← Eesti

3-24-2569/47

Obsah (5)§ 36§ 361§ 29§ 18§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2569 Haldusasi Politsei

) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohane isiku põgenemise oht (

§ 361 lg 2 p 4).

Isik saabus Schengeni alale Türgist, liikudes vahendajate abil Bosnia ja Hertsegoviina kaudu Itaaliasse, kust lendas Eestisse eesmärgiga siirduda Soome taotlema rahvusvahelist kaitset. Isiku ebaseaduslik liikumine Schengeni alal oli tema teadlik valik. Isiku sõnul soovib ta saada rahvusvahelist kaitset Soomes, sest seal on elamiseks ja töötamiseks väga head tingimused ning seal elavad ka tema õde ja õemees. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse vajadusest on väga pinnapealsed ja vajavad täpsemat selgitamist. Vabadusse jäädes liiguks isik tõenäoliselt edasi oma sihtriiki (Soome), kasutades selleks vahendajate või lähedaste abi. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka

§ 361

lg 2 p 5 alusel, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Isik ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (Itaalia). Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid. 3. Tallinna Halduskohus andis 12.09.2024 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud isik

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.11.

  2. X. X esitas halduskohtu 12.09.2024 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.11.2024 määrusega rahuldamata. Halduskohus andis põhjendatult loa puudutatud isiku kinnipidamiseks (

§ 361lg 2 p 4).

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ning seda tuleb põhjalikumalt hinnata, sh ilmselt isikut täiendavalt küsitleda. Isik on PPA-le väitnud, et põgenes Türgist politseinike eest (keda ta peab maffiaks), kes kiusasid teda taga ja piinasid tema kurdi päritolu tõttu ning kes sundisid teda narkootikume tarvitama ja neid ka müüma (vt 11.09.2024 küsitluse protokoll). Halduskohtu istungil ja määruskaebuses on isik väitnud, et kuna tal oli põhjust karta ametivõimude poolset tagakiusamist, siis ei saanud ta kasutada ametlikke kanaleid seadusliku sisenemisõiguse taotlemiseks, kuna vastasel juhul oleks teave tema riigist lahkumise soovist jõudnud tagakiusajateni. Vaidlust ei ole, et Türgi kodanikel peab EL-i liikmesriikide välispiiri ületamiseks olema viisa. Seaduslikku alust sisenemiseks Schengeni viisaruumi ei taotleta Türgi ametiasutustelt, vaid asjaomase EL-i liikmesriigi välisesindusest. Pole arusaadav, kuidas võiks informatsioon viisa taotlemisest jõuda Türgi ametivõimudeni. Samas on PPA asjakohaselt viidanud, et isikule on väljastatud Türgi pass kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX, mis kinnitab, et isik pidas veel vahetult enne kodumaalt lahkumist võimalikuks Türgi ametivõimudega suhelda ja taotleda reisidokumenti. Nii see asjaolu kui ka vahendajate tarbeks raha kogumine annab alust arvata, et isik tegelikult ei soovinudki ametlikke kanaleid kasutada. Kuna Türgis on suur kurdide kogukond, tuleb täpsemalt uurida, kui tõsist ohtu võib kaebajale kujutada tema etniline taust. Selleks tuleb PPA-l uurida päritoluriigi teavet ja kõrvutada seda isiku seletustega (sh korraldades täiendava küsitluse). Rahvusvahelise kaitse menetlus oli alles alanud ja selle raames ei olnud sisuliselt jõutudki veel teha muud peale esmaste menetlustoimingute. Seejuures ei saa praeguses asjas ilmselgelt väita, et PPA oleks menetlustoimingute tegemisega viivitanud. Isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu. Isik on selgitanud, et soovis minna Soome, kus elavad ka tema õde ja õemees, kes saaksid teda aidata. Isik plaanis Eestit kasutada transiitriigina Soome jõudmiseks. Isegi kui Türgist vahendajate abil 2

(7)3-24-2569 lahkumine oli puudutatud isiku jaoks sunnitud käitumine, siis edasist ebaseaduslikku liiklemist (sh sisenemist Schengeni alale) tuleb pidada tema vabaks valikuks (sh sõltumata sellest, et marsruudi panid kokku smugeldajad), sest puuduvad andmed, mille põhjal tuleks kõiki läbitud riike pidada kaebaja jaoks ebaturvalisteks. Olenemata sellest, kas puudutatud isiku puhul esinevad rahvusvahelise kaitse andmise alused või mitte (seda hinnatakse tema rahvusvahelise kaitse taotluse sisulise lahendamise käigus), annavad asjaolud, et isik ei ole lihtsalt päritoluriigist põgenenud esimesse turvalisse riiki, vaid tema selge eesmärk oli igal juhul jõuda Soomes elavate lähedaste juurde (sh kasutades selleks smugeldajate abi ja ebaseaduslikke piiriületusi), ning isiku selgitustest saab järeldada, et ta ei ole mingil juhul nõus Türki naasma), põhjust arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib isik oma teekonda jätkata. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 6 8 p-le 6 tuginemine, et isikule on juba koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks. Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks.

§ 29

lgs 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selleks alust. Olukorras, kus isiku Eestis hakkamasaamine võiks osutuda väga keeruliseks (nt keelebarjääri või terviseseisundi tõttu), on seda enam tõenäoline, et puudutatud isik võib püüda jätkata enda teekonda Soome, kus tal on lähedaste näol olemas tugivõrgustik. 5. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 05.11.2024 taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

§ 361lg 2 p-des 4 ja p 6 toodud alustel nelja kuu võrra.

PPA jäi 12.09.2024 taotluses toodud asjaolude juurde ja lisas järgmist. Kinnipidamine on jätkuvalt põhjendatud

§ 361lg 2 p 4 alusel, sest rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli.

Puudutatud isikuga tehti 04.10.2024 intervjuu. Tema ütlustest ei tulene, et tal oleks rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima intervjuul antud ütlusi, analüüsima isiku telefoni sisu ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Pärast seda on vaja korraldada uus vestlus, et tuua välja ebakõlad ning anda isikule võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ja enda olukorra selgitamiseks. Isiku selgitused on seni olnud pinnapealsed ja vajavad täpsustamist. Pärast seda peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ja isikule kätte toimetama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (sh päritoluriigis pikalt raha kogumine, et maksta smugeldajatele Soome jõudmise eest; reisimiseks vajaliku passi hankimine vahetult enne Türgist lahkumist; rahvusvahelise kaitse taotlemine alles siis, kui PPA oli puudutatud isiku Tallinna sadamas kinni pidanud; mitmed ebaseaduslikud piiriületused; läbimõeldud reisiplaan Soome jõudmiseks; enda varjamine Itaalia ametiasutuste eest) on isiku põgenemise oht jätkuvalt olemas, mistõttu ei ole võimalik kohaldada muid järelevalvemeetmeid. Vabaduses viibides võib puudutatud isik jätkata oma teekonda Soome, kasutades vahendajate või oma Soomes elava õe ja õemehe abi. Eestis ei ole puudutatud isikul mingeid sotsiaalseid ega majanduslikke sidemeid ning ta ei oska keeli, millega Eestis hakkama saada. Isikut saab kinni pidada ka

§ 361lg 2 p 6 alusel, arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis.

Riigil on kohustus kaitsta avalikku korda. Isik on tunnistanud, et tarvitab narkootikume ning on tegelenud Türgis narkootikumide vahendamisega. Narkosõltuvus võib sundida isiku kuritegelikule teele või tuua kaasa muid käitumisprobleeme. Seega võib isik vabaduses viibides olla ohuks avalikule korrale ja teistele isikutele. 6. Puudutatud isik palus 06.11.2024 vastuses jätta PPA taotlus rahuldamata. Pole usutav, et PPA-l kulub rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks aega veel 4 kuud. Puudutatud isiku põgenemise oht ei ole piisavalt tõendatud ja tema kinnipidamine on ebaproportsionaalne. 3

(7)3-24-2569 Puudutatud isiku 07.11.2024 istungil antud selgituste kohaselt ta mõistab, et tuli Eestisse ebaseaduslikult, kuid Türgis oli tema elu ohus. Ta soovib alustada Eestis uut elu, õppida ja sulanduda ühiskonda. Türgi politsei on kasutanud isiku suhtes korduvalt vägivalda, isik on põgenenud maffia eest, ta on rahvuselt kurd. Türgis on teda relvaga ähvardatud. Ta on kasutanud ainult taimseid narkootikume. Ta taotles rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna ta peeti siin kinni. Tema õde ja õemees elavad Soomes ning alguses soovis ta sugulastelt abi saada. Siis aga otsustas, et pole vahet, kus ta rahvusvahelist kaitset taotleb – kas Soomes või mõnes teises liikmesriigis, kus teda kinni peetakse. Kui ta oleks Itaalias kinni peetud, siis oleks ta seal rahvusvahelist kaitset taotlenud. 7. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.11.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.03.2025 (resolutsiooni p 1). Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA on teinud esmased menetlustoimingud, kuid menetlus ei ole lõppenud. PPA on selgitanud, milliseid isiku osalust nõudvaid toiminguid on vaja teha. Puudub alus kahelda PPA väidetes, et isikuga on vaja teha veel üks intervjuu. Taotluse lahendamiseks ettenähtud 6-kuuline tähtaeg ei ole möödunud. Esineb VSS § 68 p-s 6 nimetatud põgenemisohule viitav asjaolu. Puudutatud isik ületas riigipiiri ebaseaduslikult ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis. Ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli tema teadlik ja tahtlik tegevus. Esialgse plaani järgi pidi puudutatud isik liikuma Itaaliast otse Soome, aga kuna Itaalias tekkisid probleemid politseiga, muutis puudutatud isik marsruuti ja lendas Eestisse. Kohtuistungil tunnistas puudutatud isik, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, sest ta peeti kinni. Puudutatud isikul on EL-s sugulasi, mis kogumis muude asjaoludega kinnitab põgenemise ohtu. Esimeses turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine näitab pigem, et puudutatud isikul ei ole vajadust varjupaiga järele, vaid ta soovib jõuda oma sugulaste juurde Soome, et jääda sinna elama ja töötama (sama leidis halduskohus 12.09.2024 määruses). Puudutatud isikul ei ole Eestiga majanduslikku või sotsiaalset sidet, mis samuti suurendab tema põgenemise ohtu. Kuna

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eeldused on täidetud, puudub vajadus kontrollida, kas kinnipidamiseks esineb ka

§ 361lg 2 p-s 6 nimetatud alus.

Leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isiku põgenemise ohtu.

§-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Isikul puudub Eestis kindel elukoht. Ka reisidokumendi hoiule võtmine ei ole piisav meede, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole keeruline. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi see riivab isiku vabadusõigust, esineb kinnipidamiseks seaduslik alus ning taotletava eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud tõhusad meetmed, mis riivaks puudutatud isiku õigusi vähem. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise eesmärk ei ole isikut karistada, vaid tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. X. X palub 25.11.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.11.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest.

§ 361lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eeldused ei ole täidetud.

PPA ei ole piisavalt põhjendanud, milliseid menetlustoiminguid on veel vaja teha. Puudutatud isiku taotlust on menetletud juba alates 11.09.2024. See tulnuks läbi vaadata nii kiiresti kui võimalik, 4

(7)3-24-2569 arvestades mh asjaolu, et isik viibib kinnipidamiskeskuses. Vestlus peeti 04.10.2024. Seega peaks päritoluriigi teave olema nüüd juba kogutud ja analüüsitud. Samas PPA taotlusest võib järeldada, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, nii et ilmselt on küsimus vaid otsuse vormistamises. Põhjendused puudutatud isiku kinnipidamiseks on seega otsitud. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et esineb põgenemisoht VSS § 6⁸ p 6 tähenduses. Sugulaste olemasolu EL-s ei saa tõlgendada puudutatud isiku kahjuks. Kinnipidamiskeskusest vabastamine ei tähenda automaatselt, et puudutatud isik põgeneb esimesel võimalusel Eestist, sest tal puuduvad selleks põhjused, võimalused ja vahendid. Halduskohus on põgenemisohu sisustamisel mh tuginenud Tallinna Halduskohtu 12.09.2024 määruse nr 3-24-2569 põhjendustele, mis on lubamatu, sest tegemist ei ole jõustunud lahendiga. Kuna puudutatud isikul on Eestis pooleli rahvusvahelise kaitse menetlus, tuleb jaatada tema majanduslikku ja sotsiaalset seost Eestiga. Puudutatud isik ei ole menetluse jooksul ja kinnipidamiskeskuses viibimise ajal väljendanud kavatsust kinnipidamiskeskusest vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult piire ületada. Ei saa nõustuda järeldusega, et leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat põgenemisohtu. PPA võiks rakendada kõiki

§-s 29 nimetatud meetmeid korraga. Samas on puudutatud isik valmis tegema koostööd, mistõttu piisaks ka näiteks registreerimiskohustusest või kohustusest elada kindlas kohas. Kindlaks elukohaks võib olla ka varjupaigataotlejate majutuskeskus. Isiku kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks on ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Määruskaebus halduskohtu 08.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
  2. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 05.11.2024 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks tuleks seda arutada kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 istungil, millest võttis osa türgi keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.
  3. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 08.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega võis pikendada

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Ringkonnakohus jääb selles osas oma 19.11.2024 määruses avaldatud seisukohtade juurde (vt eespool p 4). 12.

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui see on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust 5

(7)3-24-2569 (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1; Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). 13. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast taotluse vastuvõtmist (

§ 181 lg 1).

Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 11.09.2024, seega on menetlus kestnud vähem kui 3 kuud. Halduskohus ei andnud PPA-le luba pidada puudutatud isikut igal juhul kinni kuni 08.03.2025, vaid kinnipidamine on lubatud kuni

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 08.03.2025.

Põhimõtteliselt on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et PPA-l tuleks eelisjärjekorras läbi vaadata mh nende isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes viibivad kinnipidamiskeskuses (vt

§ 18lg 10).

Samas ei saa PPA ka selliste taotlejate puhul suhtuda pealiskaudselt taotluse läbivaatamise nõuetesse, mis tulenevad

§-st

  1. PPA on 05.11.2024 taotluses piisavalt selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on puudutatud isiku taotluse menetlemiseks veel vaja teha. PPA on märkinud, et puudutatud isiku 04.10.2024 intervjuu põhjal jääb tema rahvusvahelise kaitse vajadus ebaselgeks, kuid neid ütlusi tuleb täiendavalt kontrollida, samuti tuleb analüüsida puudutatud isiku telefoni sisu. Puudutatud isiku ütlusi ja muid tõendeid tuleb kõrvutada asjakohase päritoluriigi teabega ning seejärel on tõenäoliselt vaja isikuga veelkord vestelda. Puudutatud isik tuleb enne otsuse tegemist lisaks nõuetekohaselt ära kuulata. Need toimingud on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud ja ta peab olema nendeks toiminguteks PPA-le kättesaadav. Seda, mitu korda on vaja puudutatud isikuga vestelda, millist täiendavat infot koguda jms otsustab PPA oma kaalutlusõiguse alusel. Praegu puudub alus arvata, et PPA on asjaolude väljaselgitamise või muude menetlustoimingutega põhjendamatult viivitanud.
  2. Ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud toiminguid ei ole üldjuhul piisav alus vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, p 12).

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (

§ 361

lg 21), kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). 15. Puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 p 6). Puudutatud isik ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, mis annaks aluse muuta ringkonnakohtu 19.11.2024 määruses toodud hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et PPA ja halduskohus ei ole sisustanud põgenemisohtu üksnes argumendiga, et puudutatud isikul on EL-s sugulasi. See on aga üks põgenemisohule viitavatest asjaoludest. Puudutatud isiku varasema käitumise ja ütluste tõttu on usutav, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta viia ellu oma esialgse plaani ja lahkuda Soome, kus elavad tema sugulased, või mõnda teise EL liikmesriiki. VSS § 6 8 p-s 6 nimetatud põgenemisohu jaatamiseks ei ole vaja, et puudutatud isik oleks selgesõnaliselt väljendanud kavatsust Eestist põgeneda. Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, et kuna puudutatud isiku eesmärk on saada Eestis rahvusvaheline kaitse, siis on tal Eestiga majanduslik ja sotsiaalne side. Puudutatud isik ütles 07.11.2024 kohtuistungil, et kui ta oleks Itaalias kinni peetud, oleks ta esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse seal. Samuti ütles ta istungil, et kui ta vabastatakse, võib ta elada Eestis või väljaspool, tal ei ole mingit vahet. Seega ei nähtu, et puudutatud isikul oleks soovi või tegelik kavatsus siduda end just Eestiga. Puudutatud isiku varasemat käitumist ja hoiakuid arvestades ei vähenda tema põgenemisohtu määruskaebuses välja toodud asjaolu, et kinnipidamiskeskuses viibimise aja jooksul pole isik 6

(7)3-24-2569 väljendanud kavatsust kinnipidamiskeskusest vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult piire ületada.
  1. Halduskohus ei teinud menetlusviga, kui tugines põgenemisohu sisustamisel selles asjas varem tehtud halduskohtu määruse põhjendustele. Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja seal kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa andmine on sisuliselt üks ja sama (jätkuv) menetlus koos samade menetlusosalistega. Puudutatud isikule on kättesaadavad kõik selle haldusasja materjalid, sh varasemad kohtulahendid. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei ole vaja kõigi varasemate lahendite põhjendusi täies mahus üle korrata, kui need põhjendused on jätkuvalt asjakohased.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud alusel, puudub siinses asjas vajadus kontrollida, kas kinnipidamiseks esineb alus ka vastavalt

§ 361lg 2 p-le 6.

  1. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-5214, p 18). Olukorras, kus isiku Eestis hakkamasaamine võiks osutuda väga keeruliseks (nt keelebarjääri või terviseseisundi tõttu), on seda enam tõenäoline, et puudutatud isik võib püüda jätkata enda teekonda Soome, kus tal on lähedaste näol olemas tugivõrgustik.
  2. Kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses tagatakse puudutatud isikule vajaduse korral tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (vt

§ 363 lg 1 ja VSS § 269).

Kuigi isiku kinnipidamine kujutab kahtlemata tema õiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks.

  1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 08.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  2. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja passi kehtivusaja tähemärgiga (

§ 13lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.