jätta perekonnanimeks B.
  2. Viru Maakohus 16.10.2024 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud. KOHTUISTUNG
  3. 04.12.2024 kohtuistungil jäi hageja omapoolsete nõuete ja põhjenduste juurde. Oli korduv vägivalla kasutamine, viimase 20.09.2024 juhtumi kohta on algatatud kriminaalmenetlus, mis ei ole veel lõpetatud. Varasemalt ei ole hageja politsei poole pöördunud. Hageja ei näe võimalust jätkata suhteid kostjaga. Hageja selgitab täiendavalt, et abikaasad elasid kaks aastat koos, muul ajal elasid eraldi. Praegu hagejal on uued suhted. Hageja on lõplikult otsustanud, et tahab abielu lahutada. Käitumine, mis sai põhjuseks, oli korduvad vägivalda juhtumid, sellise mehega hageja enam elada ei taha.
  4. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja põhjendab abielu lahutamisega mittenõustumist sellega, et abielusuhted ei toimi alles kaks kuud. Septembri kuu juhtum oli esimene juhtum. See oli lihtsalt abikaasade vaheline arusaamatus. Kriminaalasi on lõpetatud. Kriminaalasi oli algatatud ka hageja suhtes, kuna hageja tekitas ka kehavigastusi. Kostja leiab, et see oli üksik juhtum, vägivald oli mõlemapoolne, mõlematel olid fikseeritud tervisekahjustused ja et see oleks olnud süstemaatiline või korduv juhtum – ei ole tõestatud. Kostja toob ka ette, et peres kasvab 3,5 aastane laps, kes viibib nii ema kui isa juures ja vajab isa ja ema.
  5. Kostja on palunud anda leppimisaega. Hageja ei ole nõus leppimisajaga.
  6. Kohus jättis kostja taotluse leppimisaja andmiseks rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei 2

(4)Tsiviilasi nr 2-24-15639 vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

8. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada.

  1. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (tl 26), et poolte abielu on registreeritud 28.02.2020 Narva Linnavalitsuse poolt (abielukanne nr 115-32-2020/49). Abielust on sündinud laps (tl 25), kes on käesoleval ajal alaealine.
  2. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
  3. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu. Hagiavalduses ja 04.12.2024 kohtuistungil hageja esitatud väidete kohaselt, millele vastu kostja ei vaielnud, lõppes poolte ühiselu 18.09.
  4. Kostja on vägivaldne hageja suhtes, viimane juhtum leidis aset 20.09.2024, mille kohta on alustatud kriminaalmenetlus. Kostja seletas kohtuistungil, et 20.09.2024 vägivalla juhtum oli üksikjuhtum. Kriminaalmenetlus algatatud ka hageja suhtes, kuna hageja tekitas ka kehavigastusi.
  5. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted lõppesid hiljemalt 18.09.
  6. Abikaasad ei ela koos. Poolte lapse elukoht on ema juures.
  7. Kohus tegi kindlaks poolte seletustega, et poolte abielulised suhted on ikka lõppenud. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Ka on hageja kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata, tal on uued suhted.
  8. Kostja kohtuistungil palus leppimisaega. Hageja ei olnud sellega nõus. Kohus jättis kostja taotluse leppimisaja andmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et lepitusaja andmine ei anna mitte midagi. Kostja ei ütelnud ühtegi meedet, mida ta plaanib tarvitusele võtta, et hagejaga leppida, samuti mõlemad pooled ei vaidle, et oli algatatud kriminaalmenetlus seoses avaldusega vägivallaga kasutamisest, selle tõttu ei ole mõtet perelepitusele minna, arvestades, et hageja kategooriliselt ei soovi abielu säilitada.
  9. Võttes arvesse, et: - kostja oli hageja suhtes vägivaldne; - pooltel puudub abieluline kooselu alates 18.09.2024; - hageja leppimiseks aega ei soovi; 3

(4)Tsiviilasi nr 2-24-15639 - hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada; - hagejal on juba uued suhted, siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata.
  1. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise, samuti kostja vägivalduse tõttu hageja suhtes, ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et eelnevatest asjaoludest tulenevalt on poolte lepitamine võimatu.
  2. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  3. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, seega säilib hagejal perekonnanimi Belski. MENETLUSKULUD 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas

§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine 20.

§ 455

lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.