KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2024, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menet

§ 113lg 1 teises lause sätestatud määras summas 11,99 eurot.

Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist. Kostja vastuväited

1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja peatus selles parklas kauba mahalaadimiseks. Hagile lisatud leppetrahv ei ole sama sisuga, mis oli pandud kojamehe vahele. Kostjal ei ole säilinud trahvikviitungit, kus oli peal erinev asjaolude kirjeldus, kui hageja on kohtule esitanud. Hageja esitas ise erineva selgituse maksekäsu kiirmenetluses. Üheltki tahvlilt ei olnud võimalik leida infot, kuidas parkimise eest tasuda. Infotahvlil olevate parkimistingimuste punkt 5 järgi “Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba” saaks kostjalt nõuda trahvi parkimisloa puudumise eest. Seda ei ole tehtud. Kui kohus teeb otsuse hageja kasuks, siis palun vähendada hageja menetluskulusid, kuna hagiavaldus tundub olevat ebaprofessionaalne. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. Pooled ei vaidle, et kostja parkis 06.05.2021 talle kuuluva sõiduki (reg.nr xxx) hageja opereeritavale parkimisalale Kalaranna tn, 7, Tallinn (dtl 29-34). Seega sõlmiti hageja ja kostja vahel parkimiskoha üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes.
4. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
5. Hageja esitatud fotodega parkimistingimustest on tõendatud, et parkimisala oli tähistatud ajal, mil kostja sõiduk parkis antud kinnistul (dtl 83, 84). Kostja sõiduk oli pargitud eraparklas, kus tingimuste kohaselt võivad parkida vaid xxx OÜ lubadega sõidukid (dtl 83, 84). Kostja ei väida, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid seal teistsugused parkimistingimused kui hageja poolt esitatud. Vaidlust pole, et kostjal vastav luba puudus. Kohus leiab, et kuna antud parklas võis parkida vaid xxx OÜ lubadega, siis ei pidanudki olema mingit viidet parkimise tasumise korrale. Kostja saanuks parklas parkida vaid xxx OÜ loaga, mitte tasu eest. Kohus tuvastas, et kostjale on määratud 06.05.2021 leppetrahv nr xxx summas 40 eurot 3 parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (dtl 28). Parkimiskorralduse nõuete eiramine seisnes selles, et kostjal puudus xxx OÜ luba sellel alal parkimiseks.
6. Kostja vastuväitel sai ta teise sisuga leppetrahvinõude kui hagile lisatud. Kohus tegi kostjale 29.10.2024 ettepaneku selle esitamiseks. Kostja teatas, et tal ei ole säilinud trahvikviitungit, kus oli peal erinev asjaolude kirjeldus, kui hageja on kohtule esitanud. Kostja selgitas, et hageja esitas ise erineva selgituse maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud muu sisuga leppetrahvinõude saamist. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud selgitus asjaolude kohta ei vasta küll leppetrahvis kirjeldatule, kuid tegemist ei ole tõendiga TsMS mõttes.
7. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks peatunud antud parkimisalal kauba mahalaadimiseks. Samuti ei nähtu hageja esitatud fotodelt, et sõidukijuht oleks peatunud sõitjate või veose peale võtmiseks või mahalaadimiseks, sellekohased märgised puuduvad, st sõiduki uksed on kinni ning viited veose laadimisele puuduvad.
8. Hageja esitatud fotodega (dtl 29-34) on tõendatud, et ta esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud.
9. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 40 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 40 eurot.
10. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-08, p 24 kinnitanud, et seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
11. Hageja on arvestanud viivist alates 07.05.2021 kuni 20.05.

§ 113lg 1 teises lause sätestatud määras.

Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist.

1. Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue ei muutunud sissenõutavaks selle määramisele järgnevast päevast, so 07.05.
2. Leppetrahvil on välja toodud, et leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul käesoleva trahvinõude esitamise kuupäevast alates. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algas 07.05.2021 kulgema leppetrahvitasumise tähtaeg, mis lõppes 20.05.2021 ja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks alates 21.05.
3. Seega saab viivist nõuda alates 21.05.
4. 20.05.2024 seisuga on viivisekalkulaatori järgi sissenõutavaks muutunud viivis 11,6 eurot. 4
5. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
6. Hageja on palunud mõista välja edasine viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas hagi 18.06.2024 ja seega tuleb edasine viivis välja mõista alates 19.06.

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Menetluskulud 21.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. 21.
3. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. 21.
4. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 21.
5. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi ja 45 minutit, hinnaga 169 eurot tund. 21.
6. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Hageja on esitanud nõude ühe leppetrahvi osas ja sellega seotud asjaolude esiletoomine ei võta kohtu hinnangul rohkem aega. Õigusabi on osutatud hinnaga 169 eurot tund ilma km, mis ei vasta samuti maakohtu hinnangul asja keerukusele ja mahukusele. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p
7. Kohus peab põhjendatuks hageja esindajatasu vähendamist ka sel põhjusel, et hageja ei ole asjaolusid koheselt selgelt esile toonud, vaid on juba maksekäsu menetluses esitanud erineva asjaolude kirjelduse, millele kostja ka menetluses viitas ja mida hageja ka ise 19.11.2024 menetlusdokumendis on möönnud. 21.
8. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 280 eurot (100+20+160). 21.
9. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 21.
10. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik