Obsah (7)

§ 38§ 41§ 39§ 95§ 98§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1834 Määruse kuupäev 17. detsember 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Merili Pärna ja Ragnar Põllu kaebus Rakvere linna vastu Menetlusosalised Kaeba

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et M. Pärna ja R. Põllu kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada.

1. Tartu Halduskohus leidis
2. detsembri
3. a määruses, et M. Pärna ja R. Põllu kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajatel tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebajad pidid kohtule esitama

§-des 37‒39 sätestatud nõuetele vastava kaebuse, mis sisaldab eelkõige arusaadavat kaebuse nõuet vastavalt

§-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ja kaebuse faktilist põhjendust (

§ 38lõike 1 punktid 57).

Samuti tuli kaebuselt riigilõivuseaduse §-st 60 juhindudes tasuda riigilõiv vastavalt kaebuse nõudele. Kaebajate poolt 10. detsembril 2024 kohtule esitatud avaldusest nähtub, et nad ei kavatse hetkel kaebuse puudusi kõrvaldada, kuivõrd neile endile pole võimalikud kaebuse nõuded veel üldsegi selged ning need selguvad alles pärast teise käimasoleva kohtuasja lahendamist (eeldatavasti peavad kaebajad silmas haldusasja nr 3-21-1651). Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peab esmalt olema selge vaidluse ese (

§ 41lõiked 1 ja 2).

Kaebajad seda välja ei ole toonud. Lisaks takistab kaebuse menetlemist ka asjaolu, et kaebajad ei ole kohtule

§ 39

lõike 1 punktist 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on samuti kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

1. Kaebajate
2. detsembri
3. a avalduse sõnastusest (kaebajad soovivad kaebuse „panna pausile“) võib mõista, et kaebajad taotlevad praeguses kohtuasjas menetluse peatamist kuni nende poolt viidatud teise kohtuasja menetluse lõppemiseni. Kohus ei pea aga põhjendatuks praeguse kohtuasja menetluse peatamist

§ 95

lõike 1 alusel, mille kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Olukorras, kus kohtule ei ole praeguse kohtuasja vaidluse ese üldsegi selge, ei saa öelda, et asjas nr 3-24-1834 tehtav otsus võiks sõltuda haldusasjast nr 3-21-1651. Kohus ei pea menetluse peatamist võimalikuks ka mingil muul

-s sätestatud alusel. Seega jääb vastav taotlus rahuldamata. Kohus osundab, et menetluse peatamata jätmine ei ole vaidlustatav (

§ 98lõige 2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 9.

märtsi

1. a määrust asjas nr 3-17-2788). 2 3-24-1834
2. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuna M. Pärna ja R. Põllu kaebus ei vasta

§-de 37‒39 nõuetele ning kaebajad on teatanud, et nad ei kavatse hetkel nõuetekohast kaebust kohtule üldsegi esitada, samuti ei ole põhjendatud menetluse peatamine, siis tuleb praegune kaebus

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel selle esitajatele tagastada.

7. Kohus selgitab kaebajatele, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta praeguses kohtuasjas kaebuse tagastamine neilt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse pärast kohtuasjas nr 3-21-1651 lõpplahendi tegemist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3