← Eesti

3-24-1736/7

Obsah (6)§ 37§ 120§ 121§ 158§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1736 Määruse kuupäev 11. oktoober 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks tagas

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. Kohus saadab määruse Politsei- ja Piirivalveametile teadmiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas
  2. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamist tagastada talle tasutud riigilõiv ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses viivitusega elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel. Kaebuse kohaselt esitas X.X.
  3. detsembril 2021 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks ning ta tasus taotluse läbivaatamise eest
  4. detsembril 2021 riigilõivu summas 64 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 274 lg-le
  5. PPA teatas
  6. jaanuari
  7. a kirjas nr 15.3-10/48-1 X.X.-ile , et tema taotluses esineb VMS § 219 lg 1 p-s 6 sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise asjaolu, ning andis X.X.-ile arvamuse ning vastuväidete esitamiseks tähtaja. X.X. esitas
  8. jaanuaril 2024 oma arvamuse ja taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks, sest ta ei saanud ootuspärast teenust (registreeritud
  9. veebruaril 2024 nr-ga 15.3-10/48-3). 3-24-1736 PPA jättis
  10. veebruari
  11. a otsusega nr 15.3-10/48-4 X.X.-i tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse VMS § 219 lg 1 p 6 ja § 43 lg 3 alusel läbi vaatamata. PPA selgitas X.X.ile
  12. veebruaril 2024 eraldi vastuses, et tema taotlusega seoses on kõik vajalikud toimingud tehtud ning teenuse osutamine ei tähenda, et taotluse osas tehakse positiivne otsus. PPA vastuses suunati taotlejat esitama eraldi riigilõivu tagastamise taotlust. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas X.X.
  13. aprillil 2024 PPA-le taotluse
  14. detsembril 2021 tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivuna tasutud 64 euro tagastamiseks. PPA jättis
  15. mai
  16. a vastusega nr 1.10-22/3084-2 X.X.-i taotluse riigilõivu tagastamiseks RLS § 12 lg 1 alusel läbi vaatamata. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. PPA leidis, et kaebaja
  17. detsembril 2021 tasutud riigilõivu tagastamise nõue lõppes
  18. detsembril
  19. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja PPA
  20. mai
  21. a vastuses esitatud seisukohaga. Kaebaja leiab, et tema tähtajalise elamisloa taotluse lahendamine PPA-s üle kahe aasta ei ole tema süü, vaid ametnike hooletus. Ta ei saanud riigilõivu tagastamise taotlust enne elamisloa taotluse kohta tehtud otsust esitada. PPA ei põhjendanud, miks oli vajalik viivitada keeldumisotsuse tegemisega enam kui seitse kuud pärast
  22. mai
  23. a kohtuotsust.
  24. Tallinna Halduskohus andis
  25. juuni
  26. a määrusega X.X.-i kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. X.X.-i kaebus saabus Tartu Halduskohtusse
  27. juulil
  28. KOHTU SEISUKOHT
  29. Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus kohustaks PPA-d tagastama elamisloa pikendamise menetluses tasutud riigilõiv summas 64 eurot. Lisaks palub kaebaja PPA-lt välja mõista mõistliku hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest seoses sellega, et tema elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine venis üle kahe aasta ja ületas seaduses sätestatud mõistlikud tähtajad. Kohtule on esitatud seega kohustamiskaebus (

§ 37

lg 2 p 2) ning hüvitamiskaebus (

§ 37lg 2 p 4).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb

§ 121

lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

  1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kohustamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. 4.1.
  2. Kohus ei saaks kaebaja esitatud kohustamiskaebust rahuldada, sest PPA-l ei ole õiguslikku alust kaebajale
  3. detsembril 2021 tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et tal ei olnud põhjust esitada riigilõivu tagastamise taotlust enne elamisloa pikendamise taotluse kohta tehtud otsust. PPA tegi kaebaja elamisloa pikendamise taotluse kohta otsuse
  4. veebruaril
  5. Kohtu hinnangul osutas PPA
  6. mai
  7. a vastuses kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmisel ebaõigesti RLS § 12 lg-le
  8. PPA nimetatud vastuse tõttu jäi kaebajale ekslik mulje, justkui oleks tal olnud õigus riigilõiv tagasi 2 3-24-1736 saada, kui ta oleks esitanud taotluse enne
  9. a lõppu. PPA jättis kaebaja
  10. aprilli
  11. a taotluse lahendamisel tähelepanuta VMS § 41, mis on RLS § 12 lg 1 suhtes erinorm. VMS § 41 lg 2 kohaselt ei tagastata taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu. Nimetatud normis on muu hulgas silmas peetud elamisloa taotluse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu (VMS § 41 lg 1 p 1). Pelgalt seetõttu, et PPA osutas valele normile, ei saa aga kohus kohustamiskaebust rahuldada, sest PPA-l ei ole VMS § 41 lg-s 2 sätestatu tõttu õiguslikult võimalik kaebajale riigilõivu tagastada (

§ 158lg 2).

4.1.

  1. Kohtu hinnangul ei riivanud PPA tegevus seoses riigilõivu tagastamata jätmisega kaebaja õigusi intensiivselt. PPA tegevus oli küll eksitav, kuid kohtule teadaolevalt ei takistanud see kaebaja õiguste teostamist. 4.
  2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. 4.2.
  3. Kaebaja peab talle mittevaralist kahju põhjustanud tegevuseks PPA viivitust tema
  4. detsembri
  5. a elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et PPA lahendas tema taotlust üle kahe aasta. Samas on ta avaldanud kaebuses rahulolematust, et PPA ei põhjendanud, miks oli vaja pärast
  6. mai
  7. a kohtuotsuse tegemist üle seitsme kuu viivitada. Kaebaja on osutanud moraalse kahju tekkimisele, kuid on ainsa kahjuliku tagajärjena esile toonud elamisloa pikendamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamata jätmise. Seepärast mõistab kohus, et kaebaja seostab talle elamisloamenetluse kestuse tõttu saabunud kahjulikke tagajärgi riigilõivu tagastamata jätmisega. Samas ei ole kaebaja aga väitnud, et talle oleks tekkinud hingelisi üleelamisi põhjusel, et ta ei teadnud elamisloamenetluse vältel, kas ta saab riigilõivu tagasi. Sellistel asjaoludel ei pea kohus mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kahju puudumisel ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada. 4.2.
  8. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Sõltumata sellest, kas PPA viivitus kaebaja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamisel oli õiguspärane, on usutav, et viivitus võis põhjustada kaebajale meelehärmi. Kaebaja ei ole aga esile toonud, et menetluse viibimine oleks mõjutanud tema elukorraldust või takistanud muude õiguste teostamist. Kuna asja materjalide kohaselt oli kaebaja elamisloamenetluse ajal vahistatu staatuses, ei saanud teadmatus elamisloa saamise osas kaebaja elukorraldust olulisel määral mõjutada.
  9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.