Obsah (5)

§ 2§ 121§ 47§ 110§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2382 Määruse kuupäev 21. mai 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X-i (X.X) kaebus Tartu Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks seoses paksema m

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4. Lähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ning tulenevalt

§ 2

lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Tartu Vangalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses paksema madratsi mitteväljastamisega kaasnenud tervisekahjustusega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõige 1). Kahju tekitati

1. aastast kuni
2. märtsini 2019, mil kaebajale väljastati paksem madrats.
3. Kohus kontrollib esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja sellest tulenevalt kaebuse lubatavust (I), seejärel võtab seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse kohta (II) ning viimasena teeb otsustuse kaebaja nime varjamise kohta määruse avaldamisel (III). I
4. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kaebaja on kaebuses osutanud, et esitas kaebuse asjaoludega seoses Tartu Vanglale
2. augustil 2023 kahju hüvitamise taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja on kahju hüvitamise taotlusele viidates soovinud näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
3. Tartu Vangla on kohtule
4. märtsil 2024 edastanud kaebuses viidatud kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas
5. augustil 2023 numbriga 1-13/160-1) ja Tartu Vangla
6. oktoobri
7. a vastuse nr 1-13/160-2, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 6 punkti 1 alusel.
8. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
9. oktoobri
10. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
11. juuni
12. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
13. septembri
14. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab 2 3-23-2382 taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
15. juuni
16. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9).
17. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse HMS § 14 lõike 6 punkti 1 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et kahju hüvitamise taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt paksema madratsi väljastamata jätmisega tekitatud tervisekahjuga oli esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul jättis vangla kaebaja
18. augusti
19. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/160-1 õiguspäraselt läbi vaatamata. RVastS § 17 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
20. juuni
21. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jätkuva toiminguga (sh tervist kahjustavates tingimustes kinnipidamisega) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu halduskolleegiumi
22. märtsi
23. a otsus asjas nr 3-3-1-93-13, p 14). Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba tavamõõtmetes madratsi (nn õhema madratsi) kasutamise ajal, pidi ta eeltoodust tulenevalt kahju tekkimist tajuma kõige hiljem vahetult pärast paksema madratsi saamist
24. märtsil
25. Kaebaja esitas vanglale kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses tervisekahju hüvitamise taotluse
26. augustil 2023 ehk RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaega ületades. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohus tuvastas
27. veebruari
28. a otsuse asjas nr 3-19-2077 punktis 12, et Tartu Vangla tegevus kaebajale paksema madratsi mittevõimaldamisel on vastuolus VangS § 41 lõigetega 1 ja 2 ning on seetõttu õigusvastane, ning et Tartu Ringkonnakohus
29. jaanuari
30. a otsuses sellise halduskohtu järeldusega nõustus. Vangla
31. oktoobri
32. a otsusest nr 1-13/160-2 nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist. Lisaks välistas tähtaja ennistamise ka HMS § 34 lõikes 3 sisalduv regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
33. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

II 12. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 3 3-23-2382 13.

§ 110

lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

1. RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lõike 1 punkt 1). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele ja ravimite tarvitamisele arusaadava hüvitamiskaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
3. Kohus märgib, et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. III
4. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4